Kiusatused

Kiusatus on tugev tahtmine teha midagi, mis on üldjuhul lubamatu. Toome näite. Oletame, et sa näed poes midagi ihaldusväärset. Su peas välgatab mõte, et võiksid selle kerge vaevaga varastada, ilma et vahele jääksid. Ent sinu südametunnistus ei luba seda teha. Niisiis heidad selle mõtte peast ja lähed edasi. Kiusatus on möödas ning sina võitsid.

MIDA ÜTLEB PIIBEL

See, kui sa tunned kiusatust, ei tee sinust veel halba inimest. Piiblis tõdetakse, et meil kõigil on kiusatusi. (1. Korintlastele 10:13, allmärkus.) Oluline on aga see, kuidas me reageerime, kui miski meid ahvatleb. Osa inimesi jääb vale soovi peale mõtlema ning varem või hiljem annabki kiusatusele järele. Teised jällegi heidavad väära soovi kohe peast, sest teavad, et see on vale.

„Igaühe [paneb] proovile tema enda vale soov, mis teda ahvatleb ja peibutab.” (Jaakobuse 1:14.)

Piibel näitab, millised sammud viivad väära käitumiseni. Jaakobuse 1:15 ütleb: „Kui see [vale] soov on viljastunud, toob ta ilmale patu.” Teisisõnu, kui jääme valele soovile mõtlema, jõuame mingil ajal punkti, kus sellele soovile järeleandmine on sama vältimatu nagu see, et rase naine lõpuks sünnitab. Ent me ei pea olema oma väärade soovide orjad. Meil on võimalik neid ohjeldada.

KUIDAS VÕIB PIIBEL AIDATA

Meie meel võib sobimatuid soove toita, aga see võib neid ka maha suruda. Kuidas? Nõnda, et keskendume millelegi muule: mõnele tegevusele, vestlusele sõbraga või kosutavale mõttele. (Filiplastele 4:8.) Hea on mõelda ka kiusatusele järeleandmise tagajärgedele, mis võivad hõlmata nii emotsionaalset, füüsilist kui ka vaimset kahju. (5. Moosese 32:29.) Samuti võib olla palju abi palvetamisest. Jeesus Kristus ütles: „Palvetage, et te kiusatusele järele ei annaks.” (Matteuse 26:41.)

„Ärge petke end: Jumalat ei õnnestu tüssata. Mida inimene külvab, seda ta ka lõikab.” (Galaatlastele 6:7.)

REAALSUS

Näe kiusatust sellena, mis see tegelikult on: peibutisena, mis võib rumala, naiivse või ettevaatamatu inimese ohtu saata. (Jaakobuse 1:14.) Eriti puudutab see seksuaalse ebamoraalsusega seotud kiusatusi, millel võivad olla hukatuslikud tagajärjed. (Õpetussõnad 7:22, 23.)

KUIDAS VÕIB PIIBEL AIDATA

Jeesus sõnas: „Kui su parem silm paneb sind pattu tegema, siis kisu see välja ja viska minema.” (Matteuse 5:29.) Mõistagi ei mõelnud Jeesus, et seda tuleks teha sõna otseses mõttes. Ta mõtles hoopis, et kui me soovime olla Jumalale meelepärased ja saada igavest elu, tuleb meil otsekui surmata need kehaliikmed, mis viivad meid patustamiseni. (Koloslastele 3:5.) See võib tähendada, et meil on vaja kiusatusele otsustavalt selg keerata. „Pööra mu silmad ära sellelt, mis vääritu,” palvetas ustav jumalateenija. (Laul 119:37.)

Loomulikult ei pruugi olla kerge ennast talitseda. Ütleb ju Piibelgi, et „liha on nõrk”. (Matteuse 26:41.) Seega me eksime vahel. Aga kui me siiralt kahetseme ja püüame eksimust enam mitte korrata, siis meie looja Jumal Jehoova on meie vastu halastav ja kaastundlik. (Laul 103:8.) Kas pole lohutav mõte?

„Oo, Jaah, kui näeksid üksnes eksimusi, kes siis, Jehoova, püsiks?” (Laul 130:3.)