Kristus — Jumala vägi

 1. Miks sai Paulus öelda, et Kristus on Jumala vägi?

JEHOOVA on näidanud oma väge Jeesus Kristuse kaudu hämmastaval viisil. Neljas evangeeliumis on uskutugevdavaid üksikasju mõnede Jeesuse imetegude kohta. Ilmselt oli neid imesid palju rohkem, kui Piiblis kirjas. (Matt. 9:35; Luuka 9:11.) Jumala vägi avaldus tõepoolest Jeesuse kaudu, nii et apostel Paulus sai tema kohta öelda: „Kristus [on] Jumala vägi.” (1. Kor. 1:24.) Ent kuidas puudutavad Jeesuse imed meie elu?

 2. Mida me võime Jeesuse imetegudest õppida?

² Apostel Peetrus ütles, et Jeesus tegi imesid. (Ap. t. 2:22.) Vägevad teod, mida Jeesus maa peal olles tegi, on eelkuma palju suurematest imedest, mida ta teeb oma tuhandeaastase valitsuse ajal. Need annavad ettekujutuse imedest, mida Jeesus teeb tulevikus ülemaailmselt. Samuti aitavad tema imeteod meil teda ennast ja Jumalat tundma õppida. Arutleme nüüd mõne tema imeteo üle ja vaatame, kuidas puudutavad need meie elu nüüd ja tulevikus.

 3. a) Mis viis selleni, et Jeesus sooritas oma esimese ime? b) Kuidas tuli Kaanas esile Jeesuse heldekäelisus?

³ Jeesus sooritas oma esimese ime pulmapeol Galilea Kaanas. Külalisi tuli sellele peole arvatavasti oodatust rohkem. Mistahes põhjused seal aga polnud, igatahes lõppes vein otsa. Külaliste hulgas oli ka Jeesuse ema Maarja. Ta oli juba aastaid olnud kindel kõigis prohvetlikes tõotustes, mis tema poja kohta olid antud, ja ta teadis, et Jeesust hakatakse nimetama „Kõigekõrgema pojaks”. (Luuka 1:30—32; 2:52.) Kas Maarja uskus, et tema pojas on peidus mingid seni varjul olnud võimed? Selge oli see, et Maarjal ja Jeesusel oli pruutpaarist kahju ja nad tahtsid neid selles piinlikus olukorras aidata. Jeesus teadis, et külalislahkust peeti pühaks kohuseks. Niisiis muutis ta ime läbi mitusada liitrit vett „heaks veiniks”. (Loe Johannese 2:3, 6—11.) Jeesusel polnud mingit kohustust seda imet sooritada, kuid ta hoolis inimestest ja jäljendas oma taevase isa heldekäelisust.

4., 5. a) Mida Jeesuse esimene imetegu meile õpetab? b) Mida õpetab imetegu Kaanas meile tuleviku kohta?

⁴ Jeesus valmistas ime läbi suure koguse head veini, millest piisas kõigile külalistele. Kas sa mõistad, mida see ime meile õpetab? See, et Jeesus oli meeleldi valmis tegema sellise hämmastava teo, kinnitab, et inimeste tunded on talle ja tema isale tähtsad. Jehoova ja tema poeg ei ole kitsid. Kujuta ette, kuidas Jehoova kasutab uues maailmas heldekäeliselt oma väge, et pakkuda rikkalikku pidusööki kõigile rahvastele maa peal. (Loe Jesaja 25:6.)

⁵ Mõelda vaid! Tuleb aeg, kui iga inimese õigustatud vajadused ja soovid, nagu soov saada head toitu ja korralik eluase, täidetakse. Me võime tõesti rõõmuga oodata aega, mil saame paradiisis kogeda Jehoova heldekäelisust.

 6. Kelle heaks Jeesus oma imelist väge kasutas ja kuidas me saame teda jäljendada?

⁶ On huvitav, et kui Saatan õhutas Jeesust, et see kivid leibadeks muudaks, keeldus Jeesus kasutamast oma väge isiklike soovide rahuldamiseks. (Matt. 4:2—4.) Küll aga kasutas ta oma väge teiste heaks. Kuidas saame meie Jeesuse isetut hoiakut jäljendada? Ta ergutas jumalateenijaid olema heldekäelised. (Luuka 6:38.) Kas me ilmutame seda meeldivat omadust näiteks sel viisil, et kutsume teisi enda poole ja pakume neile einet ning vaimset kosutust? Kas oleme pärast koosolekut lahkelt valmis võtma aega ja aitama abivajajaid, näiteks aitama mõnel vennal valmistuda kõneks? Või kuidas saaksime aidata kedagi seoses kuulutustööga? Me saame näidata, et oleme võtnud Jeesusest eeskuju, kui osutame võimalust mööda teistele heldekäeliselt nii ainelist kui ka vaimset abi.

 7. Milline on olukord seni, kuni kestab praegune maailm?

⁷ Vaesuses pole midagi uut. Jehoova ütles muistsele Iisraeli rahvale, et „vaeseid on ju alati sel maal”. (5. Moos. 15:11.) Sajandeid hiljem tõdes ka Jeesus: „Vaeseid on ju alati teie juures.” (Matt. 26:11.) Kas Jeesus mõtles, et vaesus ei kao maa pealt kunagi? Ei, ta pidas silmas seda, et vaesus kestab niikaua, kuni kestab praegune korrumpeerunud maailm. Seepärast on väga südantsoojendav mõista Jeesuse imetegude tähendust. Need näitavad, kuivõrd head ajad ootavad meid ees Jumala valitsuse all, kui kõigil on piisavalt toitu ja inimesed elavad külluses.

8., 9. a) Miks toitis Jeesus ime läbi tuhandeid inimesi? b) Mis selle imelise toitmise juures sulle muljet avaldab?

⁸ Laulik ütles Jehoova kohta: „Sina avad oma käe ja täidad kõigi elavate soovid.” (Laul 145:16.) Kui Jeesus oli maa peal, jäljendas ta täielikult oma isa ja hoolitses tihti teiste heaolu eest. Ta ei teinud seda vaid oma väe näitamiseks. Teda ajendas südamesttulev soov teisi aidata. Mõelgem loo peale, mis on kirjas Matteuse 14:14—21 (loe). Jeesuse jüngrid tulid tema juurde, kuna nad olid mures, kust toitu saada. Nad ei muretsenud mitte ainult enda, vaid ka näljaste ja väsinud inimeste pärast, kes olid linnadest jalgsi tulnud Jeesust kuulama. (Matt. 14:13.) Mida Jeesus tegi?

⁹ Viie leiva ja kahe kalaga toitis ta umbes 5000 meest, lisaks veel naised ja lapsed! Kas pole liigutav, kuidas Jeesus kasutas oma imelist väge, et kaastundlikult hoolitseda tervete perede, sealhulgas väikeste laste eest! Inimesed „sõid ja nende kõht sai täis”. See räägib sellest, et toitu oli külluslikult. Jeesus hoolitses selle eest, et kõigile jaguks mitte vaid tükike leiba, vaid tubli kõhutäis, millest piisaks nende pikaks kojurännakuks. (Luuka 9:10—17.) Lõpuks korjati kokku veel 12 korvitäit ülejäänud palukesi!

10. Mis saab peagi vaesusest?

¹⁰ Tänapäeval elavad ebaõiglaste valitsuste tõttu sajad miljonid inimesed puuduses. Isegi paljudel meie vendadel ja õdedel pole piisavalt süüa. Ent lähedal on aeg, mil sõnakuulelikud inimesed saavad tunda rõõmu maailmast, kus pole korruptsiooni ega vaesust. Kui sinul oleks palju väge, kas ei kasutaks sa seda selleks, et aidata kogu inimkonda? Kõikvõimsal Jumalal on nii vägi kui ka soov seda teha ja ta teebki seda üsna pea. Jah, kannatustel on varsti lõpp! (Loe Laul 72:16.)

11. Miks sa oled veendunud, et Kristus kasutab peagi oma väge üle kogu maakera ja mida see teadmine sind tegema ajendab?

¹¹ Kui Jeesus oli maa peal, töötas ta kolme ja poole aasta jooksul läbi suhteliselt väikese maa-ala. (Matt. 15:24.) Aussetõstetud kuningana aga ulatub tema territoorium üle kogu maakera. (Laul 72:8.) Jeesuse imetegudest on selgelt näha, et ta soovib kasutada oma väge inimeste heaks. Kuigi meie ei suuda teha imesid, on meil võimalik innukalt kuulutada teistele, mida Jumala Sõna räägib tulevikust. Piibli prohvetiennustused annavad kindla aluse uskuda, et paremad ajad on ees. Pühendunud Jehoova tunnistajatena on meil tulevikust väärtuslikud teadmised ja me tunneme end teiste ees otsekui võlglastena, pidades oma kohuseks neid teadmisi jagada. (Rooml. 1:14, 15.) Ajendagu kõige selle üle mõtisklemine meid rääkima teistele head sõnumit Jumala kuningriigist! (Laul 45:1; 49:3.)

12. Miks me võime olla kindlad, et Jeesus tunneb läbi ja lõhki maa ökosüsteemi?

¹² Jumal lõi maa ja kõik, mis sellel on, koos oma ainusündinud pojaga, kes oli tema kõrval kui „meistrimees”. (Õpet. 8:22, 30, 31; Kol. 1:15—17.) Seepärast tunneb Jeesus läbi ja lõhki maakera ökosüsteemi. Ta teab, kuidas maa loodusvarasid õigesti ja kohaselt kasutada ning hallata.

13., 14. Too näide, mis kinnitab, et Jeesusel on võim loodusjõudude üle.

¹³ Maa peal elades näitas Jeesus, et ta on „Jumala vägi”, kui ohjeldas loodusjõude. Mõtle, kuidas toimis Jeesus tormi puhul, mis näis ohustavat tema jüngrite elu. (Loe Markuse 4:37—39.) Üks piibliõpetlane märgib: „Seda kreeka sõna [mille vasteks tekstis Markuse 4:37 on „tormituul”] kasutatakse marutuule või keeristormi kohta. Selle sõnaga ei viidata kunagi ainult ühele tuulepuhangule, ... vaid tormile, mis puhkeb äikesepilvedest valla vihmavalingu ja raevukate tuulehoogudena ning pöörab kõik pea peale.” Matteus ütleb sama olukorra kohta, et oli „suur torm”. (Matt. 8:24.)

¹⁴ Püüa seda olukorda ette kujutada. Jeesus on kuulutustööst väga väsinud. Lained peksavad vastu paati, paisates sinna vett ja vahtu. Ent hoolimata tormimürast ja lainemöllust magab Jeesus edasi. Ta vajab puhkust. Hirmunud jüngrid ajavad ta üles ja hüüavad: „Me hukkume!” (Matt. 8:25.) Jeesus ärkab ning käsib tuult ja merd: „Rahune! Jää vaikseks!” (Mark. 4:39.) Seepeale raevutsev tuul vaibub. Piiblis öeldakse: „Tuul rauges ning saabus täielik vaikus.” Milline vägi Jeesusel küll on!

15. Kuidas on kõikvõimas Jumal näidanud, et tal on täielik võim loodusjõudude üle?

¹⁵ Kristuse väe allikas on Jehoova. Seega võime olla kindlad, et kõikvõimsal Jumalal on täielik võim loodusjõudude üle. Vaatleme paari näidet. Enne veeuputust ütles Jehoova: „Juba seitsme päeva pärast lasen ma maa peale vihma sadada 40 päeva ja 40 ööd.” (1. Moos. 7:4.) Tekstis 2. Moosese 14:21 öeldakse: „Jehoova lasi merel taanduda tugeva idatuule abil.” Ja kirjakohast Joona 1:4 võib lugeda: „Siis paiskas Jehoova merele tugeva tuule ja merel tõusis nii suur torm, et laeva ähvardas hukk.” On väga julgustav teada, et Jehoova suudab valitseda loodusjõude. Ilmselgelt on maakera tulevik kindlates kätes.

16. Miks annab meile kindlustunde teadmine, et Loojal ja tema esmasündinud pojal on võim loodusjõudude üle?

¹⁶ Meie Looja ja tema „meistrimehe” aukartustäratava väe üle mõtisklemine annab meile kindlustunde. Tuhandeaastase rahuriigi ajal, kui nende tähelepanu on koondunud maale, on kõigil inimestel turvaline elu. Kohutavad looduskatastroofid on siis jäänud minevikku. Uues maailmas pole mingit põhjust tunda hirmu taifuunide, tsunamide, vulkaanipursete või maavärinate ees. Kui vaimustav on mõelda ajale, mil ükski loodusjõud ei vigasta ega surma kedagi, sest „Jumala telk on inimeste juures”! (Ilm. 21:3, 4.) Võime olla kindlad, et Kristus valitseb Jumalalt saadud väe abil loodusjõude kogu tuhandeaastase rahuriigi ajal.

17. Mis on üks viis, kuidas me saame Jumalat ja Kristust jäljendada?

¹⁷ Erinevalt Jehoovast ja Jeesusest ei suuda meie muidugi looduskatastroofe ära hoida, kuid meil on siiski mingil määral jõudu. Kuidas me seda kasutame? Üks viis on järgida nõuannet, mis on kirjas Õpetussõnad 3:27 (loe). Kui meie vennad on raskustes, saame neid trööstida ning olla neile abiks oma jõuga, samuti toetada neid emotsionaalselt ja kinnitada nende usku. (Õpet. 17:17.) Näiteks saame neid aidata pärast looduskatastroofe. Üks leseks jäänud naine, kelle kodu oli loodusõnnetuses kannatada saanud, väljendas südamesttulevat tänu, öeldes: „Ma olen ääretult tänulik Jehoova organisatsioonile, ja mitte ainult ainelise, vaid ka vaimse abi eest.” Või pane tähele, mida ütles üks vallaline õde, kes tundis suurt kurbust ja lootusetust, kuna tema maja oli tormis kannatada saanud. Ta sõnas pärast abisaamist: „See on kirjeldamatu! Ma ei suuda oma tundeid sõnadesse panna ... Tänan sind, Jehoova!” Me võime tõesti rõõmustada, et kuulume vennaskonda, kes oma liikmete eest siiralt hoolitseb. Ning veel suurem rõõmu põhjus on see, et Jehoova ja Jeesus Kristus meist tõeliselt hoolivad.

18. Mis on Jeesuse imetegude puhul tähelepanuväärne?

¹⁸ Oma maise teenistuse jooksul tõendas Jeesus, et ta on „Jumala vägi”. Ent mis oli tema ajendiks? Ta ei kasutanud kunagi oma väge enda heaks või selleks, et teistele muljet avaldada. Jeesuse imetegudest ilmnes tõesti armastus inimpere vastu. Seda uurime lähemalt järgmises artiklis.