Jeesuse elu ja teenimine

Mälestusõhtu söömaaeg

PÄRAST seda, kui Jeesus peseb oma apostlite jalgu, viitab ta kirjakohale Laul 41:10, öeldes: „Kes minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna minu vastu!” Seejärel, erutudes vaimus, seletab ta: „Üks teie seast annab mind ära!”

Apostlid muutuvad kurvaks ja ütlevad üksteise järel Jeesusele: „Ega ometi mina?” Isegi Juudas Iskariot küsib sedasama. Johannes, kes istub Jeesuse kõrval lauas, laskub Jeesuse rinnale ja küsib: „Issand, kes see on?”

„Üks neist kaheteistkümnest, kes ühes minuga pistab käe vaagnasse,” vastab Jeesus. „Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse. Hea oleks niisugusele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!” Pärast seda läheb Saatan jälle Juudasesse, kasutades ära tema avatud südant, mis on kurjaks läinud. Hiljem sel õhtul nimetab Jeesus Juudast sobivalt „hävingu pojaks” — NW.

Nüüd ütleb Jeesus Juudasele: „Mida sa teed, seda tee kähku!” Mitte ükski ülejäänud apostlitest ei mõista, mida Jeesus sellega mõtleb. Mõned arvavad, et kuna Juuda käes on rahakukkur, ütleb Jeesus temale: „Osta, mis meile pühiks vaja on!” või et ta peab minema ja midagi vaestele andma.

Pärast Juuda lahkumist seab Jeesus oma ustavate apostlitega sisse täiesti uue mälestuspüha. Ta võtab leiva, ütleb tänupalve, murrab ja annab neile, öeldes: „Võtke, sööge.” Ta seletab: „See on [„see tähendab”, NW] minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!”

Kui igaüks on leiba söönud, võtab Jeesus karikatäie veini, ilmselt neljanda karikatäie, nagu kasutati paasapüha teenistuses. Ta ütleb ka tänupalve, ulatab karika neile, palub sellest juua ja teatab: „See karikas on uus leping [„see tähendab uut lepingut”, NW] minu veres, mis teie eest valatakse.”

Niisiis on see tegelikult Jeesuse surma mälestusõhtu. Iga aasta 14. niisanil peab seda korratama, nagu Jeesus ütles, tema mälestuseks. See tuletab selle pühitsejatele meelde, mida Jeesus ja tema taevane Isa on teinud, et valmistada inimkonnale väljapääs surmamõistetud seisundist. Neile juutidele, kes saavad Kristuse järelkäijateks, asendab mälestusõhtu paasapüha.

Uus leping, mis pandi kehtima Jeesuse valatud vere läbi, asendab vana Seaduse lepingut. See vahendab Kristuse läbi kahte poolt — ühelt poolt Jehoova Jumalat ja teiselt poolt 144000 vaimust sigitatud kristlast. Peale selle, et leping näeb ette pattude andeksandmist, teeb ta võimalikuks ka taevase preester-kuningate rahva moodustamise. Matteuse 26:21—29; Markuse 14:18—25; Luuka 22:19—23; Johannese 13:18—30; 17:12; 1. Korintlastele 5:7.

◆ Missugusele ühte oma kaaslast puudutavale Piibli ennustusele Jeesus viitab ja kuidas ta seda seletab?

◆ Miks apostlid muutuvad sügavalt kurvaks ja mida igaüks neist küsib?

◆ Mida Jeesus käsib Juudasel teha, kuid mismoodi teised apostlid neid juhendeid tõlgendavad?

◆ Missuguse mälestuspüha seab Jeesus sisse pärast Juuda lahkumist ja mis eesmärki see teenib?

◆ Kes on uue lepingu osalised ja mille see leping täide saadab?