111. peatükk

Viimsete päevade tundemärk

KÄTTE on jõudnud teisipäeva õhtupoolik. Sel ajal kui Jeesus on võtnud istet Õlimäel ja silmitseb allpool asuvat templit, tulevad Peetrus, Andreas, Jakoobus ja Johannes tema juurde isepäinis. Nad on mures templi pärast, sest Jeesus on just äsja ennustanud, et sellele ei jäeta kivi kivi peale.

Aga ilmselt mõlgub neil Jeesuse juurde tulles veel muudki meeles. Mõni nädal tagasi kõneles ta oma „juuresolekust” (UM), ajast, „mil Inimese Poeg ilmub”. Ja kord varem rääkis ta neile „asjadesüsteemi lõpetusest” (UM). Niisiis on apostlid väga teadmishimulised.

„Ütle meile,” küsivad nad, „millal see kõik [mis viib Jeruusalemma ja selle templi hävinguni] sünnib ja mis on su tulemise [„juuresoleku”, UM] ja maailmaajastu [„asjadesüsteemi”, UM] lõpetuse tunnus?” Nende küsimus on siis tegelikult kolmeosaline. Esiteks tahavad nad kuulda temalt seletust Jeruusalemma ja selle templi lõpu kohta, siis veel Jeesuse juuresoleku kohta Kuningriigi väes ja lõpuks kogu asjadesüsteemi lõpu kohta.

Jeesus annab küsimuse kõigile kolmele osale põhjaliku vastuse. Ta toob ära tundemärgi, mis näitab, millal juudi asjadesüsteem lõpeb; ent ta räägib enamatki. Ta annab ka tundemärgi, mis ärgitab tema tulevasi jüngreid valvsusele, nõnda et nad võiksid tunda ära, et nad elavad tema juuresoleku ajal ning et lähedal on kogu selle asjadesüsteemi lõpp.

Aastate kuludes panevad apostlid tähele, kuidas Jeesuse prohvetiennustus täitub. Jah, nende päevil hakkavad leidma aset just needsamad sündmused, mida ta ennustas. Niisiis, kui 37 aastat hiljem, aastal 70, juudi süsteem ühes selle templiga hävib, ei tule see sel ajal elavatele kristlastele ootamatusena.

Ent Kristuse juuresolek ei leidnud aset aastal 70. Tema juuresolek Kuningriigi väes algab palju hiljem. Aga millal? See selgub, kui Jeesuse prohvetiennustust hoolega uurida.

Jeesus ennustab, et tuleb „sõdu ja sõnumeid sõjast”. „Rahvas tõuseb rahva vastu,” ütleb ta, ning on näljahädasid, maavärinaid ja epideemiaid. Tema jüngreid vihatakse ja tapetakse. Valeprohveteid tõuseb ning need eksitavad paljusid. Seadusetus kasvab ja paljude armastus jaheneb. Samal ajal kuulutatakse head sõnumit Jumala Kuningriigist tunnistuseks kõigile rahvaile.

Ehk küll Jeesuse prohvetiennustus enne Jeruusalemma hävitamist aastal 70 osaliselt täitus, leiab selle suuremas ulatuses täitumine aset tema juuresoleku ja selle asjadesüsteemi lõpetuse ajal. Pärast aastat 1914 toimunud maailmasündmuste põhjalik uurimine näitab, et Jeesuse ülitähtis prohvetiennustus on just tollest aastast alates hakanud suuremas ulatuses täituma.

Teine osa Jeesuse antud tundemärgist on seotud „hävituse koletise” ilmumisega. See koletis ilmub aastal 66 Rooma „sõjaväe” näol, kes piirab Jeruusalemma ümber ja kaevab templimüüri alla käike. „Koletis” seisab seal, kus ta seista ei tohiks.

Tundemärgi suurema täidemineku ajal on see koletis Rahvasteliit ja selle järglane Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Ristiusu kirik vaatab sellele maailmarahu taotlevale organisatsioonile kui Jumala Kuningriigi asemikule. Kui koletu! Seepärast tuleb aeg, mil ÜRO-ga liitunud poliitilised jõud pöörduvad ristiusu kiriku (vastupiltliku Jeruusalemma) vastu ja hävitavad ta.

Niisiis ennustab Jeesus: „Siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi.” Jeruusalemma häving aastal 70 on tõeliselt suur viletsus, sest teatavasti tapetakse seal üle miljoni inimese. Kuid Jeesuse prohvetiennustuse selle osa palju suuremas ulatuses täitumine peab leidma aset tulevikus.

Kindlad viimseil päevil

Kui teisipäev, 11. niisan on lõpule jõudmas, jätkab Jeesus oma apostlitega arutelu tundemärgi üle, mis hõlmab tema juuresolekut Kuningriigi väes ja asjadesüsteemi lõppu. Jeesus hoiatab neid järgnemast valekristustele. Ta ütleb, et püütakse „eksitada, kui võimalik, ka äravalituid”. Kuid need äravalitud kogunevad otsekui kaugelenägevad kotkad sinna, kust võib leida õiget vaimset rooga, nimelt tõelise Kristuse juurde tema nähtamatu juuresoleku ajal. Neid ei eksitata ega kogune nad mingi valekristuse ümber.

Valekristused võivad ilmuda vaid nähtavatena. Seevastu Jeesuse juuresolek on nähtamatu. Jeesus ütleb, et pärast viletsuse puhkemist „läheb päike pimedaks ja kuu ei anna oma valget”. Jah, see on kõige süngem aeg inimkonna ajaloos. Tundub, otsekui oleks päike päeval pimedaks jäänud ja kuu ei heidaks öösel oma valgust.

„Taeva vägesid kõigutatakse,” jätkab Jeesus. Nõnda osutab ta sellele, et sõnasõnaline taevas hakkab paistma halvaendelisena. Sellist hirmu ja vägivalda pole inimajaloos veel eales kogetud.

Jeesus ütleb, et selle tagajärjel on „rahvastel ahastus ja nõutu olek mere kohina ja veevoogude pärast. Ja inimesed lähevad rammetuks kartuse ja sündmuste ootamise pärast, mis maailma peale on tulemas”. Tõepoolest, selle inimajaloo süngeima perioodi lõppedes „ilmub Inimese Poja tunnustäht taevas, ja siis hakkavad kõik rahva suguvõsad maa peal halisema”.

Kuid kõik ei halise, kui ’Inimese Poeg tuleb väes’, et hävitada see kuri asjadesüsteem. Ei halise 144000 „äravalitut”, kes koos Kristusega tema taevases Kuningriigis valitsevad, ega mitte ka nende kaaslased, keda Jeesus varem „teisteks lammasteks” nimetas. Hoolimata sellest, et nad elavad inimajaloo süngeimal perioodil, järgivad nad Jeesuse innustavat üleskutset: „Kui see kõik hakkab sündima, siis vaadake üles ja tõstke oma pead, sest teie lunastus läheneb!”

Et need Jeesuse jüngrid, kes elavad viimseil päevil, võiksid tunda ära lõpu lähenemise, annab ta järgmise võrdpildi: „Vaadake viigipuud ja kõiki puid! Kui nad juba pakatavad ja te näete seda, siis tunnete iseenesest, et suvi on juba ligidal. Nõnda ka teie: kui te näete seda sündivat, siis tundke, et Jumala riik on ligidal! Tõesti ma ütlen teile, see sugupõlv ei lõpe ära, enne kui see kõik sünnib!”

Niisiis, kui Jeesuse jüngrid näevad selle tundemärgi paljude joonte täitumist, peaksid nad mõistma, et selle asjadesüsteemi lõpp on lähedal ja et Jumala Kuningriik pühib peagi minema kogu kurjuse. Lõpp saabub tegelikult nende inimeste eluajal, kes näevad kõige selle täitumist, mida Jeesus siin ennustab! Jeesus hoiatab jüngreid, kes elavad neil otsustavail viimseil päevil:

„Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael! Sest ta tuleb kõikide peale, kes kogu maapinnal asuvad! Siis valvake ja paluge igal ajal, et teid arvataks väärt põgenema kõige selle eest, mis tuleb, ja seisma Inimese Poja ees!”

Targad ja rumalad neitsid

Jeesus on just vastanud oma apostlite küsimusele tema Kuningriigi väes juuresoleku tundemärgi kohta. Nüüd toob ta kolmes mõistujutus ehk tähendamissõnas välja selle tundemärgi lisajooni.

Need, kes elavad tema juuresoleku ajal, võivad näha iga tähendamissõna täideminekut. Esimest tähendamissõna alustab ta nõnda: „Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele vastu. Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud.”

Väljendiga „taevariik [on] kümne neitsi sarnane” ei taha Jeesus sugugi öelda, et pooled taevase Kuningriigi pärijatest on rumalad, pooled aga mõistlikud! Ei, sellega tahab ta öelda, et taevaste Kuningriigiga on seotud nii- või teistsuguseid jooni või et seoses Kuningriigiga toimub nii- ja teistsuguseid asju.

Kümme neitsit sümboliseerivad kõiki kristlasi, kellel on või kes väidavad endil olevat lootust pääseda taevasesse Kuningriiki. Nelipühil aastal 33 m.a.j. anti lubadus, et kristlik kogudus abiellub ülestõusnud, aussetõstetud Peigmehe Jeesuse Kristusega. Aga abiellumine pidi saama teoks taevas mingil lähemalt määratlemata ajal tulevikus.

Tähendamissõnas läheb kümme neitsit välja eesmärgiga tervitada peigmeest ja ühineda pulmarongkäiguga. Peigmehe saabudes valgustavad nad oma lampidega rongkäiguteed, avaldades sel teel austust peigmehele, kes oma pruudi tema jaoks ette valmistatud kotta viib. Aga Jeesus selgitab: „Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega. Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega. Kui peigmees viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.”

Peigmehe pikemaajaline viibimine viitab sellele, et Kristuse juuresolek valitseva Kuningana peab toimuma kauges tulevikus. Lõpuks tulebki ta aastal 1914 troonile. Sellele eelneva pika öö jooksul jäävad kõik neitsid magama. Aga neile ei panda seda süüks. Rumalate neitsite süüks pannakse seda, et nad pole oma astjatesse õli varunud. Jeesus selgitab, kuidas neitsid enne peigmehe tulekut ärkavad: „Keskööl kuuldi häält: ennäe, peigmees! Minge vastu! Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid. Aga rumalad ütlesid mõistlikele: andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad! Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juurde ja ostke endile!”

Õli sümboliseerib seda, mis aitab tõelistel kristlastel valgusallikatena särada. See on Jumala inspireeritud Sõna, millest kristlased kõvasti kinni hoiavad, ja püha vaim, mis neil seda Sõna mõista aitab. See vaimne õli teeb mõistlikud neitsid võimeliseks kiirgama valgust, kui nad pulmapeole suunduva rongkäigu ajal peigmeest tervitavad. Aga rumalate neitsite klassil ei ole endas, oma astjates, vajalikku vaimset õli. Niisiis kirjeldab Jeesus edasisi sündmusi:

„Kui [rumalad neitsid] läksid [õli] ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti. Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile! Aga tema vastas ning ütles: ’Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!’ ”

Pärast Kristuse tulekut oma taevasesse Kuningriiki ärkab tõelistest võitud kristlastest koosnev mõistlike neitsite klass, et kasutada oma eesõigust valgustada tagasitulnud Peigmehe ülistuseks seda pimedaks muutunud maailma. Aga need, keda kujutatakse rumalate neitsitega, ei ole valmis tema tervitamiseks sellist ülistust tooma. Kui siis saabub aeg taevas pulmapidu pidada, ei ava Kristus neile sinna ust. Ta jätab nad väljapoole, maailma sügavaimasse ööpimedusse, nõnda et nad hävivad ühes kõigi teistega, kelle teod on seadusetud. „Seepärast valvake,” lõpetab Jeesus, „sest te ei tea päeva ega tundi!”

Tähendamissõna talentidest

Jeesus jätkab Õlimäel arutelu oma apostlitega ning jutustab neile veel ühe tähendamissõna, mis on nendest kolmest teine. Osutamaks sellele, et Kuningriik saabub alles kauges tulevikus, rääkis ta mõni päev tagasi Jeerikos olles tähendamissõna naeladest. Kuigi tähendamissõnal, mille ta nüüd jutustab, on eelmisega terve rida sarnaseid jooni, kujutatakse selle täitumisega sündmusi Kristuse juuresoleku ajal Kuningriigi väes. Selles näidatakse kujukalt, et olles veel maa peal, tuleb tema jüngritel ’tema vara’ suurendamiseks tööd teha.

Jeesus alustab sõnadega: „Sest see [ehk Kuningriiki puudutavad olud] on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.” Jeesus on see mees, kes enne võõrale maale, see tähendab taevasse minekut oma vara sulaste — taevasesse Kuningriiki pääsemise lootusega jüngrite — kätte usaldab. See vara ei ole sõnasõnaline omand, vaid kujutab endast haritud põldu, kus ta on loonud eeldused uute jüngrite esiletoomiseks.

Jeesus usaldab oma vara sulaste kätte natuke aega enne taevaminekut. Kuidas ta seda teeb? Õpetades neid sellel haritud põllul tööd jätkama ja kuulutama Kuningriigi sõnumit ilmamaa otsteni. Jeesus ütleb nõnda: „Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda, ja läks võõrale maale.”

Need kaheksa talenti — Kristuse vara — jagatakse niisiis vastavalt sulaste võimetele ehk vaimsetele võimalustele. Sulased kujutavad jüngrite klasse. Esimesel sajandil kuulusid ilmselt apostlid klassi, kes sai viis talenti. Edasi räägib Jeesus, et sulased, kes said vastavalt viis ja kaks talenti, kahekordistasid nende hulka Kuningriiki kuulutades ja jüngreid tehes. Ent ühe talendi saanud sulane peitis selle maa sisse.

Jeesus jätkab: „Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.” Kristus tuli aru nõudma alles 20. sajandil, umbes 1900 aastat hiljem, seega tõesti „pika aja pärast”. Edasi selgitab Jeesus:

„Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juurde ja ütles: ’Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!’ Tema isand ütles talle: ’See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!’ ” Kaks talenti saanud sulane oli samuti oma talentide hulka kahekordistanud ning temagi sai samasuguse kiituse ja tasu osaliseks.

Kuidas siis need ustavad sulased lähevad oma Issanda rõõmusse? Nende Issanda Jeesuse Kristuse rõõm on see, et minnes võõrale maale — oma Isa juurde taevasse —, sai ta omandiks Kuningriigi. Nüüdisaja ustavad sulased aga leiavad suurt rõõmu sellest, et nende kätte usaldatakse Kuningriigiga seotud täiendavate kohustuste täitmine, ja kui nad oma maise elutee lõpetavad, kulmineerub nende rõõm ülestõusmises taevasesse Kuningriiki. Ent kuidas on lugu kolmanda sulasega?

„Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene,” kurdab see sulane. „Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!” See sulane on sihilikult keeldunud sellel haritud põllul töötamast: ta ei ole kuulutanud ega teinud jüngreid. Seepärast nimetabki isand teda „pahaks ja laisaks” ning kuulutab välja kohtuotsuse: „Võtke talent ära tema käest. [—] Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.” Need sellesse väljaheidetud kurja sulase klassi kuulujad jäävad vaimsest rõõmust täiesti ilma.

See on tõsine õppetund kõigile, kes väidavad end olevat Kristuse järelkäijad. Kui nad tahavad tunda rõõmu oma taevase Isanda kiitusest ja tasust ning soovivad hoiduda sattumast nende hulka, kes heidetakse välja pimedusse ning lõplikku hävingusse, peavad nad tema vara suurendamiseks tegema tööd sel moel, et nad osalevad täiel määral kuulutustöös. Kas sina oled selles töös innukas?

Kui Kristus tuleb Kuningriigi väes

Jeesus on ikka veel oma apostlitega Õlimäel. Vastuseks nende palvele saada tema juuresoleku ja selle asjadesüsteemi lõpetuse tundemärk, räägib ta neile nüüd kolmest tähendamissõnast viimase. „Kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses ja kõik inglid temaga,” alustab Jeesus, „siis ta istub oma aujärjele.”

See tulemine leiab aset, kui selle asjadesüsteemi lõpp on väga lähedal. Aga mis on selle tulemise eesmärk? Jeesus selgitab: „Siis kogutakse tema ette kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.”

Kirjeldades seda, mis juhtub nende eraldatutega, kes on soositute poolel, ütleb Jeesus: „Siis Kuningas ütleb neile, kes on ta paremal käel: tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!” Lambad selles tähendamissõnas ei valitse koos Kristusega taevas, vaid pärivad Kuningriigi selles mõttes, et nad on selle maised alamad. „Maailma asutamine” leidis aset siis, kui Aadam ja Eeva said oma esimesed lapsed, kes võivad saada kasu Jumala korraldusest lunastada inimkond.

Aga miks on need lambad eraldatud Kuninga paremale käele, tema soosingusse? „Sest mul oli nälg,” kostab kuningas, „ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde.”

Kuna need lambad on maa peal, tahavad nad teada, kuidas nad on saanud teha oma taevasele Kuningale taolisi heategusid. „Issand, millal me nägime sind näljasena ja söötsime sind,” küsivad nad, „või millal janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?”

„Tõesti ma ütlen teile,” vastab Kuningas, „et mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!” Kristuse vennad on need 144000 hulgast, kes hakkavad taevas valitsema, kuid on veel maa peal. Ja nagu Jeesus ütleb, on nendele head teha sama mis temale head teha.

Järgnevalt pöördub Kuningas sikkude poole. „Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg, ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu, ja te ei jootnud mind; ma olin võõras, ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti, ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud mind vaatama.”

Ent sikud kaebavad: „Issand, millal me nägime sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole sind teeninud?” Sikkudele langetatakse ebasoodus kohtuotsus samadel alustel nagu soodne otsus lammastele. „Mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate [minu vendade] seast,” vastab Jeesus, „seda te ei ole minulegi teinud.”

Seega kuulub Kristuse juuresoleku hulka Kuningriigi väes ka kohtumõistmise aeg vahetult enne selle kurja asjadesüsteemi lõppu suures viletsuses. Sikud „lähevad igavesse karistusse [„äralõikamisse”, UM], aga õiged [lambad] igavesse elusse”. Matteuse 24:2—25:46; 13:40, 49; Markuse 13:3—37; Luuka 21:7—36; 19:43, 44; 17:20—30; 2. Timoteosele 3:1—5; Johannese 10:16; Ilmutuse 14:1—3.

▪ Mis ajendab apostleid esitama oma küsimust, ent mis neil ilmselt veel meeles mõlgub?

▪ Milline osa Jeesuse prohvetiennustusest täitub aastal 70 m.a.j., aga mis siis veel ei toimu?

▪ Millal täitub Jeesuse prohvetiennustus esimest korda, aga millal leiab aset selle täitumine suuremas ulatuses?

▪ Mis on see koletis oma esimeses täitumises ja mis on see lõplikus täitumises?

▪ Miks ei leia suure viletsuse lõplik täitumine aset Jeruusalemma hävitamise ajal?

▪ Millised maailma olukorrad märgistavad Kristuse juuresolekut?

▪ Millal hakkavad „kõik rahva suguvõsad maa peal halisema”, ent mida teevad Kristuse järelkäijad?

▪ Millise tähendamissõna annab Jeesus, et aidata oma tulevastel jüngritel mõista, millal on lõpp lähedal?

▪ Millise hoiatuse annab Jeesus neile jüngritele, kes elavad viimseil päevil?

▪ Keda sümboliseerivad kümme neitsit?

▪ Millal anti kristlikule kogudusele lubadus, et ta peigmehega abiellub, aga millal tuleb peigmees oma pruuti pulmapeole viima?

▪ Mida kujutab õli ja mida on mõistlikud neitsid võimelised tegema seetõttu, et neil seda on?

▪ Kus pulmapidu peetakse?

▪ Millisest suurepärasest tasust jäävad rumalad neitsid ilma ja mis neid ees ootab?

▪ Millise õppetunni annab tähendamissõna talentidest?

▪ Kes on need sulased ja mis on see nende kätte usaldatud vara?

▪ Millal tuleb isand aru nõudma ja mida ta eest leiab?

▪ Mis on see rõõm, kuhu ustavad sulased lähevad, ent mis juhtub kolmanda, kurja sulasega?

▪ Millist kohtumõistmistööd teeb Kristus oma juuresoleku ajal?

▪ Mis mõttes pärivad lambad Kuningriigi?

▪ Millal leidis aset „maailma asutamine”?

▪ Mille alusel mõistetakse inimesed kas lammasteks või sikkudeks?