”Kes seda loeb, see pangu tähele”

”Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, .. siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele.” (MATTEUSE 24:15, 16)

 1. Miks tasus kuulda võtta Jeesuse hoiatust, mis on kirjas Luuka 19:43, 44?

KUI oleme lähenevast hädaohust teadlikud, võime seda vältida (Õpetussõnad 22:3). Kujutle kristlaste olukorda, kes olid Jeruusalemmas pärast roomlaste rünnakut aastal 66 m.a.j. Jeesus oli hoiatanud, et linn võetakse piiramisrõngasse ja hävitatakse (Luuka 19:43, 44). Enamik juute ei pööranud tema sõnadele tähelepanu. Tema jüngrid aga võtsid hoiatust kuulda. Tulemuseks oli see, et nad pääsesid 70. aastal toimunud tragöödiast.

2., 3. Miks peaks meile huvi pakkuma Jeesuse ennustus, mis on kirjas Matteuse 24:15—21?

² Ennustuses, mis puudutab ka meid tänapäeval, andis Jeesus koondtundemärgi niisuguste erijoontega nagu sõjad, näljahädad, maavärinad ja katkud ning Jumala Kuningriiki kuulutavate kristlaste tagakiusamine (Matteuse 24:4—14; Luuka 21:10—19). Lisaks sellele andis Jeesus pidepunkti, mille järgi tema jüngrid võisid teada, et lõpp on lähedal. Selleks pidepunktiks oli ”pühas paigas seisev hävituse koletis” (Matteuse 24:15, meie kursiiv). Uurigem veel kord neid tähendusrikkaid sõnu, mõistmaks, kuidas need puudutavad meie elu praegu ja tulevikus.

³ Pärast tundemärgi andmist ütles Jeesus: ”Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, millest on rääkinud prohvet Taaniel, — kes seda loeb, see pangu tähele — siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele; kes on katusel, ärgu tulgu maha midagi oma majast võtma; ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube! Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil! Ent paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval. Sest siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest” (Matteuse 24:15—21).

 4. Mis näitab, et Matteuse 24:15 täitus esimesel sajandil?

⁴ Markuse ja Luuka jutustused lisavad paar üksikasja. Kus Matteus kasutab sõnu ”pühas paigas seisvat”, ütleb Markuse 13:14: ”Seisvat seal, kus see ei peaks seisma.” Luuka 21:20 lisab Jeesuse sõnad: ”Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal!” Need üksikasjad aitavad meil mõista, et ennustuse esimene täitumine oli seotud 66. aastal alanud roomlaste rünnakuga Jeruusalemma ja sealse templi vastu, mida juudid pidasid pühaks paigaks, Jehoova aga enam mitte. Täielik häving leidis aset 70. aastal, kui roomlased purustasid nii linna kui ka templi. Mis oli ”koletiseks” tol ajal? Ja mis mõttes see ’seisis pühas paigas’? Vastused neile küsimustele aitavad mõista, kuidas see ennustus tänapäeval täitub.

5., 6. a) Miks tuli Taanieli 9. peatüki lugejatel olla tähelepanelikud? b) Kuidas Jeesuse ennustus ”koletise” kohta täide läks?

⁵ Jeesus ergutas tähelepanelikkusele neid, kes loevad seda. Mida nimelt? Tõenäoliselt Taanieli 9. peatükki. Seal on kirjas ennustus, mis andis teada Messia ilmumise aja ning selle, et ta kolme ja poole aasta pärast ”kaotatakse”. See ennustus ütleb: ”Hävitaja tuleb koletise tiibadel, kuni määratud lõpp voolab üle hävitaja!” (Taaniel 9:26, 27 meie kursiiv; vaata ka Taanieli 11:31; 12:11).

⁶ Juudid arvasid, et see ennustus oli täitunud umbes 200 aasta eest, kui Antiochos IV rüvetas templi. Jeesus seevastu näitas, et ”koletise” ilmumine ja seismine ”pühas paigas” on alles ees, mistõttu ta rõhutaski tähelepanelikkuse vajadust. On selge, et Jeesus vihjas Rooma sõjaväele, mis 66. aastal oma eripäraste lippudega linna alla tuli. Lahingulippe olid roomlased juba ammusest ajast kasutanud ja need olid neile sama hästi kui ebajumalad.a Juutidele aga olid need midagi koledat ja jälki. Kuid millal roomlased ’seisid pühas paigas’? See oli siis, kui Rooma armee oma lippe kandes ründas Jeruusalemma ja templit, mida juudid pühaks pidasid. Roomlased hakkasid templimüüri alla koguni süvendit kaevama. Võib tõesti öelda, et pühas paigas seisis nüüd midagi sellist, mida oli kaua koledaks ja jälgiks peetud (Jesaja 52:1; Matteuse 4:5; 27:53; Apostlite teod 6:13).

Tänapäeva ”koletis”

 7. Milline Jeesuse ennustus täitub meie ajal?

⁷ Jeesuse antud tundemärk, mis on kirjas Matteuse 24. peatükis, on Esimese maailmasõja päevist alates suuremas ulatuses täitunud. Meenuta siinkohal Jeesuse sõnu: ”Kui te siis näete pühas paigas seisvat hävituse koletist, .. siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele” (Matteuse 24:15, 16). See ennustuse aspekt peab ka meie ajal täituma.

 8. Mida on Jehoova tunnistajad juba aastaid pidanud tänapäeva ”koletiseks”?

⁸ Jehoova sulaste usku selle ennustuse täitumisse tõendab näiteks see, et 1921. aasta 1. jaanuari ”Vahitorn” koondas sellele tähelepanu seoses Lähis-Ida sündmustega. Hiljem, 1929. aasta 15. detsembri numbris leheküljel 374 ütles ”Vahitorn” kindlalt: ”Rahvasteliidu kogu suundumus on pöörata inimesi ära Jumala ja Kristuse juurest ning seega on ta hävitaja, Saatana sepitsus ja jäledus Jumala silmis.” Niisiis, 1919. aastal ilmus ”koletis” nähtavale. Pärastpoole võttis Rahvasteliidu missiooni üle Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Jehoova tunnistajad on juba kaua näidanud, et need inimeste loodud rahuorganisatsioonid on Jumala silmis koledad ja jälgid.

9., 10. Kuidas meie varasem arusaam suurest viletsusest mõjutas ka selle mõistmist, millal ”koletis” hakkas pühas paigas seisma?

⁹ Eelmine artikkel näitas kokkuvõtlikult, milline on suure osa Matteuse 24. ja 25. peatüki täpsem tõlgendus. Kas midagi on tarvis täpsustada ka seoses ”koletisega”, mis ’seisab pühas paigas’? Näib, et on. Jeesuse ennustus näitab, et ”koletise” seismine pühas paigas ja ennustatud ”viletsuse” puhkemine on omavahel tihedalt seotud. Seega, ehkki ”koletis” on juba hulk aega eksisteerinud, peaks seos tema ’pühas paigas seismise’ ja suure viletsuse vahel meid mõtlema panema. Miks?

¹⁰ Kunagi arvas Jumala rahvas, et suure viletsuse esimene faas algas aastal 1914 ning et selle lõpuosa saabub Harmagedooni lahingus (Ilmutuse 16:14, 16; võrdle ”Vahitorn”, 1. aprill 1939, lk. 110, inglise keeles). Seega on mõistetav, miks varem usuti, et nüüdisaegne ”koletis” hakkas pühas paigas seisma peagi pärast Esimest maailmasõda.

11., 12. Milline parandatud arusaam suurest viletsusest esitati aastal 1969?

¹¹ Kuid hilisematel aastatel oleme hakanud mõningaid seiku teistmoodi mõistma. Neljapäeval, 10. juulil 1969 New Yorgis rahvusvahelisel kokkutulekul nimega ”Rahu maa peal” pidas meelierutava kõne Frederick W. Franz, Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu tollane asepresident. Teinud ülevaate sellest, kuidas oli Jeesuse ennustust tolle ajani mõistetud, sõnas vend Franz: ”Varem selgitati, et ”suur viletsus” algas aastal 1914 ja et sellel ei lastud takistamatult oma rada kulgeda, vaid Jumal peatas Esimese maailmasõja 1918. aasta novembris. Arvasime, et sellest saadik on Jumal andnud oma äravalitud, võitud kristlaste jäänusele tegutsemisaega, enne kui ta laseb toimuda ”suure viletsuse” lõpuosal Harmagedooni lahingul.”

¹² Siis esitati märkimisväärselt muudetud selgitus: ”Kui pidada silmas paralleeli esimese sajandi sündmustega, .. ei saanud vastupiltlik ”suur viletsus” alata 1914. aastal. See, mis sai Jeruusalemma nüüdisaegsele võrdkujule osaks aastatel 1914—1918, oli vaid ”sünnivalude hakatus”. [— — —] ”Suur viletsus”, mille sarnast kunagi enam ei tule, on veel ees, sest see tähendab ülemaailmse valereligiooni impeeriumi (sealhulgas ristiusu kiriku) hävingut, millele järgneb ”kõigeväelise Jumala suure päeva sõda” Harmagedoon.” Niisiis mõisteti, et suur viletsus on tervenisti alles ees.

13. Miks on loogiline arvata, et ”koletis” hakkab ’seisma pühas paigas’ alles tulevikus?

¹³ See selgitus mõjutab otseselt ka selle mõistmist, millal ”koletis” pühas paigas seisab. Meenuta, mis juhtus esimesel sajandil. Roomlased ründasid Jeruusalemma aastal 66, kuid nad taandusid ootamatult, mis võimaldas ”lihal” — kristlastel — pääseda (Matteuse 24:22). Samamoodi ootame meie, et suur viletsus algab peagi, kuid Jumala äravalitute pärast seda lühendatakse. Pane tähele seda võtmemõtet: muistses eelpildis oli pühas paigas seisev ”koletis” seotud roomlaste rünnakuga, mis toimus väepealik Galluse juhtimisel aastal 66. Selle rünnaku nüüdisaegne paralleel — suure viletsuse puhkemine — on ikka veel ees. Seega ilmneb, et ”hävituse koletis”, mis on eksisteerinud alates aastast 1919, ei seisa veel pühas paigas.b Aga kuidas ta seal seisma hakkab? Ja kuidas see meid võib puudutada?

Tulevane rünnak

14., 15. Kuidas aitab Ilmutusraamatu 17. peatükk meil mõista, millised sündmused Harmagedoonile vahetult eelnevad?

¹⁴ Ilmutusraamat kirjeldab tulevast laastavat rünnakut valereligiooni vastu. 17. peatükk annab üldjoontes teada, mismoodi Jumal mõistab kohut ”Suure Baabüloni, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema” ehk ülemaailmse valereligiooni impeeriumi üle. Selle keskne osa on ristiusu kirik, kes väidab end olevat Jumalaga lepingusuhetes. (Võrdle Jeremija 7:4.) Valereligioonid, ristiusu kirik kaasa arvatud, on kaua aega olnud lubamatutes suhetes ”ilmamaa kuningatega”, kuid nende religioonide hävitamisega need suhted lõpevad (Ilmutuse 17:2, 5). Kes nad hävitab?

¹⁵ Ilmutusraamat räägib ”helkjaspunasest metsalisest”, mis eksisteerib mõnda aega, kaob ja seejärel tuleb tagasi (Ilmutuse 17:3, 8). Teda toetavad maailma valitsejad. Ennustuses leiduvad üksikasjad aitavad meil mõista, et selle sümboolse metsalise näol on tegu rahuorganisatsiooniga, mis tuli olemasollu 1919. aastal Rahvasteliiduna (”koletis”) ja kannab nüüdseks nime Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ilmutuse 17:16, 17 näitab, et millalgi tulevikus paneb Jumal mõningatele valitsejatele, selle ”metsalise” silmapaistvatele tegelastele, südamesse mõtte hävitada ülemaailmne valereligiooni impeerium. Rünnakuga valereligiooni vastu algab suur viletsus.

16. Millist suhtumist religiooni võib juba praegu täheldada?

¹⁶ Kuna suur viletsus ei ole veel alanud, kas tähendab see siis seda, et ka ”koletise” seismine pühas paigas on alles ees? Ilmselt küll. Ehkki ”koletis” ilmus maailmalavale selle sajandi algupoolel ning on nüüdseks juba aastakümneid eksisteerinud, hakkab ta lähitulevikus mingil erilisel viisil seisma ”pühas paigas”. Arvatavasti jälgisid Kristuse järelkäijad esimesel sajandil valvsa tähelepanuga sündmuste kulgu, mõistmaks, kuidas ”koletis” hakkab ’seisma pühas paigas’. Sedasama teevad ka tänapäeva kristlased. Muidugi selguvad kõik üksikasjad alles siis, kui see ennustus tegelikult täitub. Siiski väärib märkimist, et mõnel maal võib juba praegu täheldada kasvavat antipaatiat religiooni vastu. Osa poliitikuid on heitnud ühte nõusse endiste kristlastega, kes on õigest usust ära taganenud, ning nad õhutavad viha religiooni vastu üldiselt ja eeskätt tõsikristlaste vastu (Laul 94:20, 21; 1. Timoteosele 6:20, 21). Seetõttu võib öelda, et poliitilised võimud juba praegu ’sõdivad Tallega’, ja nagu Ilmutuse 17:14 näitab, see võitlus muutub ägedamaks. Nad ei saa küll sõna otseses mõttes puutuda Jumala Talle — Jeesust Kristust, kes on aulises ülendatud seisundis —, ent nad töötavad jätkuvalt vastu tõelistele Jumala teenijatele, iseäranis tema ”pühadele” (Taaniel 7:25; võrdle Roomlastele 8:27; Koloslastele 1:2; Ilmutuse 12:17). Aga nagu Jumal on tõotanud, saavutavad Tall ja tema poolel olijad võidu (Ilmutuse 19:11—21).

17. Mida võiksime öelda selle kohta, milles ilmneb ”koletise” seismine pühas paigas, ehkki me ei taha selles küsimuses dogmaatilised olla?

¹⁷ Me teame, et valereligiooni ootab ees häving. Suur Baabülon on ”joobnud pühade verest” ja elanud kui kuninganna, ent tema hävitus on kindel. Ebapuhas mõju, mis tal on olnud ilmamaa kuningate üle, kaob äkitselt, kui ’kümme sarve ja metsaline’ teda vihkama hakkavad (Ilmutuse 17:6, 16; 18:7, 8). Siis, kui ”helkjaspunane metsaline” ründab religioosset hoora, seisab ”koletis” mingil ähvardaval moel ristiusu kiriku niinimetatud pühas paigas.c Nõnda algab häving ustavusetust ristiusu kirikust, mis väidab ennast olevat püha.

Kuidas toimub ’põgenemine’?

18., 19. Milliseid põhjusi on uskuda, et ’mägedele põgenemine’ ei tähenda usu vahetamist?

¹⁸ Ennustanud, et ”koletis” hakkab ’seisma pühas paigas’, käskis Jeesus selle tähelepanijatel tegutseda. Kas ta pidas silmas seda, et veel siis, kui ”koletis” juba seisab ”pühas paigas”, põgenevad paljud inimesed valereligioonist ja hakkavad Jumalat õigel viisil teenima? Vaevalt küll. Tuleta meelde esimest täitumist. Jeesus ütles: ”Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele; kes on katusel, ärgu tulgu maha ja ärgu mingu sisse midagi võtma oma majast, ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube. Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil! Aga paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel” (Markuse 13:14—18, meie kursiiv).

¹⁹ Jeesus ei öelnud, et lahkuda tuleb üksnes Jeruusalemmast, otsekui oleks olnud tähtis üksnes juudi usukeskusest ära minna. Ta ei maininud oma hoiatuses ka usu vahetamist — valest usust õigesse põgenemist. Jeesuse jüngreid ei olnud kindlasti vaja manitseda usku vahetama, nad juba olid saanud tõsikristlasteks. Ja 66. aastal toimunud rünnak ei pannud ka juudausulisi — elasid nad siis Jeruusalemmas või mujal Juudamaal — oma religioonist loobuma ja kristlusesse pöörduma. Professor Heinrich Graetz ütleb, et need, kes ajasid taga põgenevaid roomlasi, tulid linna tagasi: ”Seloodid naasid Jeruusalemma (8. oktoobril), huulil juubeldavad sõjalaulud ja südamed rõõmsalt põksumas vabaduse ja iseseisvuse lootuses. [— — —] Kas polnud Jumal aidanud neid sama halastavalt, nagu ta oli aidanud nende esivanemaid? Selootide südames polnud hirmu tuleviku ees.”

20. Kuidas Jeesuse esimesed järelkäijad suhtusid tema hoiatusse põgeneda mägedele?

²⁰ Kuidas siis suhteliselt väike arv tolleaegseid äravalituid Jeesuse nõuande kohaselt tegutses? Nad lahkusid Juudamaalt ja põgenesid teisel pool Jordani jõge asuvatele mägedele. Sellega näitasid nad, et nad pole juudi elukorraldusega enam seotud ei poliitilises ega religioosses mõttes. Nad jätsid maha põllud ja kodud ega võtnud oma majast isegi asju kaasa. Nad olid kindlad Jehoova kaitses ja toes ning panid tema teenimise ettepoole kõigest muust, mis võis näida tähtis (Markuse 10:29, 30; Luuka 9:57—62).

21. Mida ei toimu siis, kui ”koletis” ründab?

²¹ Vaadelgem nüüd suuremat täitumist. Me oleme aastakümneid õhutanud inimesi lahkuma valereligioonist ja teenima Jumalat õigel viisil (Ilmutuse 18:4, 5). Miljonid inimesed ongi seda teinud. Jeesuse ennustus ei näita, et suure viletsuse puhkedes võtab massiliselt inimesi omaks puhta kummardamise; on kindel, et 66. aastal ei toimunud juutide massilist pöördumist. Ent tõelistel kristlastel on siis võimas ajend Jeesuse hoiatuse kohaselt põgeneda.

22. Mida võib meie jaoks hõlmata põgenemine mägedele, mida Jeesus õhutas tegema?

²² Me ei tea praegu üksikasjalikult, kuidas suur viletsus toimub, kuid loogiliselt võime järeldada, et Jeesuse mainitud põgenemine ei tähenda meie jaoks mõnda geograafilisse paika minekut. Jumala rahvast elab kõikjal, praktiliselt igas maailma paigas. Kuid kindel on see: kui käes on aeg, mil tuleb põgeneda, peavad kristlased jätkuvalt hoidma endid selgelt lahus valeusu organisatsioonidest. Samuti väärib märkimist see, et Jeesus hoiatas minemast tagasi majja rõivaste või millegi muu järele (Matteuse 24:17, 18). Seega võib meil olla ees katseid seoses sellega, kuidas me suhtume materiaalsetesse asjadesse: kas need on meile esmatähtsad või on meile tähtsam pääste, mille saavad kõik, kes on Jumala poolel? Jah, põgenemine võib tähendada meile mõningaid raskusi ja millestki loobumist. Me peame olema valmis tegutsema mistahes vajalikul viisil sarnaselt esimese sajandi kristlastega, kes põgenesid Juudamaalt teisel pool Jordanit asuvasse Pereasse.

23., 24. a) Ainult kus me võime varju leida? b) Kuidas peaks meid mõjutama Jeesuse hoiatus ’pühas paigas seisva koletise’ kohta?

²³ Me peame olema jätkuvalt kindlad selles, et meie varjupaik on Jehoova ja tema mäesarnane organisatsioon (2. Saamueli 22:2, 3; Laul 18:3; Taaniel 2:35, 44). Seal me leiame varju. Me ei jäljenda neid inimmasse, kes põgenevad ”koobastesse” ja poevad varjule ”mägede kaljudesse” — inimeste organisatsioonidesse ja institutsioonidesse, mis võivad pärast Suure Baabüloni hävitamist väga lühikest aega eksisteerida (Ilmutuse 6:15; 18:9—11). Tõsi, aeg võib minna raskemaks, nagu see tõenäoliselt ka 66. aastal läks raskemaks rasedate naiste jaoks, kes Juudamaalt põgenesid, ning kõigi jaoks, kes pidid rändama külma ja vihmase ilmaga. Kuid me võime olla kindlad, et Jumal teeb ellujäämise võimalikuks. Seepärast tugevdagem praegu oma usaldust Jehoova ja tema Poja vastu, kes Kuningriigi Kuningana valitseb.

²⁴ Meil pole mingit põhjust tulevaste sündmuste pärast hirmul olla. Jeesus ei tahtnud, et tema jüngrid muiste oleksid kartnud, ja samuti ei taha ta, et meie praegu või tulevikus kartma lööksime. Ta on meid hoiatanud ning me saame oma südames ja meeles eelseisvaks valmistuda. Pealegi, kui hävitatakse valereligioon ja ülejäänud osa sellest kurjast maailmast, ei karistata sõnakuulelikke kristlasi. Nemad panevad sündmusi tähele ja võtavad kuulda hoiatust, mis on antud ’pühas paigas seisva koletise’ kohta. Kõigutamatu usk ajendab neid otsustavalt tegutsema. Ärgem kunagi unustagem Jeesuse tõotust: ”Kes otsani jääb püsima, see pääseb” (Markuse 13:13).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas ilmus ”hävituse koletis” nähtavale esimesel sajandil?

◻ Miks on mõistlik uskuda, et tänapäeva ”koletis” hakkab pühas paigas seisma mingil ajal tulevikus?

◻ Milline ”koletise” rünnak on ette kuulutatud Ilmutusraamatus?

◻ Mis mõttes tuleb meil ehk veel ”põgeneda”?

[Pilt lk 16]

Suurt Baabüloni nimetatakse ’hoorade emaks’

[Pilt lk 17]

Helkjaspunane metsaline Ilmutusraamatu 17. peatükist on Jeesuse mainitud ”koletis”

[Pilt lk 18]

Helkjaspunane metsaline korraldab religiooni vastu laastava rünnaku