Piibli seisukoht

Kas flirtimises on midagi halba?

”Miks me mõtleme, et flirtimine on manipuleeriv, petlik või vale? See pole seda sugugi! See on mäng! Ja pealegi võidavad selles mängus mõlemad pooled, sest see annab teisele inimesele õnnetunde.” (Susan Rabin, New Yorgi Flirtimiskooli direktriss)

PALJUDE inimeste silmis on flirtimine normaalne, süütu, ja isegi vajalik selleks, et luua ja hoida inimsuhteid. Läänemaades on viimasel ajal ilmunud robinal raamatuid ja ajakirjaartikleid ning korraldatud hulgaliselt erikursusi, mis jagavad õpetusi ”flirtimiskunstis” oluliste žestide, pooside ja pilkude kohta.

Mis on flirtimine? Seda on defineeritud ja tõlgendatud mitut moodi. Üks sõnaraamat defineerib seda kui ”kergemeelselt võrgutavat või seksuaalselt väljakutsuvat” käitumist. Ühe teise sõnaraamatu definitsiooni järgi on flirtimine see, kui keegi käitub ”võrgutavalt, ilma et tal oleks tõsisemaid kavatsusi”. Näib siis nii, et üldiselt peetakse flirtimiseks seda, kui keegi ilmutab teise inimese vastu romantilist huvi, kuid tal pole vähimatki kavatsust abielluda. Kas flirtimist tuleks pidada kahjutuks? Missugune on Piibli seisukoht flirtimise suhtes?a

Ehkki Pühakiri flirtimist otse ei maini, võime Jumala seisukoha selles küsimuses teada saada. Kuidas? Tuleb uurida Piibli põhimõtteid, mis seda valdkonda puudutavad. Niiviisi ’harjume vahet tegema hea ja kurja vahel’ (Heebrealastele 5:14). Esmalt kaalugem seda, kas abieluinimestel oleks sobiv flirtida.

Kui inimene on abielus

On täiesti loomulik, kui abikaasad omavahel olles teineteisega armunult käituvad. (Võrdle 1. Moosese 26:8.) Ent selletaolise tähelepanu pööramine kellelegi peale oma abikaasa läheb Jumala antud põhimõtetega vastuollu. Jehoova eesmärk oli, et abielupaarid tunneksid rõõmu lähedasest ja usalduslikust suhtest (1. Moosese 2:24; Efeslastele 5:21—33). Tema silmis on abielu püha ja kestev liit. Malakia 2:16 ütleb Jumala kohta, et ta ’vihkab lahutust’.b

Kas see, kui abielus inimene flirdib, läheb kokku Jumala vaatega abielule? Kaugeltki mitte, sest kui abielus inimene flirdib, näitab see, et tal puudub lugupidamine Jumala seatud abielukorralduse pühaduse vastu. Peale selle käsib Efeslastele 5:33 kristlikel abielumeestel armastada oma naist nagu iseennast ja naisel oma mehest sügavalt lugu pidada. Ent kas flirtimine, mis tekitab armukadedust, on kõige parem viis oma abikaasa vastu armastust või lugupidamist üles näidata?

Veelgi kainestavam on tõsiasi, et flirtimine võib viia abielurikkumiseni, patuni, mille Jehoova otsekoheselt hukka mõistab ja mida ta truudusetuseks nimetab (2. Moosese 20:14; 3. Moosese 20:10; Malakia 2:14, 15; Markuse 10:17—19). Tõepoolest, Jehoova peab abielurikkumist nii tõsiseks patuks, et lubab pärast seda, kui truudusemurdmine on aset leidnud, süütul abielupoolel abielu lahutada (Matteuse 5:32). Kas me võiksime siis ette kujutada seda, et Jehoova kiidaks heaks nii ohtliku meelelahutuse, kui seda on flirtimine? Jumal vaatab sellele täpselt sama pilguga kui armastav lapsevanem sellele, et ta väike laps mängib terava kööginoaga.

Abielurikkumisest rääkides hoiatab Piibel: ”Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid? Kas keegi võib käia elavate süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid? Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juurde: ükski ei jää karistamata, kes puutub temasse!” (Õpetussõnad 6:27—29). Ent isegi sel juhul, kui asi kunagi abielurikkumiseni ei lähegi, varitseb flirtivat abieluinimest veel üks oht — tal võib tekkida kellegagi emotsionaalne side.

Emotsionaalne side

Mõned inimesed on lasknud tekkida abieluvälistel suhetel, millega kaasnevad romantilised tunded, olgugi et sugulise vahekorrani ei minda. Ent Jeesus hoiatas: ”Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:28). Miks rääkis Jeesus niisuguse kire vastu, mis ei ulatu südamest kaugemale?

Üheks põhjuseks on see, et ”südamest lähtub .. abielurikkumisi” (Matteuse 15:19). Kuid selletaoline suhe on kahjulik isegi siis, kui ta ei ole veel arenenud nii kaugele, et abielurikkumine juba ähvardavalt ligi on. Kuidas nii? Üks seda teemat lahkav raamat selgitab: ”Mistahes tegevus või suhe, mis neelab liiga palju aega ja energiat sinu abielu arvelt, on üks viis olla truudusetu.” Jah, taoline emotsionaalne side röövib aega, tähelepanu ja kiindumust, mis peaks kuuluma sinu abikaasale. Pidades silmas Jeesuse käsku kohelda teisi nii, nagu me soovime, et meid koheldaks, oleks flirtival abieluinimesel hea endalt küsida: ”Kuidas mina end tunneksin, kui mu abikaasa kellegi teisega niimoodi käituks?” (Õpetussõnad 5:15—23; Matteuse 7:12.)

Kui keegi on loonud niisuguse kohatu emotsionaalse sideme, mida peaks ta tegema? Kui abieluinimene taolisest sobimatust emotsionaalsest kiindumusest kinni hoiab, on ta otsekui autojuht, kes rooli taga tukkuma jääb. Tal on vaja oma olukorra suhtes silmad lahti teha ja jalamaid otsustavalt tegutsema hakata, enne kui ta abielu ja suhe Jumalaga karile jooksevad. Jeesus tõi näite selle kohta, kui vajalik on resoluutselt tegutseda, öeldes, et isegi midagi nii väärtuslikku kui silm tuleks välja kiskuda või käsi maha raiuda, kui see võiks rikkuda meie hea seisundi Jumala ees (Matteuse 5:29, 30).

Seetõttu oleks tark seada selles osas kindlad piirid, kus ja kui tihti sa selle inimesega kokku saad. Väldi kindlasti temaga ainult kahekesi jäämist, ja kui oled töökohal, ole vestluses vaoshoitud. Võib-olla tuleb sul selle inimesega koguni igasugune läbikäimine katkestada. Selle järel on vaja üles näidata ranget enesekontrolli ja valvata oma silmi, mõtteid, tundeid ja käitumist (1. Moosese 39:7—12; Laul 19:15; Õpetussõnad 4:23; 1. Tessalooniklastele 4:4—6). Iiob, kes oli abielus, jättis suurepärase eeskuju, öeldes: ”Ma andsin ju oma silmadele seaduse! Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?” (Iiob 31:1).

On selge, et kui abieluinimene flirdib, on see ohtlik ja pühakirjavastane. Ent kuidas vaatab Piibel sellele, kui vallalised flirdivad? Kas seda tuleks pidada normaalseks, süütuks või vajalikuks selleks, et vastassugupoolega suhteid luua? Kas see võib üldse mingit kahju tuua?

Kuidas on lugu vallalistega?

See pole mingi patt, kui kaks vallalist inimest teineteise vastu romantilist huvi ilmutavad, eeldusel, et nad kaaluvad abiellumist ja väldivad ebapuhast käitumist (Galaatlastele 5:19—21). Taoline huvi võib ilmneda juba kurameerimise algstaadiumis, kui abiellumise tõenäosus on alles väga väike. See ei pruugi olla tingimata kohatu, kui kavatsused on ausad. Seesugune käitumine ei ole tegelikult flirtimine.

Mida öelda aga selle kohta, kui vallalised inimesed näitavad teineteise vastu üles romantilist huvi lihtsalt meelelahutuseks? See näib ehk kahjutu, kuna nad pole ju abielus. Kuid mõtle sellele, et tekkida võivad hingehaavad. Kui flirtija käitumist võetakse tõsisemalt, kui see oli mõeldud, võib lõpptulemuseks olla piinav südamevalu. Kui paikapidav on küll tekstis Õpetussõnad 13:12 väljendatud mõte: ”Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu!” Isegi sel juhul, kui kaks inimest väidavad endid mõistvat seda, et kumbki neist pole teisest tõsiselt huvitatud, kas võivad nad siiski olla kindlad selles, mida teine inimene tegelikult mõtleb või tunneb? Piibel vastab: ”Süda on kavalam kõigist ja ravimatu — kes seda mõistab?” (Jeremija 17:9; võrdle Filiplastele 2:4).

Mõtle ka ohule langeda sugulisse ebamoraalsusse ja selle võimalikele tagajärgedele haiguse või abieluvälise raseduse näol. Pühakiri keelab hooruse, ja need, kes tahtlikult ebamoraalselt käituvad, kaotavad Jumala soosingu. Apostel Paulus andis kristlastele targa hoiatuse, et neil tuleb kiusatustele vastu seismiseks ’surmata’ oma ”maapealsed liikmed .. hoorus” ja hoiduda ”himude kiimast”, mis viib hooruseni (Koloslastele 3:5; 1. Tessalooniklastele 4:3—5). Tekstis Efeslastele 5:3 annab ta soovituse, et hoorus olgu sellisel viisil, mis väärasid himusid tekitab, isegi ”nimetamata teie seas”. Flirtimine läheb selle nõuandega vastuollu. Jumal koguni keelab meil ebatervel viisil seksist kõnelda.

Piibli põhimõtted näitavad, et flirtija võib olla julm oma kaasinimeste ja lugupidamatu Jehoova, abielu Alusepanija vastu. Piibli seisukoht, et flirtimine on sobimatu, on igati armastav ja mõistlik, kuna see kaitseb inimesi haiget saamast. Need, kes armastavad Jumalat, hoiduvad seetõttu kohatust flirtimisest ning kohtlevad vastassugupoolt meelepuhtuse ja austusega (1. Timoteosele 2:9, 10; 5:1, 2).

[Allmärkused]

[Pildi allikaviide lk 20]

© The Curtis Publishing Company