Kas sina oskad olla tänulik?
Kord elas ühes Lääne-Aafrika misjonikodus valvekoer nimega Teddy. Kui keegi viskas talle tükikese liha, neelas ta selle otsekohe alla, ilma et oleks selle maitset nautinud või seda närinud. Troopikapäikese käes lõõtsutades jäi ta ootama, millal talle järgmine suutäis visatakse. Kui liha oli otsas, pööras ta end ümber ja läks oma teed.
Teddy ei väljendanud kunagi vähimatki tänu selle eest, mis ta oli saanud. Keegi ei oodanudki temalt seda. Ta oli ju kõigest koer.
MIS puutub tänulikkusesse, siis tavaliselt ootame seda kaasinimestelt rohkem kui loomadelt. Ja harilikult me pettume. Paljud inimesed kahmavad elult, mis kahmata annab, ja ootavad muudkui lisa. Ka selles pole midagi üllatavat. Piiblis ennustatakse, et viimseil päevil on inimesed tänamatud (2. Timoteosele 3:1, 2).
Kuid Jumala teenijad on teistsuguse vaimuga. Nad on võtnud südamesse nõuande, millega apostel Paulus kaasusklikke manitses: ”Olge tänulikud!” (Koloslastele 3:15).
Jehoova osutab tänulikkust
Jehoova Jumal on tänumeele ilmutamises täiuslikuks eeskujuks. Mõtle selle peale, kuidas ta suhtub oma ustavatesse teenijatesse. Inspiratsiooni saanud Paulus kirjutas heebrea kristlastele: ”Sest Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele, kui te pühadele abiks olite ja veelgi olete” (Heebrealastele 6:10).
Näiteid Jehoova osutatud tänumeelest oma ustavate teenijate vastu on küllaga. Ta õnnistas Aabrahami sõnasõnaliste järeltulijate rohkusega, nii et neid oli ”nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres” (1. Moosese 22:17). Hinnates ustavust, mida Iiob katsumuses ilmutas, Jehoova mitte ainult ei taastanud Iiobi suurt jõukust, vaid andis talle seda kõike ”kahekordselt” (Iiob 42:10). See, kuidas Jehoova on tegutsenud inimestega läbi aastatuhandete, näitab, kui tõene on mõte: ”Jehoova silmad uitavad kogu maal, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole” (2. Ajaraamat 16:9).
Jumala isiksuse peamisteks tunnusjoonteks on tänutunne nende vastu, kes püüavad täita tema tahet, ja soov neile selle eest tasuda. Selle tunnustamine on kristliku usu keskne joon. Paulus kirjutas: ”Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, .. et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).
Kui Jehoova ilmutaks selle asemel kalki ja kriitilist vaimu, oleksime kõik surma mõistetud. Kaua aega tagasi ütles laulukirjutaja sama mõtte: ”Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?” (Laul 130:3). Jehoova pole ei tänamatu ega ka kriitiline. Ta peab kalliks neid, kes teda teenivad, ja osutab tänulikkust.
Jeesus — sügavat tänumeelt osutav isik
Peegeldades täiuslikult oma taevase Isa omadusi, ilmutas Jeesus tänulikkust selle eest, mida teised usu nimel tegid. Mõelgem sellele, mis juhtus kord Jeruusalemma templis: ”Aga ta [Jeesus] vaatas ja nägi rikkaid oma ande ohvrikirstu panevat. Ent ta nägi ka üht vaest lesknaist kaks leptonit sinna sisse panevat. Ja ta ütles: ”Tõesti ma ütlen teile, see vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud! Sest need kõik panid oma küllusest anni, kuid tema pani oma vaesusest kõik toiduse, mis tal oli!”” (Luuka 21:1—4).
Raha väärtuse seisukohast oli annetus väike, eriti kui seda võrrelda rikaste inimeste annetustega. Vaevalt, et enamik kohalviibijaist seda naist üldse märkaski. Kuid Jeesus pani seda leske tähele. Ta tajus naise olukorda. Jeesus nägi teda ja hindas teda kõrgelt.
Üks teine juhtum oli seotud rikka naise Maarjaga. Kui Jeesus istus lauas, valas naine Jeesuse jalgade ja pea peale väga kallist salvi. Mõned kritiseerisid ta tegu, väljendades mõtet, et salvi oleks võinud ära müüa ja saadud raha vaeste heaks kasutada. Kuidas Jeesus sellele reageeris? Ta ütles: ”Jätke ta rahule! Miks te teete talle südamevalu? Ta on teinud mulle heateo. Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes evangeeliumi kuulutatakse kõiges maailmas, peab ka räägitama tema mälestuseks, mis tema on teinud” (Markuse 14:3—6, 9; Johannese 12:3).
Jeesus polnud kriitiline ega kurtnud selle üle, et kallist salvi ei kasutatud teistel eesmärkidel. Ta hindas seda, et Maarja oli väljendanud heldekäeliselt oma armastust ja usku. See juhtum on Piiblisse üles tähendatud, et meenutada naise heategu. Need ja ka teised jutustused näitavad, et Jeesus oli sügavalt tänumeelne inimene.
Kui oled Jumala teenija, võid olla kindel, et nii Jehoova Jumal kui Jeesus Kristus hindavad väga su pingutusi puhta kummardamise toetamisel. See teadmine tõmbab meid nende ligi ja ka ajendab neid jäljendama sellega, et näitame üles tänulikkust.
Saatana kriitiline vaim
Vaadelgem nüüd ühte näidet tänamatust isikust, kelleks on Kurat-Saatan. Tänulikkuse puudumine aitas kaasa sellele, et Saatanast sai Jehoova-vastase hukatusliku mässu eestvedaja.
Saatan hellitas endas kriitilist rahulolematuse vaimu ning hakkas seda külvama ka teistesse. Mõelgem sellele, mis juhtus Eedeni aias. Jehoova oli loonud esimese mehe ja naise, pannud nad paradiisiaeda ja öelnud: ”Kõigist aia puudest sa võid küll süüa.” Oli vaid üks piirang. Jumal ütles: ”Aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 2:16, 17).
Ent varsti pani Saatan Jehoova usaldatavuse kahtluse alla. Muu hulgas tahtis ta muuta Eevat Jehoova vastu nii tänamatuks, et Eevagi hakkaks tema kombel Jumala vastu mässama. ”Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” küsis Saatan (1. Moosese 3:1). Selle küsimuse selge tagamõte oli näidata, et Jumal hoiab Eevat eemale millestki väärtuslikust, millestki, mis avaks ta silmad ja teeks ta Jumala sarnaseks. Selle asemel et olla tänulik kõigi nende rikkalike õnnistuste eest, millega Jehoova ta üle oli külvanud, hakkas Eeva ihaldama seda, mis oli keelatud (1. Moosese 3:5, 6).
Selle kohutavad tagajärjed on kõigile teada. Olgugi et ta oli saanud omale nimeks Eeva, ”sest ta sai kõigi elavate emaks”, sai ta teises mõttes hoopis kõigi surevate emaks. Aadamast alates on kõik inimesed pärinud patu, mis toob endaga kaasa surma (1. Moosese 3:20; Roomlastele 5:12).
Jäljenda Jumalat ja Kristust
Mõtle sellele, kui erinevad on Saatan ja Jeesus. Saatana kohta on öeldud, et ta on ”meie vendade süüdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd” (Ilmutuse 12:10). Kuid Jeesus võib ”täielikult päästa need, kes tulevad tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest” (Heebrealastele 7:25).
Saatan süüdistab Jumala teenijaid. Jeesus hindab neid ja kostab nende eest. Kristuse jäljendajatena peaksid kristlased püüdma näha üksteises head ja pidama üksteist hinnaliseks. Nii tehes näitavad nad üles tänulikkust Jehoova Jumala vastu, kes annab tänumeele ilmutamises ülimat eeskuju (1. Korintlastele 11:1).
[Pilt lk 17]
Jeesus ilmutas tänulikkust Maarja heateo vastu