41. peatükk
Poleemika keskpunktis
PEAGI pärast külaskäiku Siimona poole alustab Jeesus oma teist kuulutusretke Galileasse. Eelmisel korral selles piirkonnas olles olid temaga kaasas tema esimesed jüngrid Peetrus, Andreas, Jakoobus ja Johannes. Kuid nüüd on koos temaga 12 apostlit ja ka mõned naised, teiste seas Maarja Magdaleena, Susanna ja Johanna, kelle mees on kuningas Heroodese teenistuses.
Nii nagu tõuseb Jeesuse teenistustöö tempo, muutub tulisemaks ka poleemika tema tegevuse ümber. Jeesuse juurde tuuakse kurjast vaimust vaevatud mees, kes on lisaks veel pime ja tumm. Kui Jeesus mehe terveks teeb, nõnda et see vabaneb deemoni võimusest ning saab nii rääkida kui ka näha, on rahvahulgad lihtsalt hämmingus. Inimesed ütlevad: „Kas see vahest ei ole Taaveti poeg?”
Maja ümber, kus Jeesus peatub, koguneb sellisel hulgal rahvast, et ta ei saa oma jüngritega söömagi asuda. Lisaks neile, kes arvavad, et ta võib ehk olla tõotatud „Taaveti poeg”, on kohal kirjatundjad ja variserid, kes on tulnud koguni Jeruusalemmast teda halba valgusse seadma. Kui Jeesuse omaksed saavad kuulda, milline märul käib Jeesuse ümber, tulevad nad teda ära viima. Mis põhjusel?
Jeesuse enda vennadki ei usu veel, et ta on Jumala Poeg. Ka Jeesuse tõttu tõusnud üleüldine möll ja riid pole sugugi iseloomulik sellele Jeesusele, keda nad tundsid tema sirgudes Naatsaretis. Seepärast arvavad nad, et Jeesuse mõistusega pole sugugi kõik korras. „Ta on arust ära!” järeldavad nad ning tahavad ta kinni võtta ja ära viia.
Kuid on ilmselgeid tõendeid, et Jeesus on tervendanud kurjast vaimust vaevatud mehe. Kirjatundjad ja variserid teavad, et nad ei saa seda tõsiasja eitada. Et siis Jeesust halba valgusse seada, räägivad nad rahvale: „See ei aja kurje vaime välja muidu kui Peeltsebuli, kurjade vaimude peamehe abil!”
Nende mõtteid mõistes kutsub Jeesus kirjatundjad ja variserid enese juurde ning ütleb: „Iga kuningriik, mis on isekeskis riius, hävib; ja ükski linn või koda, mis on isekeskis riius, ei jää püsima. Kui nüüd saatan välja ajab saatana, siis on ta riius iseenesega; kuidas siis võib tema riik püsida?”
Milline hävitav loogika! Kuna variserid väidavad, et nende endi ridadeski on inimesi, kes on kurje vaime välja ajanud, küsib Jeesus lisaks: „Kui mina Peeltsebuli abil kurje vaime välja ajan, kelle abil ajavad teie pojad need välja?” Teiste sõnadega, nende poolt Jeesuse vastu esitatud süüdistus võiks sama hästi käia nii Jeesuse kui ka nende endi kohta. Seejärel Jeesus hoiatab: „Aga kui mina Jumala Vaimuga kurjad vaimud välja ajan, siis on juba Jumala riik teie juurde tulnud.”
Selgitamaks seda, et tema võime ajada välja kurje vaime on tõendiks, et tal on Saatana üle võim, ütleb Jeesus: „Kuidas võib keegi minna vägeva kotta ja riisuda tema riistu, kui ta enne ei seo seda vägevat? Alles siis ta saab riisuda tema maja. Kes ei ole minuga, see on minu vastu; ja kes minuga ei kogu, see pillab laiali.” On ilmne, et variserid on Jeesuse vastu ja osutuvad seega Saatana käsilasteks. Nad pillutavad Jeesuse juurde kogunenud iisraellasi laiali.
Sellest johtuvalt hoiatab Jeesus neid Saatanat toetavaid vastaseid, et „Püha Vaimu pilget ei anta inimestele andeks”. Ta selgitab: „Kes iganes räägib sõna Inimese Poja vastu, sellele antakse see andeks, aga kes iganes midagi räägib Püha Vaimu vastu, sellele ei anta seda andeks ei selles maailmas ega tulevases.” Need kirjatundjad ja variserid on sooritanud andestamatu patu, omistades kuritahtlikult Saatanale selle, mis on ilmselgelt Jumala püha vaimu tegevus. Matteuse 12:22—32; Markuse 3:20—30; Luuka 8:1—3; Johannese 7:5.
▪ Kuidas erineb Jeesuse teine retk Galileasse esimesest?
▪ Miks püüavad Jeesuse omaksed teda kinni võtta?
▪ Kuidas püüavad variserid Jeesuse imetegusid halba valgusse seada ja kuidas Jeesus nende väited kummutab?
▪ Milles on need variserid süüdi ja miks?