Mida Jeesuse surm sinule tähendab?
„KUI kokku panna kõik sõjaväed, mis kunagi on marssinud, kõik laevastikud, mida kunagi on ehitatud, kõik parlamendid, mis kunagi on koos istunud, ja kõik kuningad, kes kunagi on valitsenud, ei ole nad mõjutanud inimese elu selle maa peal nii võimsalt nagu see üks isik.” Nii kirjutas kirjanik James A. Francis Jeesus Kristusest.
Inimesed vaatavad Jeesusele erinevalt, aga Piibli järgi oli ta Jumala Poeg ja ennastohverdava armastusega inimene. Jeesus nimetas peamise viisi, millega ta sellist armastust ilmutas, kui ta enda kohta ütles: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” — Matteuse 20:28.
Mis on selle lunastushinna tähendus? Miks seda oli vaja? Keda lunastati? Ja mida Jeesuse surm sinule tähendab?
Mis on lunastus?
Lunastushinna abil vabastatakse. Kellegi lunastamine tähendab tema vabastamist vangistusest või karistusest teatud hinna maksmisega. Vaimses mõttes tähendab „lunastamine” vabastamist patust ja selle karistusest. Sellepärast Kristus surigi. Kristlik apostel Paulus kirjutas: „Patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas!” — Roomlastele 6:23.
Lunastamine ehk luna andmine on Pühakirjas tihedalt seotud lunastushinna maksmisega. Laul 49:7—10 ütleb: „Kes loodavad oma varanduse peale ja kiitlevad oma suurest rikkusest? Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis ja peab jääma igavesti tasumata selleks, et keegi jääks elama lõppemata ega näeks hauda!” Selle lunastuskorralduse on teinud Jumal, mitte keegi ebatäiuslik inimene.
Miks seda on vaja?
Lunastushinda on vaja sellepärast, et meie esimene inimisa Aadam patustas. Nii ta kaotas lõputu täiusliku elu, mõisteti õiglaselt surma ja lõpuks suri. (1. Moosese 2:15—17; 3:1—7, 17—19; 5:5) Tema järglastena oleme meie pärinud patu ja surma. „Otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm,” kirjutas Paulus, „nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” (Roomlastele 5:12) Jah, „kõik surevad Aadamas”. (1. Korintlastele 15:22) Laulik Taavet ütles niisiis õigesti: „Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on mu ema mind saanud!” — Laul 51:7.
Et keegi patune Aadama järglane võiks saada igavese elu, on vaja vabastamist patu ja surma kohtuotsuse alt. Kuna aga ebatäiuslikud inimesed ei suuda sellist lunastushinda anda, tegi Jehoova seda armastavalt Jeesus Kristuse kaudu. Mida selle lunastushinna abil osteti? Kui Aadam patustas, kaotas ta igavese täiusliku inimelu koos kõigi õiguste ja tulevikuväljavaadetega. Ja kõik need samad asjad lunastati Jeesuse lunastusohvriga.
Mida see võimaldab
Õigus sai rahuldatud, kui inimkond koges patu karistusena surma. Nii on lunastus Jumala halastuse ja armastava headuse ilmutamine. Jeesuse täiuslik inimelu loovutati kõigi selle õiguste ja tulevikuväljavaadetega surmale ning seda ei võetud kunagi tagasi, sest teda ei äratatud üles lihast ja verest inimesena, vaid surematu vaimse loodolesena. (1. Korintlastele 15:50; 1. Peetruse 3:18) Nii on Jeesus Kristuse ohverdatud inimelul jätkuv lunastav jõud.
Patuta inimesena oli Jeesus samasuguses seisundis nagu Aadam alguses. Kuna Jeesus oli Jumalale surmani sõnakuulelik, tehti ta suureks Ülempreestriks ja ta esitas taevas oma täiusliku inimohvri väärtuse. (Heebrealastele 9:24—26) Et Jumal tunnustas seda lunastushinda, sai Jeesus lunastada patust ja surmast Aadama järglastest neid, kes teda usuvad, kohaldades oma ohvri kasu nende heaks. (1. Korintlastele 6:20; 7:23; 1. Johannese 2:1, 2) Niimoodi sai Jeesus „igavese pääste eest vastutavaks kõigile, kes on temale kuulekad”. (Heebrealastele 5:8, 9, NW) See võimaldab neil saada õiglane seisund Jumala ees tema Poja kaudu.
Keda lunastatakse?
Kellele lunastus kasuks tuleb? Inimestele, kes näitavad üles usku sellesse korraldusse ja hakkavad niiviisi elama kooskõlas Jumalaga. Kui nad teenivad teda ustavalt, võidakse neid vabastada patust ja selle karistusest surmast ning nad võivad saada igavese elu. — Johannese 17:3.
Esimene inimene võis valida, kas kuuletuda Jumalale või mitte. Tema valis sõnakuulmatuse. „Ega Aadamat petetud”, vaid ta suri tahtliku patustajana. (1. Timoteosele 2:14) Aga kuidas on Aadama järglastega? Nad võivad valida, kas teenida Jumalat nii hästi, kui seda võimaldab nende ebatäius, või olla oma Loojale sõnakuulmatud. — Joosua 24:15.
Jeesus tuli „andma oma hinge lunaks paljude eest”. (Markuse 10:45) Aga kes need „paljud” on? Aadam ilmselt ei kuulu nende hulka, sest ta oli täiuslik inimene, kes valis tahtlikult vastuhakkamise ja suri kui mittekahetseja, tahtlik patustaja. Aga kuidas on tema suure perega, kuhu kuulub miljardeid inimesi? Vastava hinnaga kõrvaldab Jeesus Kristus Aadama pere peal lasuva kohtuotsuse. (Võrdle 1. Timoteosele 2:5, 6.) Jeesus kohaldab oma lunastushinna väärtuse „paljude” usklike heaks.
Lunastatud usklike hulka kuulub nii juute kui ka mittejuute ehk inimesi teiste rahvaste hulgast. Paulus ütleb: „Nõnda siis, otsekui üks langemine on saanud hukkamõistmiseks kõigile inimestele, nõnda saab ka üks õiguse täitmine kõigile inimestele elu õigustuseks.” (Roomlastele 5:18) Piinapostil surres on „Kristus [juudid] . . . lahti ostnud käsu needusest, kui ta sai needuseks [nende asemel] . . . sest on kirjutatud: ’Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub.’ ” (Galaatlastele 3:13; 5. Moosese 21:23) Roomlastele 4:11 viitab mittejuutidele, kui ütleb, et kui juutide esiisa Aabraham oli ümberlõikamata, sai ta „kõikide isaks, kes usuvad ümberlõikamatutena”. Seega saavad Jeesuse lunastusohvrist kasu temasse uskuvad juudid ja mittejuudid.
Iga isiku eluviis otsustab, kas ta saab Jeesuse ohvrist kasu. Nagu Aadam, nii ei ole ka tahtlikult kurjad inimesed sunnitud saama kasu lunastusest ja igavest elu. Kristus ütles: „Kes usub [„usku üles näitab”, NW] Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!” (Johannese 3:36) Lunastus teeb neile surnuile, keda Jumal meeles peab, võimalikuks ülesäratamise. (Johannese 5:28, 29) Kui nad osutuvad sõnakuulelikeks ja hindavateks, tähendab lunastuse kasu rakendamine nendele seda, et nad võivad elada igavesti. Aga nendel, kes elavad neil „viimseil päevil”, on võimalus elada igavesti, tarvitsemata kunagi surra. — 2. Timoteosele 3:1—5; Matteuse 24:3—14, 21, 34; Johannese 11:25, 26.
Põhjused tänulikkuseks
Igaüks, kes tahab lunastusest kasu saada, peab seda sügavalt hindama. Ja selline tänulikkus on väga kohane! Peale kõige nõudis lunastamine Jumalalt ja Kristuselt palju armastust.
Jehoova Jumal ilmutas suurt armastust, kui korraldas lunastuse oma Poja surma läbi. Jeesus ütles: „Nõnda on Jumal [inim]maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub [„usku üles näitab”, NW], ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu! Sest Jumal ei ole oma Poega läkitanud maailma, et ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm tema läbi õndsaks saaks [„pääseks”, NW].” (Johannese 3:16, 17) Kas sa ei peaks seda Jumala armastuse avaldust tõeliselt hindama?
Mõtle veel Jehoova armastuse sügavuse üle, kui ta korraldas lunastuse. Enne seda, kui Jumala Poeg täiusliku inimesena maa peale elama ja surema saadeti, oli ta juba olemas. Ta oli „kõige loodu esmasündinu”, kelle läbi „on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, mis nähtav ja nähtamatu”. (Koloslastele 1:13—16) Kuidas küll Jehoova oma Poega armastas! Sellest hoolimata ei saatnud Jumal maa peale mõnda miljonitest õiglastest inglitest. Tema armastus inimkonna vastu oli nii suur, et ta saatis oma esmasündinud Poja.
Mõtiskle ka selle sügava armastuse üle, mida Jeesus lunastusega seoses ilmutas. Vaimolesena taevas oli ta Jumala „meister-töötegija”. (NW) On õige, et Jumala Poeg ’tundis rõõmu inimlastest’. (Õpetussõnad 8:22—31) Aga tal ei olnud kerge lahkuda taevast, kus ta oli väga soodsates oludes koos oma Isa ja müriaadide õiglaste inglitega. Sellest taevasest eelisseisundist võis Jumala Poeg näha kurje tingimusi maa peal ning patu ja surma laastamistööd. Ta teadis ka, et lunastamine nõuab tema surma. Siiski ta „võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; . . . ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani”. Sellise ustavuse eest äratatati Jeesus aulisse taevasesse ellu. (Filiplastele 2:5—11) Kui suurt armastust ta küll selle lunastusega ilmutas! Kas sa hindad seda, mida Jeesus tegi?
Mida teed sina?
Inglise prelaat Chichesteri Richard (u. 1198—1253) palvetas kord, et mehed ja naised võiksid õppida „Jeesus Kristust tundma paremini, armastama teda sügavamini ja järgima teda täpsemini”. Jeesuse lunastusohver annab tõepoolest hea põhjuse õppida teda tundma, armastama ja järgima.
Lunastuseta me sureksime ilma mingi lootuseta, sest „surma astel on patt”. (1. Korintlastele 15:56) Järelikult, mida sina peaksid tegema, et pääseda surmast, mis järgneks patu torkele? Sa pead õppima tundma Jumala päästekorraldust Jeesus Kristuse kaudu. Siis tuleb sul ilmutada usku lunastusse. Kuidas? Näidates, et hindad seda südamest, andudes Jumalale ja rääkides teistele sellest imelisest päästekorraldusest.
See teguviis võib teha sind ’suure rahvahulga’ osaks, kes „tulevad suurest viletsusest ja on oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres”, Jeesus Kristuse veres. (Ilmutuse 7:9, 14) Sellesse rahvahulka kuulujail on lootus elada igavesti maises paradiisis. (Luuka 23:43) Jah, ka sina võid olla selle õnneliku rahvahulga osa, kui Jeesuse surm on sinu jaoks tõesti midagi hinnalist.
[Pilt lk 4]
Patuta inimesena oli Jeesus samasuguses seisundis, nagu oli täiuslik Aadam alguses
[Pilt lk 6]
Kas sina hindad Jeesuse surma tegelikku tähendust?