Hoidke oma „päästelootus” säravana!
„Olgem ... varustatud ... päästelootuse kiivriga.” (1. TESSALOONIKLASTELE 5:8)
1. Kuidas aitab „päästelootus” vastu pidada?
LOOTUS saada päästetud võib aidata inimesel pidada vastu ka kõige kohutavamas olukorras. Laevaõnnetuse ohver võib vees ulpival päästeparvel palju kauem vastu pidada, kui ta teab, et abi on tulemas. Samamoodi on lootus „Jehoova päästele” olnud tuhandete aastate jooksul usumeestele ja -naistele hädaajal toeks, ning see lootus pole jätnud neid iial häbisse (2. Moosese 14:13; Laul 3:9; Roomlastele 5:5; 9:33). Apostel Paulus kujutas „päästelootust” kristlase vaimse sõjarüü hulka kuuluva „kiivriga” (1. Tessalooniklastele 5:8; Efeslastele 6:17). Jah, kui loodame kindlalt, et Jumal päästab meid, on see kaitseks meie mõtlemisvõimele, aidates meil hoolimata ebaõnnest, vastupanust ja kiusatusest säilitada kainust.
2. Mil moel on „päästelootus” õige kummardamise põhiosa?
2 „Lootusrikkalt tulevikku vaadata polnud omane paganlikule maailmale” – maailmale, mis ümbritses esimesel sajandil elanud kristlasi, ütleb teatmeteos „The International Standard Bible Encyclopedia” (Efeslastele 2:12; 1. Tessalooniklastele 4:13). Ometi on „päästelootus” õige kummardamise põhijooni. Kuidas nii? Kõigepealt seondub Jehoova teenijate pääste tema nimega. Laulik Aasaf palvetas: „Aita meid, meie pääste Jumal, oma nime auhiilguse pärast, ja tõmba meid välja” (Laul 79:9; Hesekiel 20:9). Pealegi, et olla Jehoovaga heades suhetes, on oluline tema tõotatud õnnistustesse kindlalt loota. Paulus väljendas seda nõnda: „Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Lisaks sellele selgitas Paulus, et nende päästmine, kes meelt parandavad, oli Jeesuse maa peale tuleku peapõhjusi. Ta teatas: „Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid” (1. Timoteosele 1:15). Ka apostel Peetrus viitas päästele kui „usu eesmärgile” (1. Peetruse 1:9). Päästele loota on vaieldamatult õige. Ent mis on tegelikult pääste? Ja mida on tarvis, et seda saavutada?
Mis on pääste?
3. Millist päästet kogesid Jehoova teenijad muistsel ajal?
3 Heebrea Kirjades tähendab „pääste” üldiselt päästmist või vabastamist rõhumise alt või vägivaldsest, enneaegsest surmast. Näiteks ütles Jehoovat „päästjaks” nimetanud Taavet: „Mu Jumal on mu kalju, ... mu ... redu! Mu päästja! Sa päästad mind vägivallast! „Kiidetud olgu Jehoova!” nõnda ma hüüan ja ma pääsen oma vaenlaste käest!” (2. Saamueli 22:2–4). Taavet teadis, et Jehoova kuuleb, kui tema ustavad teenijad teda appi hüüavad (Laul 31:23, 24; 145:19).
4. Milline tulevase elu lootus oli Jehoova teenijail, kes elasid enne Kristust?
4 Enne Kristust elanud Jehoova teenijail oli ka tulevase elu lootus (Iiob 14:13–15; Jesaja 25:8; Taaniel 12:13). Tegelikult räägivad paljud Heebrea Kirjade päästetõotused prohvetlikult ühest suuremast päästest – päästest, mis viib igavesse ellu (Jesaja 49:6, 8; Apostlite teod 13:47; 2. Korintlastele 6:2). Jeesuse päevil uskus palju juute igavesse ellu, ent nad keeldusid võtmast vastu Jeesust kui nende lootuste täitumise võtmeisikut. Jeesus ütles tolle aja usujuhtidele: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust” (Johannese 5:39).
5. Mida tähendab pääste lõppkokkuvõttes?
5 Jeesuse kaudu tegi Jumal teatavaks pääste tähenduse selle täies ulatuses. See hõlmab vabastamist patu võimusest, valeusu orjusest, saatana kontrolli all olevast maailmast, inimesekartusest ja koguni surmakartusest (Johannese 17:16; Roomlastele 8:2; Koloslastele 1:13; Ilmutuse 18:2, 4). Lõppkokkuvõttes ei tähenda pääste, mida toob Jumal, tema ustavatele teenijatele mitte ainult vabastust rõhumisest ja kitsikusest, vaid ka võimalust elada igavesti (Johannese 6:40; 17:3). Jeesuse õpetuse järgi tähendab pääste „pisukesele karjukesele” nende ülesäratamist taevasele elule, et koos Kristusega Kuningriigis valitseda (Luuka 12:32). Ülejäänule inimkonnast tähendab pääste seda, et taastatakse täiuslik elu ja suhted Jumalaga, mis olid Aadamal ja Eeval Eedeni aias enne patustamist (Apostlite teod 3:21; Efeslastele 1:10). Igavene elu sellistes paradiislikes tingimustes oligi Jumala algne eesmärk inimkonna jaoks (1. Moosese 1:28; Markuse 10:30). Kuidas siis on võimalik selliseid tingimusi taastada?
Lunastus – pääste alus
6., 7. Milline on Jeesuse osa meie päästes?
6 Igavene pääste saab võimalikuks vaid Kristuse lunastusohvri vahendusel. Miks? Piibel selgitab, et patustades „müüs” Aadam enda ja kõik oma tulevased järglased, meid sealhulgas, patu alla – tehes seega hädavajalikuks lunastuse, et inimkonnal mingi kindel lootus võiks olla (Roomlastele 5:14, 15; 7:14). Selle ettetähenduseks, et Jumal pakub kogu inimkonna eest luna, olid Moosese Seaduse kohaselt toodud loomohvrid (Heebrealastele 10:1–10; 1. Johannese 2:2). Jeesus oligi see, kelle ohvriga need prohvetlikud pildid täide läksid. Jehoova ingel teatas enne Jeesuse sündi: „Tema päästab oma rahva nende pattudest!” (Matteuse 1:21; Heebrealastele 2:10).
7 Ime läbi sündis neitsi Maarjale Jeesus, kes Jumala Pojana ei pärinud Aadamalt surma. See tõsiasi ja ka tema täiuslikult ustav elutee andis tema elule sellise väärtuse, mida oli tarvis, et inimkond patu ja surma alt välja osta (Johannese 8:36; 1. Korintlastele 15:22). Erinevalt kõigist teistest inimestest ei olnud Jeesus patust tingitud surma needuse all. Ta tuli maa peale kindla ülesandega ’anda oma hing lunaks paljude eest’ (Matteuse 20:28). Jeesus tegi seda, nii et nüüd on ülesäratatud ja troonileseatud Jeesuse võimuses anda pääste kõigile, kes vastavad Jumala esitatud nõuetele (Ilmutuse 12:10).
Mida on tarvis teha, et saada pääste?
8., 9. a) Kuidas vastas Jeesus noore rikka võimukandja küsimusele pääste kohta? b) Kuidas kasutas Jeesus seda juhtumit oma jüngrite õpetamiseks?
8 Kord küsis üks noor rikas iisraellasest võimukandja Jeesuselt: „Mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?” (Markuse 10:17). Tema küsimuses võis ehk kajastuda tolle aja juutide seas valitsenud mõtteviis: Jumal nõuab konkreetsete heategude tegemist ning kui neid heategusid on piisavalt, võib Jumalalt pääste välja teenida. Ent seda liiki formaalne andumus võis tuleneda isekatest ajenditest. Sellised teod ei andnud kindlat päästelootust, sest tegelikult ei suutnud mitte ükski ebatäiuslik inimene Jumala mõõdupuudele vastata.
9 Vastates selle mehe küsimusele, Jeesus lihtsalt tuletas talle meelde, et tal tuleks täita Jumala käske. Noor võimukandja kinnitas Jeesusele varmalt, et ta on neid pidanud oma noorpõlvest alates. Seda vastust kuuldes tundis Jeesus armastust tema vastu ning ütles talle: „Üht asja on sulle vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi mind!” Kuid see noormees läks ära kurva meelega, „sest tal oli palju vara”. Seepeale rõhutas Jeesus oma jüngritele, et liigne kiindumus selle maailma varandusse takistab saamast päästet. Ta lisas, et mitte keegi ei saa päästet vaid omal jõul. Kuid edasi kinnitas Jeesus neile: „Inimestel on see võimatu, aga mitte Jumalal; sest Jumalal on kõik võimalik!” (Markuse 10:18–27; Luuka 18:18–23). Kuidas on pääste võimalik?
10. Milliseid nõudeid tuleb meil pääste saamiseks täita?
10 Pääste on kink Jumala käest, ent seda ei saada automaatselt (Roomlastele 6:23, UT). Iga inimene peab täitma teatud põhinõudeid, et seda kinki väärida. Jeesus ütles: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” Ja apostel Johannes lisas: „Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha” (Johannese 3:16, 36). Kahtlemata nõuab Jumal usku ja kuulekust igalt inimeselt, kes loodab saada igavese pääste. Igaüks peab langetama otsuse võtta vastu lunastus ja käia Jeesuse jälgedes.
11. Kuidas saab ebatäiuslik inimene pälvida Jehoova heakskiitu?
11 Meie ebatäiuslikkusest tulenevalt pole kuuletumine meile loomuomane, nii et meil on võimatu täiuslikult kuuletuda. Seepärast tõi Jehoova meie pattude katteks lunahinna. Ja ikkagi tuleb meil pidevalt üritada elada vastavalt Jumala tahtele. Nagu Jeesus noorele rikkale võimukandjale lausus, tuleb meil pidada Jumala käske. Kui me nõnda teeme, toob see lisaks Jumala heakskiidule suurt rõõmu, sest „tema käsud ei ole rasked”, need on „kosutuseks” (1. Johannese 5:3; Õpetussõnad 3:1, 8). Ometi pole sugugi kerge hoida kinni päästelootusest.
’Võitlemine usu poolest’
12. Kuidas annab päästelootus kristlasele jaksu seista vastu ebamoraalsetele ahvatlustele?
12 Jünger Juudas soovis kirjutada varakristlastele „ühisest päästest” (EP 97). Ent valitsev halb moraalne õhkkond sundis teda manitsema vendi ’võitlemisele usu poolest’. Jah, pääste saamiseks ei piisa sellest, et on usku, et püsitakse tõelises kristlikus usus ja ollakse kõiges kuulekad vaid siis, kui kõik läheb libedalt. Jehoovale andumus peab meil olema piisavalt tugev, et suudaksime seista vastu ahvatlustele ja ebamoraalsetele mõjutustele. Paraku laostasid esimese sajandi koguduse vaimu seksuaalne ohjeldamatus ja loomuvastasus, lugupidamatus autoriteedi vastu, lõhenemised ja kahtlused. Et aidata kaaskristlastel taolistele suundumustele vastu seista, õhutas Juudas neid pidama kindlalt meeles eesmärki: „Armsad, rajage endid oma pühimale usule ja palvetage Pühas Vaimus, ja hoidke endid Jumala armastuses ja oodake meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks” (Juuda 3, 4, 8, 19–21). Lootus saada päästetud võis anda neile jaksu võidelda moraalselt puhtaks jäämise eest.
13. Millega me saame näidata, et me Jumala armu ilmaasjata vastu ei võta?
13 Jehoova Jumal ootab neilt, kellele ta toob pääste, moraalselt laitmatut käitumist (1. Korintlastele 6:9, 10). Ent Jumala moraalinormidest kinnipidamine ei tähenda seda, et muututakse teiste suhtes kohtumõistjalikuks. Ei ole meie käes otsustada kaasinimeste igavese saatuse üle. Nagu Paulus Ateena kreeklastele ütles, teeb seda Jumal: „Ta on seadnud päeva, mil ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud” – Jeesuse Kristuse läbi (Apostlite teod 17:31; Johannese 5:22). Kui me elame usus Jeesuse lunastusse, ei tarvitse meil saabuvat kohtupäeva karta (Heebrealastele 10:38, 39). Tähtis on, et me mitte kunagi „Jumala armu [meie lepitamist temaga lunahinna vahendusel] ilmaasjata vastu ei võtaks”, lubades end ahvatleda vääralt mõtlema ja käituma (2. Korintlastele 6:1). Seda, et me Jumala armu ilmaasjata vastu ei võta, näitame ka veel sellega, et aitame teistel päästet saada. Kuidas me saame neid aidata?
Päästelootust jagades
14., 15. Kellele andis Jeesus ülesandeks kuulutada head sõnumit päästest?
14 Paulus tsiteeris oma kirjas prohvet Joeli sõnu: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.” Seejärel lisas ta: „Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?” Mõni salm hiljem toob Paulus välja mõtte, et usk ei tule mitte iseenesest, vaid „kuuldust”, see tähendab, „Kristuse sõnast” (Roomlastele 10:13, 14, 17; Joel 3:5).
15 Kes toob rahvastele „Kristuse sõna”? Jeesus andis selle töö teha oma jüngritele – neile, kellele seda „sõna” on juba õpetatud (Matteuse 24:14; 28:19, 20; Johannese 17:20). Kui me osaleme Kuningriigi kuulutamise ja jüngrite tegemise töös, siis me teeme just seda, millest apostel Paulus kirjutas, tsiteerides Jesajat: „Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!” Ka siis, kui paljud ei võta vastu seda head sõnumit, mida me toome, on meie sammud Jehoovale „armsad” (Roomlastele 10:15; Jesaja 52:7).
16., 17. Millist kahekordset eesmärki täidab meie kuulutustöö?
16 Selle ülesande täitmine teenib kahte tähtsat eesmärki. Esiteks, seda head sõnumit tuleb kuulutada nõnda, et Jumala nimi saaks ülistatud ja need, kes ihkavad päästet, teaksid, kuhu pöörduda. Paulus mõistis ülesande seda tahku. Ta ütles: „Nõnda on meid Issand käskinud: mina olen sind pannud valguseks paganaile, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani!” Seega tuleb igaühel meil, kes me oleme Kristuse jüngrid, osaleda päästesõnumi viimises rahvastele (Apostlite teod 13:47; Jesaja 49:6).
17 Teiseks, hea sõnumi kuulutamine rajab aluse Jumala õiglasele kohtumõistmisele. Seoses selle kohtumõistmisega sõnas Jeesus: „Kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma aujärjele; ja siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest.” Ehkki kohtumõistmine ja eraldamine toimub siis, „kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses”, võimaldab tänapäeval tehtav kuulutustöö inimestel tunda ära Kristuse vaimsed vennad ja seega oma igavese pääste nimel neid enda tööga toetada (Matteuse 25:31–46).
Säilitagem „täielik lootus”
18. Kuidas me saame hoida oma „päästelootuse” säravana?
18 Aktiivne osalemine kuulutustöös aitab meil hoida ka enda lootust säravana. Paulus kirjutas: „Me ihaldame seda, et te igaüks osutaksite sama indu täieliku lootuse säilitamiseks otsani” (Heebrealastele 6:11). Pangu igaüks meist pähe „päästelootuse kiiver”, pidades seeläbi meeles, et „Jumal ei ole meid pannud viha alla, vaid pääste omandamisele meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi” (1. Tessalooniklastele 5:8, 9). Võtkem ka kuulda Peetruse manitsust: „Vöötage oma meele niuded ja olge kained; ja lootke täiesti armu peale, mida teile pakutakse” (1. Peetruse 1:13). Kõik, kes nõnda teevad, näevad oma „päästelootuse” täielikku täitumist!
19. Mida me käsitleme järgmises artiklis?
19 Kuidas me peaksime suhtuma sellele maailmakorrale seni veel jäänud aega? Kuidas me saame kasutada seda aega pääste toomiseks nii endale kui teistele? Neid küsimusi käsitleme järgmises artiklis.
Kas sa oskad selgitada?
• Miks me peame hoidma oma „päästelootuse” säravana?
• Mida hõlmab pääste?
• Mida me peame päästekingi saamiseks tegema?
• Mida saadab meie kuulutustöö Jumala eesmärgi kohaselt korda?
[Pildid lk 10]
Pääste tähendab enamat kui vaid pääsemist hävingust