Ka sina oled näinud imesid!

SÕNA „ime” võib tähendada ka „äärmiselt tähelepanuväärset või ebatavalist juhtumit, asja või saavutust”. Me kõik oleme näinud selliseid jumaliku sekkumiseta toimunud imesid.

Loodusseadusi paremini tundma õppides on inimesed suutnud teha seda, mida omal ajal peeti üldiselt võimatuks. Näiteks pidas enamik inimesi umbes sada aastat tagasi võimatuks kõike seda, mis on arvutite, televisiooni, kosmosetehnika ja muude tänapäevaste saavutuste näol nüüd nii tavaliseks saanud.

Mõned teadlased mõistavad, et nad suudavad vaid piiratud määral seletada teaduslikult ära Jumala loomistöö imesid, ning tunnistavad seepärast, et nad ei või enam millegi kohta kindlalt väita, et see on võimatu. Enamasti eelistavad nad öelda, et see on ebatõenäoline. Seega ei välista nad tulevikuimede võimalust.

Isegi kui pidada silmas neid imesid, mis „omistatakse üleloomulikule toimejõule”, võime öelda, et igaüks meist on selliseid imesid näinud. Näiteks võime vaadelda päikest, kuud ja tähti, mis kõik on „üleloomuliku toimejõu” – Looja enda – tegutsemise tulemus. Kes näiteks oskaks anda täielikku ja üksikasjalikku selgitust selle kohta, kuidas töötab inimese organism, kuidas funktsioneerib aju või kuidas areneb loode? Raamatus „The Body Machine” öeldakse: „Inimorganism, mida kontrollib ja koordineerib kesknärvisüsteem, on keeruline aistimisaparaat, isereguleeruv liikuv mootor, isepaljunev arvuti – imepärane ja paljuski mõistatuslik loomistöö.” Jumal, kes inimorganismi valmistas, tegi tõepoolest suurejoonelise imeteo, mis hämmastab meid seniajani. On ka teistsuguseid imesid, mida sa oled näinud, kuigi sa võib-olla pole pidanud neid imedeks.

Kas üks raamat võib olla ime?

Ükski teine raamat pole nii laialdaselt levinud kui Piibel. Kas sinu meelest on Piibel ime? Kas selle olemasolu võib omistada „üleloomulikule toimejõule”? On tõsi, et Piibli on kirjutanud inimesed, ent nad väidavad, et on pannud kirja Jumala, mitte enda mõtted (2. Saamueli 23:1, 2; 2. Peetruse 1:20, 21). Mõtle veidi sellele. Piibli kirjapanijaid oli umbes 40 ja nad elasid rohkem kui 1600 aasta pikkusel ajavahemikul. Nad olid väga erineva päritoluga, näiteks oli nende seas karjaseid, sõjamehi, kalureid, tsiviilametnikke, arste, preestreid ja kuningaid. Siiski suutsid nad anda edasi ühtse lootusesõnumi, mis on tõepärane ja täpne.

Jehoova tunnistajad on uurinud Piiblit hoolega ja peavad seetõttu seda raamatut „mitte inimeste sõnaks, vaid selleks, mida see tõesti on, Jumala sõnaks”, nagu kirjutas apostel Paulus (1. Tessalooniklastele 2:13). Nende väljaannetes on juba palju aastaid selgitatud, kuidas Piibli näilised vasturääkivused on selle tervikliku sõnumiga kooskõlas. Piibli sisemine harmoonia on juba iseenesest tõend Jumala autorsusest.a

Ühtegi teist raamatut pole nii sihikindlalt püütud hävitada kui Piiblit. Ometi on Piibel senini säilinud ja praegu kas terviklikult või osaliselt olemas rohkem kui 2000 keeles. Nii selle raamatu füüsiline säilimine kui ka tekstiline rikkumatus annab tunnistust Jumala sekkumisest. Piibel on tõepoolest ime!

Ime, mis on „elav ja vägev”

Möödunud aegade imesid – imetervendamisi ja surnute ülesäratamisi – tänapäeval enam ei toimu. Meil on aga põhjust olla veendunud, et Jumala tulevases uues maailmas hakkavad jälle niisugused imed sündima ja siis juba ülemaailmses ulatuses. Need toovad meile püsiva kergenduse ja saadavad korda rohkem, kui me suudame praegu mõista.

Imeline Piibel võib tänapäeval teha tõelisi imesid, ajendades inimesi oma isiksust paremaks muutma. (Vaata näidet kastist „Jumala Sõna vägi”, lk 8.) Heebrealastele 4:12 ütleb: „Jumala sõna on elav ja vägev ja teravam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta lõhestab hinge ja vaimu, liikmed ja üdi, ja on südame meelsuse ja mõtete hindaja.” Jah, tänu Piiblile on üle kuue miljoni inimese kogu maailmas muutnud oma elu, leidnud sellele eesmärgi ja saanud imepärase tulevikulootuse.

Miks mitte lasta Piiblil ka enda elus imet korda saata?

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 7]

KAS TA OLI JUBA SURNUD VÕI SIISKI ELUS?

Vastavalt piiblitekstile Johannese 19:33, 34 oli Jeesus juba surnud, kui „üks sõjameestest pistis odaga tema küljesse; ja kohe tuli välja verd ja vett”. Mõned piiblitõlked annavad aga tekstis Matteuse 27:49, 50 mõista, et kui sõdur Jeesust torkas, oli ta veel elus. Millest selline erinevus?

Moosese Seaduse järgi ei tohtinud kurjategijat ööseks hukkamispostile jätta (5. Moosese 21:22, 23). Seetõttu oli Jeesuse päevil levinud selline tava, et kui postile löödud kurjategija oli õhtupoolikul veel elus, murti tema sääreluud, et surma kiiremini esile kutsuda. Siis ei saanud hukatav end enam sirgu ajada, et korralikult hingata. Kuna sõdurid murdsid sääreluud kahel kurjategijal, kes Jeesuse kõrvale olid postile löödud, Jeesuse aga jätsid puutumata, võib sellest järeldada, et ta oli nende meelest juba surnud. Sõdur torkas teda odaga külje sisse ilmselt vaid selleks, et tema surmas mingit kahtlust poleks ja et oleks välistatud elluvirgumine, mida vääralt ülestõusmiseks võidaks kuulutada.

Ent mõnes piiblitõlkes toimusid Matteuse 27:49, 50 järgi sündmused teises järjekorras, sest 49. salmi lõppu on lisatud järgmine lause: „Üks teine mees võttis oda ja torkas temasse ning veri ja vesi tulid välja.” Sellele järgneb 50. salm: „Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega ja heitis hinge.” Ent see kaldkirjas lause ei esine kõikides vanades Piibli käsikirjades. Paljud asjatundjad arvavad, et see on hiljem juurde lisatud Johannese evangeeliumist, kuid vale koha peale sattunud. Seepärast ongi paljudes piiblitõlgetes see lause kas nurk- või ümarsulgudes, lisatud on mingi selgitav allmärkus või siis on see lause lihtsalt ära jäetud.

Westcotti ja Horti standardtekstis, mis on suures ulatuses aluseks ingliskeelsele Uue Maailma Tõlkele, on see lause pandud kahekordsetesse nurksulgudesse. Sellega antakse mõista, et see lisand „on väga oletuslik, kuna suure tõenäosusega on selle pannud sinna ümberkirjutajad”.

Seega on selgeid tõendeid selle kohta, et Johannese 19:33, 34 vastab tõele ja et Jeesus oli juba surnud, kui Rooma sõdur teda odaga torkas.

[Kast/pilt lk 8]

JUMALA SÕNA VÄGI

Noormees nimega Detlef, kelle vanemad olid lahutatud, sattus teismelisena uimastite ja alkoholi küüsi ning hakkas kuulama heavy metal muusikat.b Temast sai skinhead ning peagi tuli tal oma vägivaldse käitumise pärast politseiga tegemist teha.

Aastal 1992 toimus Kirde-Saksamaal ühes restoranis ja baaris suur lööming 60 skinhead’i ja umbes 35 punkari vahel. Üks punkaritest – Thomas – sai nii rängalt viga, et suri peagi. Mitmele ninamehele, sealhulgas ka Detlefile, määrati vanglakaristus. Seda kohtuprotsessi kajastas meedia väga põhjalikult.

Peagi pärast seda, kui Detlef vanglast vabanes, sai ta Jehoova tunnistajatelt lehekese pealkirjaga „Miks on meie elus nii palju probleeme?”. Detlef tajus otsekohe selle sõnumi tõepärasust ja hakkas tunnistajatega Piiblit uurima. Ta muutis täielikult oma eluviisi ning alates aastast 1996 on ta olnud innukas Jehoova tunnistaja.

Surmasaanud Thomase hea sõber punkar Siegfried sai hiljem samuti Jehoova tunnistajaks ja teenib praegu kogudusevanemana. Kui Siegfried läks Detlefi kogudusse (kus mõnikord käib koosolekutel ka Thomase ema) kõnet pidama, kutsus Detlef ta lõunasöögile. Kümmekond aastat tagasi ei suutnud nad oma raevu ohjeldada, nüüd on aga selgesti näha nende vennaarmastust.

Detlef ja Siegfried ootavad pikisilmi, et saaksid ülesäratatud Thomasega maises paradiisis kohtuda. Detlef sõnab: „Ainuüksi mõtlemine sellele toob mulle pisarad silma. Mul on nii kahju oma tegude pärast.” Nad mõlemad soovivad aidata Thomasel – nagu nad aitavad praegu ka paljudel teistel – õppida tundma Jehoovat ja olla rõõmsad lootuse üle, mida pakub Piibel.

Jumala Sõnal on tõepoolest suur vägi.

[Allmärkus]

[Pilt lk 6]

Inimkeha on imeline loomistöö

[Allikaviide]

Anatomy Improved and Illustrated, London, 1723, Bernardino Genga