Kui laiaulatuslik on sinu armastus?

„Armasta oma ligimest nagu iseennast.” (MATTEUSE 22:39)

 1. Kui me armastame Jehoovat, siis miks me peame armastama ka ligimest?

KUI Jeesuselt küsiti, missugune käsk on suurim, siis ta vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.” Seejärel tsiteeris ta teist käsku, mis on esimese sarnane: „Armasta [„sa pead armastama”, UM] oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:37, 39). Ligimesearmastus on kristlase tundemärk. Tõepoolest, kui me armastame Jehoovat, siis me peame armastama ka ligimest. Miks? Sest me näitame oma armastust Jumala vastu, kui kuuletume tema Sõnale, ning tema Sõna käsib meil ligimest armastada. Seega, kui me ei armasta oma vendi-õdesid, ei ole meie armastus Jumala vastu tõeline (Roomlastele 13:8; 1. Johannese 2:5; 4:20, 21).

 2. Missugust armastust me peaksime osutama ligimese vastu?

² Kui Jeesus ütles, et me peaksime ligimest armastama, siis pidas ta silmas rohkemat kui vaid sõprust. Ning ta viitas armastusele, mis erineb loomupärasest armastusest perekonnaliikmete või mehe ja naise vahel. Ta kõneles sellisest armastusest, mida Jehoova tunneb oma pühendunud teenijate vastu ning nemad Jehoova vastu (Johannese 17:26; 1. Johannese 4:11, 19). Üks juudi kirjatundja, kes Jeesuse sõnade kohaselt rääkis mõistlikult, nõustus Jeesusega, et Jumalat peaks armastama „kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest” (Markuse 12:28–34). Tal oli õigus. Armastus, mida kristlane arendab nii Jumala kui ka ligimese vastu, hõlmab tundeid ja mõistust. Seda on tunda südames ning seda juhib mõistus.

 3. a) Kuidas õpetas Jeesus käsutundjale, et tol peaks olema laiem arusaam selle kohta, kes on ligimene? b) Kuidas käib Jeesuse näide tänapäeva kristlaste kohta?

³ Kui Jeesus ütles, et me peaksime ligimest armastama, siis vastavalt Luuka ülestähendusele „keegi käsutundja” küsis: „Kes siis on mu ligimene?” Jeesus vastas talle tähendamissõnaga. Üht inimest peksti, rööviti ning ta jäeti poolsurnuna tee äärde. Temast läks mööda preester ja seejärel leviit. Kumbki ei teinud temast välja. Lõpuks möödus sealt üks samaarlane. Ta nägi haavatud meest ja kohtles teda väga lahkelt. Kes neist kolmest oli haavatud mehele ligimene? Vastus oli ilmselge (Luuka 10:25–37). Käsutundja oli ilmselt rabatud, et Jeesuse sõnul võis samaarlane olla preestrist ja leviidist parem ligimene. On selge, et Jeesus aitas sel mehel ligimesearmastust avardada. Ka kristlased avardavad oma ligimesearmastust. Vaadelgem, kelle armastamist see hõlmab.

Armastus perekonnaringis

 4. Kelle vastu esiteks osutab kristlane armastust?

⁴ Kristlased armastavad oma pereliikmeid: abikaasad armastavad teineteist, vanemad armastavad lapsi (Koguja 9:9; Efeslastele 5:33; Tiitusele 2:4). Tõepoolest, enamikus peredes on olemas loomupärane armastus. Kuid teated purunenud abieludest, abikaasa väärkohtlemisest ning hooletusse jäetud või kuritarvitatud lastest näitavad, et perekond on tänapäeval surve all ning seda ei hoia enam koos ainult loomupärased sugulustunded (2. Timoteosele 3:1–3). Perekonnaelus tõelise õnne leidmiseks peavad kristlased ilmutama sellist armastust, nagu on Jehooval ja Jeesusel (Efeslastele 5:21–27).

 5. Kellelt otsivad lapsevanemad oma laste kasvatamisel abi, ning milliseid tulemusi on paljud saavutanud?

⁵ Kristlikud lapsevanemad suhtuvad oma lastesse kui varasse, mille Jehoova on nende kätte usaldanud, ning nad otsivad laste kasvatamises temalt abi (Laul 127:3–5; Õpetussõnad 22:6). Nii arendavad nad kristlikku armastust, mis aitab neil kaitsta lapsi kahjulike mõjude eest, mille küüsi noored võivad sattuda. Paljud kristlikud vanemad on sel moel toimides kogenud samasugust rõõmu nagu üks ema Hollandis. Olles näinud, kuidas ristiti ta poeg, kes oli Hollandis eelmisel aastal 575 ristitu seas, kirjutas ta järgmiselt: „Nüüd on mu viimase 20 aasta investeering ära tasunud. Kõik see aeg ja energia, samuti ka valu, pingutused ja kurbus, on praeguseks ununenud.” Kui õnnelik ta küll on, et tema poeg on valinud vabal tahtel Jehoova teenimise. Eelmisel aastal andis Hollandis oma teenistuse kohta aruande 31 089 kuulutajat. Paljud neist on õppinud armastust Jehoova vastu oma vanematelt.

 6. Kuidas võib kristlik armastus aidata abielusidet tugevdada?

⁶ Paulus nimetas armastust „täiuslikuks ühtsuse sidemeks” (UM). See võib säilitada abieluliidu isegi tormistel aegadel (Koloslastele 3:14, 18, 19; 1. Peetruse 3:1–7). Kui Rurutul, mis on Tahitilt umbes 700 kilomeetri kaugusel asuv väike saar, hakkas üks mees Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, seisis tema abikaasa sellele ägedalt vastu. Lõpuks jättis naine mehe maha, võttis lapsed ja läks elama Tahitile. Mees ilmutas siiski armastust ning saatis naisele korrapäraselt raha ja helistas, küsimaks, kas tema või lapsed midagi vajavad. Sel viisil tegi ta kristliku kohustuse täitmisel oma parima (1. Timoteosele 5:8). Ta palvetas pidevalt, et nende pere võiks taas kokku saada, ning lõpuks tuligi naine tagasi. Mees kohtles naist „armastuse, kannatlikkuse ja tasadusega” (1. Timoteosele 6:11). See mees ristiti 1998. aastal ning oli hiljem ülirõõmus, kui ta naine oli nõus Piiblit uurima. See piibliuurimine oli üks 1351st, mida eelmisel aastal Tahiti harubüroo alla kuuluval territooriumil juhatati.

 7. Mis tugevdas ühe Saksamaal elava mehe sõnul tema abielu?

⁷ Saksamaal ei meeldinud sugugi ühele mehele, et tema abikaasal tekkis huvi Piibli tõe vastu, ning ta oli kindel, et Jehoova tunnistajad tahavad tema naist petta. Ent hiljem kirjutas ta tunnistajale, kes esimest korda tema naisega kõneles: „Tänan teid, et tegite mu naise Jehoova tunnistajatega tuttavaks. Algul olin ma mures, sest olin kuulnud nende kohta nii palju halba. Aga nüüd, olles käinud oma naisega koosolekutel, ma mõistan, kui vale arusaam mul oli. Nüüd ma tean, et see on tõde, ning see on teinud meie abielu palju tugevamaks.” Saksamaa 162 932 Jehoova tunnistaja ja Tahiti harubüroo alla kuuluvate saarte 1773 tunnistaja seas on palju perekondi, keda ühendab Jumala armastus.

Armastus kristlike vendade vastu

8., 9. a) Kes õpetab meid oma vendi armastama ning mida ajendab armastus meid tegema? b) Too näide selle kohta, kuidas armastus aitab vendadel olla vastastikku üksteisele toeks.

⁸ Paulus ütles Tessaloonika kristlastele: „Teid endid on Jumal õpetanud armastama üksteist” (1. Tessalooniklastele 4:9). Tõepoolest, „Jehoova õpilased” armastavad üksteist (Jesaja 54:13). Nende armastus väljendub tegudes, nagu näitas Paulus, öeldes: „Teenige üksteist armastuses” (Galaatlastele 5:13; 1. Johannese 3:18). Kristlased toimivad nii näiteks siis, kui nad külastavad haigeid õdesid-vendi, julgustavad masendunuid ja toetavad nõrku (1. Tessalooniklastele 5:14). Tõeline kristlik armastus annab oma osa vaimse paradiisi laienemiseks.

⁹ Ancóni koguduses, mis on üks 544st Ecuadori kogudusest, ilmutasid vennad oma armastust praktilisel viisil. Majanduskriisi tõttu jäid nad ilma tööst ja sissetulekust. Kuulutajad otsustasid hakata raha teenima toidu müümisega kohalikele kalameestele, kui need pärast öist kalapüüki koju tulevad. Kõik tegid koostööd, ka lapsed. Nad pidid alustama öösel kell üks, et saada toit valmis hommikul kella neljaks, kui kalamehed töölt saabusid. Vennad jagasid teenitud raha endi vahel nii, kuidas kellelgi vaja oli. Selline vastastikune abi ilmutas tõelist kristlikku armastust.

10., 11. Kuidas me saame ilmutada armastust vendade vastu, keda me isiklikult ei tunne?

¹⁰ Ent meie armastus ei piirdu kristlastega, keda me isiklikult tunneme. Apostel Peetrus ütles: „Armastage kogu vennaskonda” (1. Peetruse 2:17, UM). Me armastame kõiki vendi ja õdesid, sest nad kõik on Jehoova Jumala kummardajad nagu meiegi. Kriisiaegadel võib avaneda meil võimalus seda armastust ilmutada. Näiteks laastasid teenistusaastal 2000 Mosambiiki suured üleujutused ning Angolas tabas paljusid inimesi jätkuva kodusõja tõttu vaesus. Paljud Mosambiigi 31 725 tunnistajast ning Angola 41 222 tunnistajast on nende sündmuste pärast kannatada saanud. Seepärast on saatnud lähedalasuva Lõuna-Aafrika Vabariigi tunnistajad suurtes kogustes abipakke, et leevendada nendes maades elavate vendade kitsikust. Tahe jagada abivajavatele vendadele oma „ülearust” ilmutas nende armastust (2. Korintlastele 8:8, 13–15, 24).

¹¹ Armastus ilmneb ka selles, kuidas paljude maade vennad toetavad kuningriigisaalide ja kokkutulekusaalide ehitamist vaesematesse riikidesse. Üks näide on Saalomoni Saartelt. Hoolimata suurtest rahutustest kasvas Saalomoni Saartel eelmisel aastal kuulutajate arv 6 protsenti ning kuulutajate kõrgarv oli 1697. Nad kavatsesid ehitada kokkutulekusaali. Ehkki paljud inimesed põgenesid sellelt maalt, tulid Austraaliast vabatahtlikud töölised appi ehitama. Lõpuks pidid need vabatahtlikud küll lahkuma, ent mitte enne, kui nad olid kohalikele vendadele õpetanud, kuidas vundamenditööd lõpetada. Saali terasest konstruktsioon toodi kohale Austraaliast ning selle kena kummardamishoone ehitamise lõpuleviimine on andnud ajal, mil paljud ehitusplatsid seisavad seal mahajäetuina, head tunnistust Jehoova nimest ja vennaarmastusest.

Me armastame maailma nagu Jumalgi

12. Kuidas me võtame Jehoova enestele eeskujuks seoses oma hoiakuga inimeste suhtes, kes ei toeta meie uskumusi?

¹² Kas meie armastus piirdub vaid oma pere ja vennaskonnaga? Ei piirdu, kui võtame „Jumala enestele eeskujuks”. Jeesus ütles: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu” (Efeslastele 5:1; Johannese 3:16, meie kursiiv). Me oleme Jehoova Jumala sarnaselt armastavad kõikide vastu, ka nende vastu, kes ei toeta meie uskumusi (Luuka 6:35, 36; Galaatlastele 6:10). Peamiselt just sellepärast me kuulutame Kuningriigi head sõnumit ning räägime teistele, millise armastava teo Jumal nende heaks on teinud. See võib tuua pääste igaühele, kes meid kuulab (Markuse 13:10; 1. Timoteosele 4:16).

13., 14. Millised on mõned kogemused vendadest, kes näitasid üles armastust ligimeste vastu, isegi kui see valmistas neile üsna suuri ebamugavusi?

¹³ Mõtle neljale Nepali eripioneerile. Nad määrati ühte riigi edelaosas asuvasse linna ning nad on viimase viie aasta jooksul ilmutanud seal armastust, kuulutades kannatlikult selles linnas ja ümberkaudsetes külades. Territooriumi läbitöötamiseks peavad nad tihti sõitma jalgrattaga üle 40-kraadises kuumuses mitmeid tunde. Nende armastus ja ’hea tegemine püsivusega’ kandis häid vilju, kui ühes külas moodustati raamatu-uurimisgrupp (Roomlastele 2:7). Ringkonnaülevaataja avalikku kõnet tuli 2000. aasta märtsis kuulama 32 inimest. Nepalis oli möödunud aastal kuulutajate kõrgarv 430, mis tähendab 9-protsendilist kasvu. Jehoova õnnistab ilmselgelt selle maa vendade innukust ja armastust.

¹⁴ Colombias läksid ajutised eripioneerid kuulutama wayuu indiaanlastele. Selleks pidid nad õppima uut keelt. Ent nende armastav hool sai tasutud, kui tugevast vihmavalingust hoolimata tuli ühte avalikku kõnet kuulama 27 inimest. Selliste pioneeride armastav innukus andis oma panuse Colombia 5-protsendilisele kasvule ja kuulutajate kõrgarvule, mis oli 107 613. Taanis tahtis üks füüsilise puudega eakas õde osaleda koos teistega hea sõnumi kuulutamises. Kartmatult võttis ta huvitatud inimestega ühendust kirja teel. Praegu on ta kirjavahetuses 42 inimesega ning juhatab 11 piibliuurimist. Eelmisel aastal esitas Taanis oma kuulutustöö kohta aruande 14 885 kuulutajat, mis on uus kõrgarv.

Armasta oma vaenlasi

15., 16. a) Kui laiaulatuslik peaks Jeesuse sõnade kohaselt meie armastus olema? b) Mil moel peegeldus armastus selles, kuidas vastutavad vennad tegelesid isikuga, kes esitas Jehoova tunnistajate kohta valesüüdistusi?

¹⁵ Jeesus ütles käsutundjale, et samaarlasse võiks suhtuda kui ligimesse. Mäejutluses läks Jeesus isegi kaugemale, öeldes: „Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas” (Matteuse 5:43–45). Isegi kui keegi on meie vastu, püüame meie ’võita kurja ära heaga’ (Roomlastele 12:19–21). Võimaluse korral jagame temaga oma kõige väärtuslikumat vara – tõde.

¹⁶ Ukrainas Krementšuki linna ühes ajalehes ilmus artikkel, milles räägiti Jehoova tunnistajatest kui ohtlikust sektist. See oli tõsine asi, sest Euroopa maades kõneldakse Jehoova tunnistajatest sel viisil eesmärgiga veenda inimesi tunnistajate tegevuse piiramise või keelustamise vajalikkuses. Seepärast pöörduti toimetaja poole ja paluti avaldada pressiteade selle artikli parandamiseks. Toimetaja nõustus, kuid selles pressiteates ta väitis, et esialgne artikkel põhines faktidel. Vastutavad vennad pöördusid uuesti tema poole, nüüd juba põhjalikuma informatsiooniga. Lõpuks toimetaja mõistis, et esialgne artikkel oli vale, ning ta avaldas selle kohta õienduse. See, et temaga tegeleti siiralt ja lahkelt, oli armastav moodus olukorra lahendamiseks ja viis hea lõpptulemuseni.

Kuidas me saame armastust arendada?

17. Millest ilmneb, et teiste vastu armastuse osutamine ei pruugi alati kerge olla?

¹⁷ Kui beebi sünnib, hakkavad vanemad teda kiiresti armastama. Täiskasvanutesse armastavalt suhtumine ei teki alati nii instinktiivselt. Ilmselt seepärast rõhutab Piibel korduvalt, et me armastaksime üksteist, kuna selle nimel on vaja vaeva näha (1. Peetruse 1:22; 4:8; 1. Johannese 3:11). Jeesus teadis, et meie armastus pannakse katsele, öeldes, et me peaksime oma vennale andestama „kas või seitsekümmend seitse korda” (Matteuse 18:21, 22, EP 97). Paulus innustas meid samuti ’üksteist sallima’ (Koloslastele 3:12, 13). Pole ime, et meile on öeldud: „Taotlege armastust” (1. Korintlastele 14:1). Kuidas me saame seda teha?

18. Mis aitab meil teiste vastu armastust arendada?

¹⁸ Esiteks: me peaksime alati meeles pidama armastust Jehoova Jumala vastu. See armastus on tugev ajend ligimese armastamiseks. Miks? Sest kui me nii toimime, peegeldab see hästi meie taevast Isa ning toob talle austust ja kiitust (Johannese 15:8–10; Filiplastele 1:9–11). Teiseks: me peaksime proovima vaadata asjadele Jehoova seisukohast. Iga kord kui me patustame, on see patt Jehoova vastu, kuid ikka ja jälle andestab ta meile ning ta armastab meid jätkuvalt (Laul 86:5; 103:2, 3; 1. Johannese 1:9; 4:18). Kui me arendame Jehoova vaateviisi, siis oleme meelestatud teisi armastama ning oleme valmis neile andestama, kui nad on meid solvanud (Matteuse 6:12). Kolmandaks: me peaksime suhtuma teistesse nii, nagu me tahame, et nemad meisse suhtuksid (Matteuse 7:12). Me vajame sageli andestust, sest oleme ebatäiuslikud. Kui me näiteks ütleme kellelegi midagi solvavat, siis loodame tal meeles olevat, et igaüks aeg-ajalt eksib keelt kasutades (Jakoobuse 3:2). Kui me tahame, et meisse suhtutaks armastavalt, peame ka ise teistesse armastavalt suhtuma.

19. Kuidas me võime armastuse arendamisel püha vaimu abi otsida?

¹⁹ Neljandaks: me võime otsida püha vaimu abi, sest armastus on üks vaimu viljadest (Galaatlastele 5:22, 23). Sõprussuhted, sugulustunded ja romantiline armastus on sageli instinktiivsed. Kuid meil on vaja Jehoova vaimu abi, et arendada sellist armastust, nagu on Jehooval – armastust, mis on täiuslik ühtsuse side. Me saame otsida püha vaimu abi, kui loeme inspireeritud Piiblit. Näiteks Jeesuse elu uurides võime näha, kuidas ta tegeles inimestega, ning õppida teda jäljendama (Johannese 13:34, 35; 15:12). Pealegi me võime Jehoovalt püha vaimu paluda. Seda eriti just sellises olukorras, kui tunneme, et meil on raske tegutseda armastaval viisil (Luuka 11:13). Me saame taotleda armastust ka nii, et jääme kristliku koguduse ligi. Armastavate vendade ja õdedega lävimine aitab meil arendada armastust (Õpetussõnad 13:20).

20., 21. Kui silmapaistvalt ilmutasid Jehoova tunnistajad armastust eelmisel teenistusaastal?

²⁰ Hea sõnumi kuulutajate ülemaailmne kõrgarv oli eelmisel aastal 6 035 564. Jehoova tunnistajad olid teenistuses ühtekokku 1 171 270 425 tundi, otsides inimesi ja rääkides neile head sõnumit. Armastus aitas neil vastu pidada kuumusele, vihmale ja külmale, mida nad seda tööd tehes kogesid. Armastus ajendas neid vestlema oma kooli- ja töökaaslastega ning pöörduma täiesti võõraste inimeste poole tänavatel ja muudes kohtades. Paljud, kellega tunnistajad rääkisid, olid ükskõiksed, mõned olid vaenulikud. Kuid paljud näitasid üles ka huvi ning seetõttu tehti 433 454 049 korduskülastust ja juhatati 4 766 631 piibliuurimist.a

²¹ Kui hästi see küll ilmutas Jehoova tunnistajate armastust oma Jumala ja ligimeste vastu! See armastus ei jahene iialgi. Me oleme kindlad, et teenistusaastal 2001 antakse inimkonnale veel suuremat tunnistust. Õnnistagu Jehoova jätkuvalt oma lojaalseid ja innukaid kummardajaid, kes püüavad, et ’kõik nende asjad sünniksid armastuses’ (1. Korintlastele 16:14).

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

• Keda me jäljendame, kui armastame oma ligimest?

• Kui laiaulatuslik peaks meie armastus olema?

• Millised on mõned kogemused, mis ilmutavad kristlikku armastust?

• Kuidas me võime kristlikku armastust arendada?

[Teabegraafika lk 18–21]

JEHOOVA TUNNISTAJATE 2000. TEENISTUSAASTA ÜLEMAAILMNE ARUANNE

(Vt aastaköidet.)

[Pildid lk 15]

Kristlik armastus võib perekonda koos hoida

[Pildid lk 17]

Armastus ajendab meid oma lootust teistega jagama