Aita teistel Kristusele kuuletuda

 1. Millise käsu Jeesus oma järelkäijatele andis? (Vt Matt. 28:19, 20.)

PÄRAST seda, kui Jeesus oli surnuist üles äratatud, ilmus ta oma jüngritele Galileas. Tal oli neile midagi tähtsat öelda. Mis see oli? Tema sõnad on kirjas tekstis Matteuse 28:18–20 (loe).

 2. Milliseid küsimusi me selles artiklis arutame?

² Ka tänapäeval peab iga jumalateenija täitma Jeesuse käsku inimesi õpetada. Selles artiklis vaatame kolme küsimust, mis on selle käsuga seotud. 1) Mida me peaksime tegema lisaks sellele, et õpetame uutele jüngritele Jumala seadusi? 2) Kuidas saavad kõik koguduse kuulutajad aidata piibliõpilasel vaimselt edeneda? 3) Kuidas me saame aidata mittetegevatel kuulutajatel taas kuulutustöös osalema hakata?

 3. Mida täpselt Jeesus meil teha käskis?

³ Jeesuse juhend on selge: me peame inimesi õpetama. Ent me ei tohiks jätta kahe silma vahele üht tähtsat üksikasja. Jeesus ei öelnud, et me peaksime inimestele lihtsalt tema õpetused edasi andma. Ta ütles hoopis: „Õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” Et seda nõuannet järgida, tuleb meil piibliõpilast mitte ainult õpetada, vaid ka juhendada, kuidas seda õpetust ellu rakendada. Miks on see vajalik?

 4. Too näide, mis aitab mõista, kuidas õpetada piibliõpilast Kristuse käske täitma.

⁴ Toome ühe näite, mis aitab mõista, kuidas õpetada kedagi Kristuse käske täitma. Mõtleme sellele, kuidas aitab sõiduõpetaja õpilasel hakata liiklusreegleid järgima. Esmalt õpetab ta neid reegleid klassiruumis. Et aga õpilane mõistaks, kuidas neid rakendada, on vaja veel midagi. Õpetaja läheb koos õpilasega õppesõidule ja juhendab teda, kuidas saadud teadmisi praktiliselt rakendada. Mida me sellest näitest õpime?

 5. a) Mida meil tuleb oma piibliõpilasele õpetada? (Vt Joh. 14:15; 1. Joh. 2:3.) b) Millist juhatust on meil võimalik õpilasele pakkuda?

⁵ Kui me uurime kellegagi Piiblit, siis me õpetame talle, mida Jumal meilt ootab. Ent meil on vaja teha midagi enamat. Meil tuleb talle selgitada, kuidas õpitut igapäevaelus rakendada. (Loe Johannese 14:15; 1. Johannese 2:3.) Me võime õpilasega arutleda, kuidas ta saab rakendada Piibli põhimõtteid koolis, tööl või vabal ajal. Me võime talle rääkida, kuidas Piibli nõuannete järgimine on meid endid kaitsnud või aidanud meil langetada tarku otsuseid. Samuti võime koos temaga palvetada, et Jehoova püha vaim juhiks teda. (Joh. 16:13.)

 6. Mis on üks käsk, mida õpilasel tuleb hakata täitma?

⁶ Mis on üks käsk, mida õpilasel tuleb hakata täitma? Tal endal tuleb hakata teisi inimesi õpetama, et neistki saaksid Kristuse jüngrid. Kuidas me saame aidata tal kasvatada soovi seda tööd teha? Paljudele õpilastele võib mõte kuulutustööst tunduda hirmutav. Seepärast tuleb meil olla kannatlik. Me peame aitama tal õpitut üha paremini mõista, et see jõuaks tema südamesse ja ajendaks teda tegutsema. Kuidas seda teha?

 7. Kuidas me saame aidata õpilasel kasvatada soovi rääkida Piibli sõnumist teistele?

⁷ Me võime näiteks oma õpilaselt küsida: „Kuidas on Piibli sõnumi teadasaamine sinu elu muutnud? Mis sa arvad, kas teistel on vaja seda sõnumit kuulda? Kuidas sa saad neid aidata?” (Õpet. 3:27; Matt. 9:37, 38.) Sa võiksid näidata õpilasele voldikuid, mis on meie põhitööriistade hulgas, ja küsida, millised neist võiks huvitada tema sugulasi, sõpru või töökaaslasi. Seejärel anna talle mõned neist voldikutest. Harjutage koos, kuidas voldikut taktitundeliselt pakkuda. Kui õpilasest saab ristimata kuulutaja, tuleks meil muidugi käia koos temaga kuulutamas, et teda juhendada. (Kog. 4:9, 10; Luuka 6:40.)

 8. Miks on õpilasel tähtis kasvatada armastust Jumala ja ligimese vastu? (Vaata ka kasti „Kuidas kasvab piibliõpilase armastus Jumala vastu”.)

⁸ Pea meeles, et Jeesus ütles: „Õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” Selle alla käivad kahtlemata kaks suurimat käsku: armastada Jumalat ja armastada ligimest. (Matt. 22:37–39.) Need käsud on kuulutamise ja inimeste õpetamisega tihedalt seotud. Miks me võime nii öelda? Sellepärast, et armastus Jumala ja ligimese vastu on peamine ajend, miks me teeme kuulutustööd. Mõistagi võib mõte kuulutustööst mõnes piibliõpilases kartust tekitada. Ent me võime õpilasele kinnitada, et Jehoova abiga on tal võimalik inimesekartusest tasapisi üle saada. (Laul 18:1–3; Õpet. 29:25.) Selle artikli juures olevas kastis on välja toodud, mida me saame teha, et aidata õpilasel kasvatada armastust Jumala vastu.

 9. Kuidas võib sõiduõpilane saada väärtuslikku õpetust?

⁹ Ka kogudus saab aidata õpilasel armastust kasvatada. Mõtleme veel kord sõiduõpetuse näitele. Kui õpilane teeb õppesõitu, siis ei õpi ta mitte ainult oma õpetajalt, vaid ka teistelt juhtidelt. Näiteks võib sõiduõpetaja pöörata õpilase tähelepanu juhile, kes lubab õpilasel lahkelt enda ette reastuda. Või siis võib õpetaja tuua heaks eeskujuks juhi, kes lülitab varakult kaugtuled ümber lähituledeks, et mitte teisi pimestada. Seeläbi saab õpilane väärtuslikku õpetust, mida ellu rakendada.

10. Mis aitab piibliõpilasel edeneda?

¹⁰ Piibliõpilane, kes hakkab käima eluteel, õpib mitte ainult oma õpetajalt, vaid ka teistelt Jehoova teenijatelt. Seega aitab piibliõpilasel vaimselt edeneda koosolekutel käimine. Seal saab ta juurde uusi teadmisi, tugevneb tema usk ja süveneb armastus Jumala vastu. (Ap. t. 15:30–32.) Samuti saab seal piibliõpetaja tutvustada õpilasele vendi ja õdesid, kellega tal võib olla palju ühist. Milliseid eeskujusid võib ta kogudusest leida?

11. Milliseid eeskujusid võib õpilane kogudusest leida ja millist mõju võivad need talle avaldada?

¹¹ Mõelgem mõnele näitele. Üksikemast piibliõpilane paneb tähele üht õde, kes on samuti üksikema. Ta näeb, milliseid pingutusi see sellelt õelt nõuab, et olla kuningriigisaalis koos oma väikeste lastega kohal. See puudutab õpilase südant. Üks teine õpilane, kes püüab suitsetamist maha jätta, saab tuttavaks kuulutajaga, kes on samasugust võitlust pidanud. Ta räägib õpilasele, kuidas armastus Jehoova vastu ajendas teda tema käskudele kuuletuma. (2. Kor. 7:1; Filipl. 4:13.) Seejärel kinnitab kuulutaja õpilasele: „Olen kindel, et ka sina suudad suitsetamisest loobuda.” See annab õpilasele jaksu edasi võidelda. Teismeline neiu, kes uurib Piiblit, paneb tähele üht noort õde, kes tunneb Jehoova teenimisest rõõmu. See tekitab temas soovi saada teada, miks on see õde alati nii rõõmus.

12. Miks võib öelda, et igaühel koguduses on oma osa piibliõpilaste aitamises?

¹² Kui piibliõpilane õpib tundma erinevaid inimesi koguduses, aitab see tal paremini mõista, mida tähendab kuuletuda Kristuse käsule armastada Jumalat ja ligimest. (Joh. 13:35; 1. Tim. 4:12.) Nagu juba öeldud, õpib ta teistelt ka seda, kuidas raskustega toime tulla. Samuti mõistab õpilane, et ta suudab teha muudatusi, mis on vajalikud selleks, et saada Kristuse jüngriks. (5. Moos. 30:11.) Niisiis saab igaüks koguduses aidata õpilasel vaimselt kasvada. (Matt. 5:16.) Mida sina teed selleks, et julgustada piibliõpilasi, kes käivad koosolekutel?

13., 14. Kuidas suhtus Jeesus oma apostlitesse, kes olid julguse kaotanud?

¹³ Me tahame aidata oma mittetegevaid vendi ja õdesid, et nad hakkaksid taas täitma Kristuse käsku teha kuulutustööd. Meile on eeskujuks Jeesus, kes julgustas oma apostleid, kui nood olid julguse kaotanud.

¹⁴ Jeesuse maise teenistuse lõpus, kui tema surm oli ligidal, „jätsid kõik jüngrid Jeesuse maha ja põgenesid”. (Mark. 14:50; Joh. 16:32.) Kuidas aitas Jeesus oma apostleid, kes olid ajutiselt nõrgaks jäänud? Peagi pärast ülesäratamist ütles Jeesus mõnele oma järelkäijale: „Ärge kartke! Minge teatage mu vendadele [et ma olen üles äratatud].” (Matt. 28:10a.) Jeesus ei kaotanud apostlite suhtes lootust. Ehkki need olid ta hüljanud, nimetas ta neid ikka oma vendadeks. Nagu Jehoova, oli ka Jeesus halastav ja andestav. (2. Kun. 13:23.)

15. Kuidas me suhtume oma usukaaslastesse, kes ei osale enam kuulutustöös?

¹⁵ Ka meie hoolime väga oma usukaaslastest, kes ei osale enam kuulutustöös. Nad on meie vennad ja õed ja me armastame neid. Meil on meeles nende head teod, mida nad on Jehoova teenistuses teinud, ja mõned neist võib-olla isegi aastakümneid. (Heebr. 6:10.) Me tunneme neist väga puudust. (Luuka 15:4–7.) Kuidas me saame näidata, et me hoolime neist?

16. Kuidas me saame näidata, et me hoolime mittetegevatest usukaaslastest?

¹⁶ Kutsu neid koosolekutele. Üks viis, kuidas Jeesus oma apostleid julgustas, oli see, et ta kutsus neid koosolekule. (Matt. 28:10b; 1. Kor. 15:6.) Ka meie saame mittetegevaid usukaaslasi julgustada koosolekutel käima. Võib-olla tuleb meil neid korduvalt kutsuda, enne kui nad tulevad. Jeesus oli kahtlemata väga rõõmus, kui tema jüngrid ta kutset kuulda võtsid. (Vrd Matt. 28:16 ja Luuka 15:6.)

17. Mida meil tuleks teha, kui mõni mittetegev vend või õde tuleb koosolekule?

¹⁷ Võta nad südamlikult vastu. Kui Jeesus oma jüngritega kohtus, tegi ta kõik selleks, et need tunneksid end hästi, ja hakkas ise nendega rääkima. (Matt. 28:18.) Mida meie teeme, kui mõni mittetegev usukaaslane tuleb kuningriigisaali? Meil tuleks teda soojalt tervitada. Me võime muretseda selle pärast, et ei tea, millest temaga rääkida. Ent me võime talle lihtsalt öelda, kui hea meel meil on teda näha.

18. Kuidas me saame mittetegevaid kuulutajaid julgustada?

¹⁸ Julgusta neid. Jeesuse jüngritele võis tunduda, et ülesanne kuulutada kogu maailmas käib neil üle jõu. Seepärast ütles Jeesus neile: „Ma olen iga päev teie juures.” (Matt. 28:20.) Millist mõju see avaldas? Ei läinud kaua, kui nad „õpetasid ja kuulutasid iga päev head sõnumit”. (Ap. t. 5:42.) Ka mittetegevad kuulutajad vajavad julgustamist. Mõte sellest, et nad peavad hakkama uuesti kuulutustööd tegema, võib neile tunduda heidutav. Me võime neile kinnitada, et oleme neile selles toeks. Kui nad on selleks valmis, saame nendega koos kuulutama minna. Kahtlemata hindavad nad meie toetust. Kui me suhtume mittetegevatesse usukaaslastesse nagu oma vendadesse ja õdedesse, võivad neist taas saada innukad kuulutajad ja see toob rõõmu tervele kogudusele.

19. Mida me tahame teha ja miks?

¹⁹ Kui kaua meil tuleb kuulutustööd teha? „Kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni.” (Matt. 28:20; vaata „Sõnaseletustest” märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.) Kas me suudame seda teha? Päris kindlasti. Me kasutame rõõmuga oma aega, jõudu ja vahendeid, et leida neid, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”. (Ap. t. 13:48.) Nii me järgime Jeesuse eeskuju. Ta ütles: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahet, kes on mu läkitanud, ja viin lõpule tema töö.” (Joh. 4:34; 17:4.) Meilgi on samasugune soov. Me tahame meile usaldatud töö lõpule viia. (Joh. 20:21.) Ja me soovime, et ka mittetegevad usukaaslased peaksid selles töös koos meiega lõpuni vastu. (Matt. 24:13.)

20. Miks me võime olla kindlad, et suudame lõpule viia töö, mille Kristus on meile andnud? (Vt Filipl. 4:13.)

²⁰ On selge, et Jeesuse antud ülesannet täita pole kerge. Ent me pole jäetud abita. Jeesus ju tõotas, et ta on koos meiega. Me oleme Jumala ja Kristuse kaastöölised. (1. Kor. 3:9; 2. Kor. 2:17.) Seepärast me suudame selle tööga hakkama saada. Meil on rõõm Kristuse antud ülesannet täita ja aidata ka teistel seda teha. (Loe Filiplastele 4:13.)