Saladus, mida kristlased ei saa endale hoida!
„Mina olen avalikult rääkinud maailmale .. ja salaja ma ei ole midagi rääkinud.” (JOHANNESE 18:20)
1., 2. Kuidas kasutatakse Pühakirjas kreeka sõna my·stēʹri·on?
KREEKA sõna my·stēʹri·on on tõlgitud Uue Maailma Pühakirjatõlkes 25 korda väljendiga ’püha saladus’ ja 3 korda sõnaga ’müsteerium’. Saladus, mida nimetatakse pühaks, peab tõesti olema tähtis! Igaüks, kellel on eesõigus seda saladust teada, tunneb end kindlasti väga ülendatuna, et teda on arvatud väärt teadma sama saladust, mida teab universumi Kõigekõrgem Jumal.
2 Vine’i sõnaraamat („Expository Dictionary of Old and New Testament Words”) kinnitab, et enamikul juhtudel on ’püha saladus’ parem tõlkevaste kui ’müsteerium’. Ta ütleb sõna my·stēʹri·on kohta: „[Kristlikes Kreeka Kirjades] ei tähenda see midagi müstilist (nagu ingl. k.), vaid midagi sellist, mida inimene pole võimeline mõistma muidu kui jumaliku ilmutuse abiga; Jumal teeb selle arusaadavaks omal viisil ja ajal ning ainult nendele, keda Tema Vaim on valgustanud. Kui üldiselt märgistab müsteerium varjatud teadmist, siis Pühakirjas käib see sõna avalikustatud tõe kohta. Seepärast kasutataksegi sellega seoses tihti niisuguseid sõnu nagu „teatavaks tegema”, „avalikuks saama”, „paljastama”, „kuulutama”, „mõistma”, „levitama”.”
3. Mille poolest erines esimese sajandi kristlik kogudus müsteeriumiusunditest?
3 Eeltoodud selgitus tõstab esile suurt erinevust, mis valitses esimesel sajandil õilmitsenud müsteeriumiusundite ja vastmoodustatud kristliku koguduse vahel. Kui salasektide liikmeid kohustati tihtipeale pidama kinni vaikimistõotusest, et oma religioosseid õpetusi kaitsta, siis kristlastele ei kehtestatud ealeski taolist piirangut. On tõsi, et apostel Paulus rääkis „Jumala salajas [„pühas saladuses”, UM] olevast .. tarkusest” ja nimetas seda „varjatud tarkuseks”, kuid ta pidas silmas, et see on varjatud „selle maailma ülemate” eest. See pole aga varjatud kristlaste eest; neile on see Jumala vaimu kaudu ilmutatud, et nad seda avalikustaksid (1. Korintlastele 2:7—12; võrdle Õpetussõnad 1:20).
„Püha saladus” avaneb
4. Kes on „püha saladuse” tuumaks ja kuidas?
4 Jehoova „püha saladuse” tuumaks on Jeesus Kristus. Paulus kirjutas: „[Jehoova tegi meile] teatavaks oma tahtmise [„püha”, UM] saladuse oma hea meele kohaselt, nõnda nagu ta seda eneses oli kavatsenud, aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses kokku võetaks kõik, mis on taevas ja mis on maa peal” (Efeslastele 1:9, 10). Paulus rääkis „püha saladuse” olemusest veelgi konkreetsemalt, kui ta toonitas vajadust omandada „Jumala püha saladuse, nimelt Kristuse täpset tundmist” (Koloslastele 2:2, UM).
5. Mida „püha saladus” hõlmab?
5 Kuid „püha saladus” hõlmab veel enamatki, kuna see on mitmetahuline saladus. Lisaks sellele, et see osutab Jeesusele kui tõotatud Seemnele ehk Messiale, kätkeb see ka rolli, mida ta Jumala eesmärgis täidab. See hõlmab ka teadmisi taevase valitsuse, Jumala Messia Kuningriigi kohta, nagu Jeesus oma jüngritele selgesõnu ütles: „Teile on antud mõista taevariigi [„pühasid”, UM] saladusi, neile aga ei ole antud” (Matteuse 13:11, meie kursiiv).
6. a) Miks võib öelda, et „püha saladus” oli „ammusest ajast varjul”? b) Kuidas see järk-järgult ilmsiks tuli?
6 Ajast, mil esmakordselt mainiti Jumala eesmärki rajada alus Messia Kuningriigile, pidi mööduma pikk periood, enne kui „läheb täide Jumala [„püha”, UM] saladus” (Ilmutuse 10:7; 1. Moosese 3:15). Nagu näeme, võrreldes kirjakohti Ilmutuse 10:7 ja 11:15, pidi see minema täide Kuningriigi rajamisega. Niisiis möödus umbes 4000 aastat Eedenis antud esimesest kuningriigitõotusest, enne kui aastal 29 m.a.j. ilmus tulevane Kuningas. Möödus veel 1885 aastat, enne kui Kuningriik aastal 1914 taevastes rajati. Seega tuli „püha saladus” ilmsiks järk-järgult peaaegu 6000 aasta vältel. (Vaata lk. 16.) Paulusel oli tõesti õigus, kui ta rääkis ’[„püha”, UM] saladuse ilmutusest, mis on olnud igavesest [„ammusest”, UM] ajast varjul, aga nüüd on saanud avalikuks ja on tehtud teatavaks’ (Roomlastele 16:25—27; Efeslastele 3:4—11).
7. Miks me võime ustavat ja mõistlikku sulaseklassi täielikult usaldada?
7 Vastupidiselt piiratud elueaga inimlastele ei sunni ajanappus Jehoovat mitte kunagi paljastama saladusi enneaegselt. See tõsiasi peaks hoidma meid muutumast kannatamatuks, kui mõningad meie piibliküsimused ei saa praegu veel rahuldavat vastust. Täites ülesannet varustada kristlaskonda roaga õigel ajal, ilmutab ustav ja mõistlik sulaseklass tagasihoidlikkust — omadust, mis hoiab teda ajast ette ruttamast ja tegemast suuri oletusi asjade kohta, mis on veel ebaselged. Sulaseklass püüab vältida dogmaatilisust. Ta peab hoolega meeles, mida ütleb Õpetussõnad 4:18, ega ole liiga uhke, tunnistamaks, et ta praegusel hetkel ei oska igale küsimusele vastata. Kui tore on aga teada, et ka edaspidi paljastab Jehoova omal ajal ja kombel enda eesmärke puudutavaid saladusi! Me ei tohiks kunagi muutuda Jehoova korralduste suhtes läbematuks ega tormata ebamõistlikult ette Jumalast, kes paljastab saladusi. Kui hea on küll teada, et Jehoova praegusaegne esindus ei tee nii! See on niihästi ustav kui ka mõistlik (Matteuse 24:45; 1. Korintlastele 4:6).
Avalikustatud saladust peab edasi rääkima!
8. Kust me teame, et „püha saladus” tuleb teatavaks teha?
8 Jehoova pole paljastanud kristlastele oma „püha saladust” selleks, et nad seda varjaksid. See tuleb teha teatavaks, kooskõlas juhisega, mille Jeesus andis kõigile oma järelkäijatele, mitte ainult vähestele vaimulikele: „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale ja see paistab kõikidele, kes majas on. Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:14—16; 28:19, 20).
9. Mis tõestab, et Jeesus polnud revolutsionäär, nagu mõned väidavad?
9 Jeesusel polnud revolutsioonilist kavatsust moodustada oma järelkäijatest põrandaalune organisatsioon, mis taotleb mingeid salajasi eesmärke. Raamatus „Algkristlus ja ühiskond” („Early Christianity and Society”) kirjutas Robert M. Grant seoses sellega, kuidas teise sajandi apologeet Justinus Märter algkristlasi kaitses: „Kui kristlased oleksid revolutsionäärid, varjaksid nad ennast, et oma eesmärki saavutada.” Aga kuidas oleksid kristlased saanud ennast varjata ja olla samal ajal nagu „linn, mis asetseb mäe otsas”? Neil ei tulnud mõttessegi oma valgust vaka alla peita! Järelikult ei pruukinud valitsusel nende tegevust üldsegi karta. Edasi kirjeldab see autor neid kui „keisri parimaid liitlasi rahu ja heakorra toetamises”.
10. Miks ei peaks kristlased varjama seda, kes nad tegelikult on?
10 Jeesus ei tahtnud, et tema jüngrid varjaksid seda, et nad on ühe nn. usulahu liikmed (Apostlite teod 24:14; 28:22). Kui me tänapäeval ei lase oma valgust paista, siis valmistame pahameelt nii Kristusele kui tema Isale, kes paljastab saladusi, ega saa ka ise rõõmu tunda.
11., 12. a) Miks soovib Jehoova, et kristlust kuulutataks? b) Millist head eeskuju Jeesus selles andis?
11 Jehoova „ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele” (2. Peetruse 3:9; Hesekiel 18:23; 33:11; Apostlite teod 17:30). Kahetsevad inimesed saavad patud andeks, kui neil on usku Jeesuse Kristuse lunastusohvrisse, mille ta tõi kõigi, mitte ainult mõne eest, et „ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu” (Johannese 3:16). On elutähtis aidata inimestel astuda samme, tänu millele nad võivad osutuda tulevase kohtumõistmise ajal lammasteks, mitte aga sikkudeks (Matteuse 25:31—46).
12 Tõelist kristlust ei tohi varjata, seda tuleb kuulutada igal võimalikul ja sobival viisil. Jeesus andis selles head eeskuju. Kui ülempreester esitas talle küsimuse tema jüngrite ja õpetuse kohta, vastas ta: „Mina olen avalikult rääkinud maailmale; mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja ma ei ole midagi rääkinud” (Johannese 18:19, 20). Kui on olemas selline pretsedent, siis milline jumalakartlik inimene söandaks hoida salajas seda, mida Jumal on käskinud avalikustada? Kes julgeks peita ära igavesse ellu viiva „tunnetuse võtme”? Kes nii teeks, sarnaneks esimese sajandi religioossete silmakirjatsejatega (Luuka 11:52; Johannese 17:3).
13. Miks me peaksime kuulutama viimasel kui ühel võimalusel?
13 Ärgu saagu keegi kunagi öelda, et meie, Jehoova tunnistajad, oleme hoidnud Jumala Kuningriigi sõnumit salajas! Ükskõik kas inimesed võtavad seda sõnumit kuulda või lükkavad selle tagasi, nad peavad teadma, et seda on kuulutatud. (Võrdle Hesekiel 2:5; 33:33.) Kasutagem siis ära viimast kui üht võimalust rääkida tõesõnumit kõigile inimestele, ükskõik kus me neid ka ei kohtaks.
Haagid Saatana lõuapäradesse
14. Miks me ei peaks kartma teenida Jumalat avalikult?
14 Paljudes paikades pöörab massimeedia Jehoova tunnistajatele üha enam tähelepanu. Nii nagu algkristlastest, nõnda antakse sageli ka Jehoova tunnistajatest vale pilt ning paigutatakse nad kahtlaste ususektide ja salaorganisatsioonidega samasse kategooriasse (Apostlite teod 28:22). Kas meie avalik kuulutustöö võib ehk suurendada tõenäosust, et meid rünnatakse? Kindlasti oleks rumal ja ka vastuolus Jeesuse nõuandega sekkuda tarbetult sõnasõtta (Õpetussõnad 26:17; Matteuse 10:16). Seevastu Kuningriigi kuulutamine ja abi osutamine inimestele, et nad võiksid oma elu paremaks muuta, on kasutoov tegevus, mida ei tohi varjata. See tegevus toob au Jehoovale, ülistab teda ning juhib tähelepanu temale ja ta rajatud Kuningriigile. Hiljutine soodus vastukaja, mida on osutatud Piibli tõele Ida-Euroopas ja mõnes Aafrika paigas, on osalt tingitud just sellest, et seal saab nüüd tõde avalikumalt kuulutada.
15., 16. a) Millist otstarvet täidab meie avalik tegevus ja vaimne õitseng, kuid kas see peaks meile muret valmistama? b) Miks paneb Jehoova haagid Saatana lõuapäradesse?
15 On tõsi, et Jehoova tunnistajate avalik kuulutustöö, vaimne paradiis ja rikkus nii inimeste kui ainelise vara näol ei jää teistele kahe silma vahele. Samal ajal kui need tegurid tõmbavad ligi siiraid inimesi, võivad need valmistada pahameelt vastupanijaile (2. Korintlastele 2:14—17). Võib-olla see õitseng just peibutabki Saatana jõudusid Jumala rahvast viimaks ründama.
16 Kas on põhjust selle pärast muretseda? Ei ole, kui pidada silmas Jehoova prohvetiennustust Hesekieli 38. peatükis. Seal räägitakse Googist Maagoogi maalt — kes kujutab Kurat-Saatanat sellest saadik, kui ta pärast Kuningriigi rajamist 1914. aastal maa lähedale heideti — ning tema juhtimisel toimuvast rünnakust Jumala rahva vastu (Ilmutuse 12:7—9). Jehoova ütleb Googile: „[Sa] ütled: „Ma lähen üles lahtise maa kallale; ma tulen nende rahulike kallale, kes elavad julgesti — nad kõik elavad müürita ja neil ei ole riive ega uksi — et saada saaki ja riisuda, mis on riisuda, et pöörata oma kätt taasasustatud varemete vastu ja rahva vastu, kes on kogutud paganate seast, kes on soetanud karja ja varandust, kes elavad maa südames!”” (Hesekiel 38:11, 12). Salm 4 näitab, et Jumala rahvas ei pea seda rünnakut siiski kartma, sest selle on esile kutsunud Jehoova. Kuid miks Jumal lubab — lausa provotseerib — üleüldist rünnakut oma rahva vastu? Jehoova vastab salmis 23: „Nõnda näitan ma oma suurust ja pühadust ning teen ennast tuttavaks paljude paganate silme ees. Ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!”
17. Kuidas suhtuda Googi peatsesse rünnakusse?
17 Niisiis, selle asemel et Googi rünnakut karta, ootab Jehoova rahvas elava huviga Piibli prohvetiennustuste edasist täideminekut. Kui vaimustav on küll teada, et tagades edu oma nähtavale organisatsioonile ja õnnistades seda, paneb Jehoova haagid Saatana lõuapäradesse ja tirib ta koos ta sõjaväega kaotusesse! (Hesekiel 38:4.)
Nüüd rohkem kui kunagi varem!
18. a) Millisele arusaamisele paljud inimesed nüüd jõuavad ja miks? b) Miks võib öelda, et selline reaktsioon annab Kuningriigi kuulutamiseks tugeva ajendi?
18 Nüüdisajal on Jehoova tunnistajad väga avalikult oma piiblilistest tõekspidamistest rääkinud, ehkki üldiselt pole see inimestele meeldinud. Aastakümneid on nad juhtinud inimeste tähelepanu sellele, millised ohud kaasnevad suitsetamise ja uimastite kuritarvitamisega, kui lühinägelik on praktiseerida vabakasvatust, millist kahjulikku mõju avaldab lubamatust seksist ja vägivallast nõretav meelelahutus ning millised riskid on seotud vereülekannetega. Samuti on nad osutanud evolutsiooniteooria puudulikkusele. Aina rohkem inimesi ütleb nüüd, et Jehoova tunnistajatel on täitsa õigus. Kui me poleks oma tõekspidamisi nii avalikult teatavaks teinud, ei saaks nad selliselt reageerida. Ära unusta ka tõsiasja, et nii öeldes lähenevad nad sammuvõrra tõdemusele, et Saatan on valetaja ja et Jehooval on ikkagi õigus. Millise tugeva ajendi annab see meile järgida edaspidigi Jeesuse eeskuju ja rääkida tõesõna avalikult! (Õpetussõnad 27:11.)
19., 20. a) Millist meelekindlust väljendas Jehoova rahvas 1922. aastal ja kas need sõnad on ikka veel ajakohased? b) Kuidas me peaksime suhtuma Jehoova „pühasse saladusse”?
19 Jehoova rahvas on juba ammu mõistnud, et kuulutamine on nende kohustus. Märkimisväärsel konvendil aastal 1922 pani toonane Vahitorni ühingu president kuulajaskonna südame põksuma järgmiste sõnadega: „Olge kained, valvsad, tegusad, vaprad! Olge Issanda ustavad ja tõelised tunnistajad! Jätkate võitlust, kuni Baabülon on täielikult varemeis! Kuulutage seda sõnumit igas ilmakaares! Maailm peab teadma, et Jehoova on Jumal ning Jeesus Kristus on kuningate Kuningas ja isandate Isand. See on päevade päev. Vaata, Kuningas valitseb! Teie olete tema avalikud esindajad. Seepärast kuulutage, kuulutage, kuulutage Kuningat ja tema kuningriiki!”
20 Kui need sõnad olid nii tähtsad juba aastal 1922, kui palju tähtsamad on nad siis veel praegu, 75 aastat hiljem, mil Kristuse ilmumine Kohtumõistja ja Kättemaksjana on hulga lähemal! Sõnum Jehoova rajatud Kuningriigist ja Jumala rahva vaimsest paradiisist on „püha saladus”, mis on lihtsalt liiga hea, et seda varjata. Nagu Jeesus selgelt ütles, peavad tema järelkäijad püha vaimu abiga andma „maailma otsani” tunnistust tema võtmerollist Jehoova igaveses eesmärgis (Apostlite teod 1:8; Efeslastele 3:8—12). Teenides Jehoovat, Jumalat, kes paljastab saladusi, ei saa me seda saladust endale hoida!
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mis on „püha saladus”?
◻ Kust me teame, et see tuleb avalikuks teha?
◻ Mis kutsub esile Googi rünnaku Jehoova rahva vastu ja kuidas me peaksime sellesse suhtuma?
◻ Mida me kõik peaksime otsusekindlalt tegema?
[Kast lk 16]
„Püha saladuse” järkjärguline ilmsikstulek
◻ Pärast aastat 4026 e.m.a.: Jumal tõotab saata Seemne, kes hävitab Saatana (1. Moosese 3:15)
◻ Aasta 1943 e.m.a.: jõustub leping Aabrahamiga, mis sätestab, et Seeme tuleb Aabrahami soost (1. Moosese 12:1—7)
◻ Aasta 1918 e.m.a.: Iisaki, lepingupärija sünd (1. Moosese 17:19; 21:1—5)
◻ Umbes aasta 1761 e.m.a.: Jehoova kinnitab, et Seeme tuleb Iisaki poja Jaakobi soost (1. Moosese 28:10—15)
◻ Aasta 1711 e.m.a.: Jaakob näitab, et Seeme tuleb tema poja Juuda soost (1. Moosese 49:10)
◻ Aastad 1070—1038 e.m.a.: kuningas Taavet saab teada, et Seeme on tema järeltulija ja valitseb Kuningana igavesti (2. Saamueli 7:13—16; Laul 89:36, 37)
◻ Aastad 29—33 m.a.j.: Saab selgeks, et Jeesus on Seeme, Messias, tulevane kohtunik ja Kuningas (Johannese 1:17; 4:25, 26; Apostlite teod 10:42, 43; 2. Korintlastele 1:20; 1. Timoteosele 3:16, UM)
◻ Jeesus teatab, et tal on kaasvalitsejad ja -kohtunikud, et taevasel Kuningriigil on maised alamad ning et kõik tema järelkäijad peavad kuulutama Kuningriiki (Matteuse 5:3—5; 6:10; 28:19, 20; Luuka 10:1—9; 12:32; 22:29, 30; Johannese 10:16; 14:2, 3)
◻ Jeesus annab teada, et Kuningriik rajatakse kindlaksmääratud ajal, mida aitavad ära tunda maailmas toimuvad sündmused (Matteuse 24:3—22; Luuka 21:24)
◻ Aasta 36: Peetrus saab teada, et ka mittejuudid on Kuningriigi kaaspärijad (Apostlite teod 10:30—48)
◻ Aasta 55: Paulus selgitab, et Kuningriigi kaaspärijad äratatakse üles surematule elule ja kadumatusele Kristuse juuresoleku ajal (1. Korintlastele 15:51—54)
◻ Aasta 96: Jeesus, kes juba valitseb oma võitud järelkäijate üle, teeb teatavaks, et nende koguarv on 144000 (Efeslastele 5:32; Koloslastele 1:13—20; Ilmutuse 1:1; 14:1—3)
◻ Aasta 1879: „Zion’s Watch Tower” teatab, et aastal 1914 on suur tähendus Jumala „püha saladuse” avanemisele
◻ Aasta 1925: „Vahitorn” selgitab, et Kuningriik sündis aastal 1914; „püha saladus” Kuningriigi kohta tuleb avalikustada (Ilmutuse 12:1—5, 10, 17)
[Pildid lk 15]
Jehoova tunnistajad kuulutavad avalikult Jehoova Kuningriiki, nagu seda tegi nende Juht Jeesus