Jehoovale on kallis sinu südamesttulev teenistus

”Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele.” (KOLOSLASTELE 3:23)

1., 2. a) Mis on suurim eesõigus, mis meil võib olla? b) Miks pole meil mõnikord võimalik teha Jumala teenistuses kõike, mida me sooviksime?

TEENIDA Jehoovat on suurim eesõigus, mis meil võib olla. Ajakiri ”Vahitorn” on seega täiesti põhjendatult juba pikka aega innustanud kristlasi osalema selles teenistuses ning teenima võimaluse korral ”veelgi enam” (1. Tessalooniklastele 4:1, UT). Kuid alati meil siiski pole võimalik teha kõike, mida meie süda igatseb Jumala teenistuses teha. ”Mu olud nõuavad, et töötaksin täiskohaga,” selgitab üks vallaline õde, kes on ristitud peaaegu 40 aastat tagasi. ”Ma ei tööta mitte selleks, et uhkeid rõivaid hankida või puhkuse ajal ringi reisida, vaid et katta hädavajalikud kulutused, nagu arsti ja hambaarsti juures käimise kulud. Tunnen, justkui annaksin endast Jehoovale vaid riismed.”

² Armastus Jumala vastu sütitab meis soovi teha nii palju kuulutustööd kui võimalik. Kuid elus määravad sageli meie olud selle, mida saame teha. Muude Pühakirjas esitatud nõuete, sealhulgas perekonnakohustuste täitmine võib neelata palju aega ja energiat (1. Timoteosele 5:4, 8). Praegu, ”rasketel aegadel”, esitab elu meile järjest enam väljakutseid (2. Timoteosele 3:1). Kui meil pole võimalik teha teenistuses kõike, mida me sooviksime, võib meie süda mingil määral valutada. Võime mõtelda, kas Jumalale üldse meeldib see, kuidas me teda kummardame.

Südamesttulev teenistus on kaunis

 3. Mida Jehoova meilt kõigilt ootab?

³ Laulus 103:14 kinnitab Piibel südantsoojendavalt, et Jehoova ”teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm”. Ta teab meie piiranguid paremini kui keegi teine. Ta ei nõua meie käest rohkem, kui me suudame anda. Mida ta meilt ootab? Midagi, mida igaüks meist, vaatamata oma oludele, võib anda: ”Mida te iganes teete, seda tehke südamest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele” (Koloslastele 3:23). Jah, Jehoova ootab meilt — kõigilt meilt —, et teeniksime teda südamest.

 4. Mida tähendab teenida Jehoovat südamest?

⁴ Mida tähendab teenida Jehoovat südamest? Kreeka sõna, mille vaste on ”südamest”, tähendab otsetõlkes ’hingest’. ”Hing” kujutab inimest kui tervikut koos tema füüsiliste ja vaimsete võimetega. Seega, teenida südamest tähendab endast anda, kasutades kõiki oma võimeid ning jõudu nii suurel määral kui võimalik Jumala teenimiseks. Lihtsalt öelduna tähendab see teha kõik, mida meie hing suudab teha (Markuse 12:29, 30).

 5. Kuidas ilmneb apostlite näitest, et kõik ei pea teenistuses ühepalju tegema?

⁵ Kas südamest teenimine tähendab seda, et me kõik peame teenistuses ühepalju korda saatma? Vaevalt et see üldse võimalik oleks, sest iga inimese olud ja võimed on isesugused. Mõtle Jeesuse ustavate apostlite peale. Nad ei saatnud kõik ühepalju korda. Näiteks sellistest apostlitest nagu Siimon Kaanast ja Jakoobus, Alfeuse poeg, on väga vähe teada. Võib-olla oli nende tegevus apostlitena üsna piiratud (Matteuse 10:2—4). Seevastu Peetrus suutis võtta enda kanda palju vastutusrikkaid ülesandeid, andis ju Jeesus talle koguni ”taevariigi võtmed”! (Matteuse 16:19.) See ei tähenda, nagu oleks Peetrus teistest kõrgemale tõstetud. Kui Johannes sai (umbes aastal 96 m.a.j.) nägemuse Uuest Jeruusalemmast, mis on osa talle antud ilmutusest, nägi ta 12 aluskivi, mille peale olid kirjutatud ”kaheteistkümne apostli nimed”a (Ilmutuse 21:14). Jehoova hindas kõigi apostlite teenistust, kuigi mõned neist olid ilmselt suutelised korda saatma rohkem kui teised.

 6. Mis juhtub Jeesuse tähendamissõnas külvajast ”hea maa” peale kukkunud seemnega ning millised küsimused tekivad?

⁶ Sarnaselt sellega ei nõua Jehoova meilt, et kuulutaksime kõik ühepalju. Jeesus selgitas seda oma tähendamissõnas külvajast, kus ta võrdles kuulutustööd seemne külvamisega. Seemet kukkus mitmesuguse maa peale; see näitab kujukalt, et sõnumi kuuljate hulgas on erisuguse südameseisundiga inimesi. Jeesus seletas: ”Mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!” (Matteuse 13:3—8, 18—23). Mis on see vili ja miks seda kantakse eri koguses?

 7. Mis on külvatud seemne vili ning miks seda kantakse eri kogustes?

⁷ Kuna külvatav seeme on ”kuningriigi sõna”, tähendab vilja kandmine selle sõna levitamist, teistele rääkimist (Matteuse 13:19). Viljasaagi suurus varieerub kolmekümnest seemnest sajani, sest inimeste võimed ja olud on erisugused. Hea tervisega ning füüsiliselt vastupidav inimene saab ehk pühendada kuulutustööle rohkem aega kui see, kellelt röövib jõudu krooniline haigus või kõrge iga. Perekonnakohustusteta noor vallaline inimene saab ehk teha rohkem kui see, kes peab oma pere eest hoolitsemiseks täiskohaga töötama. (Võrdle Õpetussõnad 20:29.)

 8. Kuidas suhtub Jehoova nendesse, kes annavad talle parima, mida nende hing suudab anda?

⁸ Kas Jumala meelest on südamest teeniv inimene, kes annab kolmkümmend seemet, talle vähem pühendunud kui see, kes annab sada seemet? Mitte mingil juhul! Vilja kogus võib varieeruda, kuid Jehooval on sellest ikkagi hea meel senikaua, kuni me anname teda teenides oma parima, mida meie hing võib anda. Pea meeles, et kogu vili võrsub südamest, mis on ”hea maa”. Kreeka sõna (ka·lōsʹ), mis on tõlgitud sõnaga ”hea”, kasutatakse kirjeldamaks midagi ’kaunist’, mis ’toob südame- ja silmarõõmu’. Kui julgustav on küll teada, et kui teeme oma parima, on meie süda Jumala silmis kaunis!

Mitte võrreldes teisega

9., 10. a) Millisel negatiivsel viisil võib meie süda meid arutlema panna? b) Kuidas ilmneb tekstis 1. Korintlastele 12:14—26 toodud näitest, et Jehoova ei võrdle meie saavutusi teiste omadega?

⁹ Meie ebatäiuslik süda võib aga hoopis teisiti mõtelda. Ta võib kõrvutada meie teenistust teiste omaga. Inimene võib oma südames arutleda umbes nii: ”Teised teevad teenistuses palju rohkem kui mina. Kuidas võib minu teenistus Jehoovale üldse kunagi meeldida?” (Võrdle 1. Johannese 3:19, 20.)

¹⁰ Jehoova mõtted ja teed on palju kõrgemad kui meie omad (Jesaja 55:9). Tekstist 1. Korintlastele 12:14—26 saame mõningase ettekujutuse sellest, kuidas Jehoova suhtub meie kõigi pingutustesse; seal võrreldakse kogudust ihuga, millel on teadagi palju liikmeid: silmad, käed, jalad, kõrvad ja muud. Mõtle viivuks sõnasõnalise keha peale. Kui absurdne oleks võrrelda silmi käte või jalgu kõrvadega! Igal ihuliikmel on eri funktsioon, kuid kõik nad on vajalikud ja hinnatud. See võrdlus näitab, et Jehoovale on kallis sinu südamesttulev teenistus, tehku siis teised sinust rohkem või vähem (Galaatlastele 6:4).

11., 12. a) Miks võivad mõned tunda, et nad on ”nõrgemad” või ”autumad”? b) Kuidas suhtub Jehoova meie teenistusse?

¹¹ Kehva tervise, kõrge ea või mingi muu piirava asjaolu tõttu võib mõni vahetevahel tunda end ”nõrgema” või ”autumana”. Kuid ta pole seda Jehoova silmis. Piibel ütleb: ”Palju enam on tarvis neid ihu liikmeid, mis näivad olevat nõrgemad, ja neid, mida me peame autumaiks .., katame iseäralise auga .. Sest Jumal on ihu nõnda ühte liitnud, et ta sellele, mis on alam, on andnud rohkem au” (1. Korintlastele 12:22—24). Niisiis võib iga inimene olla Jehoovale kallis. Ta hindab väga seda, kui teenime teda enda piirides. Kas ei sütita su süda sinus soovi teha nii mõistva ja armastava Jumala teenistuses kõik, mis sa suudad?

¹² Niisiis pole Jehoovale tähtis mitte see, kas sa teed sama palju kui keegi teine, vaid hoopis see, et sa teed, mis sina suudad teha — mida su hing suudab teha. Tõsiasi, et Jehoova hindab meie kõigi pingutusi, ilmneb väga liigutaval moel sellest, kuidas Jeesus käitus oma maise elu viimastel päevadel kahe sootuks erineva naisega seotud olukordades.

Tänuliku naise ”väga kallis” and

13. a) Millises olukorras pani Maarja Jeesuse pea ja jalgade peale healõhnalist õli? b) Milline oli Maarja õli rahaline väärtus?

¹³ Reede õhtul, 8. niisanil saabus Jeesus Betaaniasse, väikesesse külla Õlimäe idanõlval Jeruusalemmast umbes kolme kilomeetri kaugusel. Selles külas elasid Jeesuse armsad sõbrad Maarja ja Marta ning nende vend Laatsarus. Arvatavasti oli Jeesus neid päris sageli külastanud. Laupäeva õhtul oli aga Jeesus koos oma sõpradega toitu võtmas varemalt pidalitõbise, kuid nüüdseks ilmselt Jeesuse tervendatud Siimona kodus. Kui Jeesus laua ääres istus, tegi Maarja ühe alandliku teo, millega ta näitas oma sügavat armastust mehe vastu, kes oli tema venna surnuist üles äratanud. Ta avas pudeli, milles oli ”väga kallis” healõhnaline õli. Tõesti kallis, sest selle hind, 300 teenarit, võrdus peaaegu terve aasta palgaga! Maarja valas seda lõhnavat õli Jeesuse pea ja jalgade peale. Ta kuivatas tema jalad koguni enda juustega (Markuse 14:3; Luuka 10:38—42; Johannese 11:38—44; 12:1—3).

14. a) Kuidas reageerisid jüngrid selle peale, mida Maarja tegi? b) Kuidas Jeesus Maarja kaitseks välja astus?

¹⁴ Jüngrid said pahaseks. ’Mistarvis selline raiskamine?’ küsisid nad. Varjamaks oma varastamissoovi, tegi Juudas ettepaneku abistada puudusekannatajaid, küsides: ”Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?” Maarja vaikis. Jeesus aga sõnas jüngritele: ”Jätke ta rahule! Miks te teete talle südamevalu? Ta on teinud mulle heateo [sisaldab vormi sõnast ka·lōsʹ]. [—] Ta on teinud, mis ta võis. Ta on ennakult mu ihu võidnud matmiseks. Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes evangeeliumi kuulutatakse kõiges maailmas, peab ka räägitama tema mälestuseks, mis tema on teinud.” Jeesuse soojad sõnad kindlasti rahustasid Maarja südant! (Markuse 14:4—9; Johannese 12:4—8.)

15. Miks oli Jeesus Maarja käitumisest väga liigutatud ning mida me sellest õpime südamesttuleva teenistuse kohta?

¹⁵ Jeesus oli Maarja käitumisest sügavalt liigutatud. Tema silmis oli Maarja teinud kiiduväärse teo. Jeesusele polnud tähtis mitte anni materiaalne väärtus, vaid tõsiasi, et ’ta tegi, mis ta võis’. Maarja kasutas võimalust anda seda, mis tal oli anda. Teised piiblitõlked ütlevad selles kirjakohas ”ta on teinud kõik, mis ta suutis” ning ”ta on teinud, mis tema võimuses oli teha” (An American Translation; The Jerusalem Bible). Maarja andis südamest, sest andis ta ju oma parima. Selline ongi südamesttulev teenistus.

Lesknaise ”kaks leptonit”

16. a) Kuidas kujunes olukord, kus Jeesus märkas vaese lesknaise annetust? b) Kui palju olid lesknaise mündid väärt?

¹⁶ Paar päeva hiljem, 11. niisanil viibis Jeesus terve päeva templis, kus seati küsimärgi alla tema meelevald ning kus ta andis tabavad vastused keerukatele küsimustele maksude maksmise, ülestõusmise ja muu kohta. Ta mõistis hukka kirjatundjad ja variserid, muu hulgas selle eest, et nad ’sõid leskede hooneid’ (Markuse 12:40). Seejärel võttis Jeesus istet ilmselt naiste eesõues, kus juudi pärimuse kohaselt oli 13 ohvrirahakirstu. Ta istus seal mõnd aega ning jälgis, kuidas inimesed annetusi teevad. Tuli palju rikkaid, võimalik et mõningad neist ennast õiglaseks pidava või koguni hoopleva moega. (Võrdle Matteuse 6:2.) Jeesuse pilk jäi peatuma ühel naisel. Mõni teine inimene poleks tema ega ta annetuse juures ehk midagi iseäralikku märganud. Ent Jeesus, kes nägi inimeste südamesse, mõistis, et see on ”vaene lesknaine”. Ta teadis täpselt ka tema annetatud summat, milleks oli väga väikese väärtusega ”kaks leptonit”b (Markuse 12:41, 42).

17. Kui hinnaliseks pidas Jeesus lesknaise annetust ning mida me võime seega Jumalale andmise kohta õppida?

¹⁷ Jeesus kutsus jüngrid enese juurde, et neile sealsamas üks õppetund anda. Jeesus selgitas, et see naine ”pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid”. Jeesuse hinnangu kohaselt annetas ta rohkem kui kõik teised kokku. Ta andis ära ”kõik, mis tal oli” — oma viimsegi rahanatukese. Seda tehes usaldas ta end Jehoova hoolitsevatesse kätesse. Seega, Jumalale andmises seati kõigi teiste hulgast eeskujuks inimene, kelle and oli materiaalses mõttes peaaegu ilma väärtuseta. Ent Jumala silmis oli see hindamatu! (Markuse 12:43, 44; Jakoobuse 1:27.)

Õppigem sellest, kuidas Jehoova suhtub südamesttulevasse teenistusse

18. Mida me võime õppida sellest, kuidas Jeesus käitus nende kahe naisega seotud olukordades?

¹⁸ Jeesuse käitumine nende kahe naise puhul näitas väga liigutavalt, mismoodi Jehoova suhtub südamesttulevasse teenistusse (Johannese 5:19). Jeesus ei võrrelnud lesknaist Maarjaga. Ta ei pidanud lesknaise kaht münti vähem väärtuslikuks kui Maarja ”väga kallist” õli. Kuna kumbki naine andis oma parima, olid mõlemad annid Jumala silmis väärtuslikud. Niisiis, kui sinul tekib väärtusetustunne selle pärast, et sa ei suuda teha Jumala teenistuses kõike, mida ta tahaksid teha, siis ära heida meelt. Jehoova võtab meelsasti vastu parima, mis sul on anda. Ära unusta, et Jehoova ”näeb, mis südames”, seega on ta su südamesoovidest täiesti teadlik (1. Saamueli 16:7).

19. Miks me ei peaks kohtumõistjalikult jälgima, mida teised Jumala teenistuses teevad?

¹⁹ Jehoova suhtumine südamesttulevasse teenistusse peaks mõjutama seda, kuidas me üksteisesse suhtume ning üksteist kohtleme. Millist hoolimatust väljendaks küll see, kui kritiseeriksime teiste pingutusi või võrdleksime ühe inimese teenistust teise omaga! Kurb küll, kuid üks kristlane kirjutas: ”Vahel jääb mõnest inimesest selline mulje, et sa oled kas pioneer või mitte keegi. Ka meil, kes pingutame, et olla ”kõigest” regulaarsed Kuningriigi kuulutajad, on tarvis tunda end hinnatuna.” Pidagem meeles, et meie asi pole otsustada, milline peaks olema kaaskristlase südamesttulev teenistus (Roomlastele 14:10—12). Jehoova peab kalliks kõigi miljonite ustavate Kuningriigi kuulutajate teenistust ning meiegi peaksime igaühe teenistust kalliks pidama.

20. Mida oleks üldjuhul kõige parem oma kaaskummardajatega seoses eeldada?

²⁰ Mis siis, kui mõni näib tegevat teenistuses vähem, kui ta võiks teha? Kui kaasuskliku tundide arv teenistuses on vähenenud, võivad osavõtlikud kogudusevanemad pidada vajalikuks talle abi pakkuda või teda julgustada. Samal ajal ei tohi me unustada, et mõningate südamesttulev teenistus võib meenutada pigem lesknaise kaht väikest münti kui Maarja hinnalist õli. Üldjuhul oleks hea eeldada, et meie vennad ja õed armastavad Jehoovat ning et see armastus ajendab neid tegema nii palju — mitte nii vähe —, kui nad jaksavad. Kindlasti ei tee ükski kohusetundlik Jehoova sulane Jumala teenistuses vähem kui ta suudab! (1. Korintlastele 13:4, 7.)

21. Millist tasutoovat karjääri on paljud alustanud ning millised küsimused tõusevad?

²¹ Paljud südamest teenivad Jumala rahva liikmed on saanud aga alustada vägagi tasutoovat karjääri — pioneerteenistust. Milliseid õnnistusi nad saavad? Ja meie, kel pole veel olnud võimalik teha pioneeritööd, kuidas me saame ilmutada pioneerivaimu? Neid küsimusi arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida tähendab teenida Jehoovat südamest?

◻ Kuidas õpetab tekstis 1. Korintlastele 12:14—26 toodud näide, et Jehoova ei võrdle meid teistega?

◻ Mida me võime südamesttuleva andmise kohta õppida Jeesuse sõnadest Maarja hinnalise õli ja lesknaise kahe leptoni kohta?

◻ Kuidas peaks Jehoova suhtumine südamesttulevasse teenistusse mõjutama meie suhtumist üksteisesse?

[Pilt lk 15]

Maarja andis oma parima, lõhnastades Jeesuse ihu ”väga kalli” õliga

[Pildid lk 16]

Lesknaise leptonid — materiaalselt peaaegu väärtuseta, kuid hindamatud Jehoova silmis