Hoia oma südant
„Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (ÕPETUSSÕNAD 4:23)
1., 2. Miks meil on vaja oma südant hoida?
ÜKS Kariibi mere saarel elav eakas mees tuli pärast orkaani oma varjendist välja. Vaadates purustusi enda ümber, märkas ta, et võimas puu, mis oli seisnud aastakümneid tema peavärava lähedal, oli kadunud. Ta imestas selle üle väga, sest lähedalasuvad väiksemad puud olid terveks jäänud. Pilk murdunud puu kännule tegi asja selgeks. See näiliselt vankumatu puu oli olnud seest mäda ning torm oli selle puuduse vaid nähtavale toonud.
2 On kurb, kui tõeline jumalakummardaja, kes paistab olevat kristlikus eluviisis kindlalt juurdunud, jääb alla mingile usukatsele. Piibel ütleb õigesti, et „inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale” (1. Moosese 8:21). See tähendab, et isegi parima südame võib ahvatleda halvale teele, kui ei olda pidevalt valvel. Kuna ühegi ebatäiusliku inimese süda pole kaitstud pahelisuse eest, peame võtma tõsiselt nõuannet: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida” (Õpetussõnad 4:23). Ent kuidas me võime oma piltlikku südant hoida?
Tähtis on end korrapäraselt läbi uurida
3., 4. a) Milliseid küsimusi võidakse esitada sõnasõnalise südame kohta? b) Mis aitab meil uurida oma piltlikku südant?
3 Kui sa lähed arsti juurde läbivaatusele, kontrollib ta ilmselt ka su südant. Kas sinu üldine tervislik seisund, sealhulgas südame olukord, näitab, et sa toitud korralikult? Kuidas on lood vererõhuga? Kas su südamelöögid on korrapärased ja tugevad? Kas sa liigud piisavalt? Kas su südant koormab liigne stress?
4 Kui sõnasõnalist südant on vaja korrapäraselt kontrollida, siis mida öelda piltliku südame kohta? Seda uurib Jehoova (1. Ajaraamat 29:17). Meiegi peaksime seda uurima. Kuidas? Küsides näiteks järgmisi küsimusi: kas mu süda saab piisavalt vaimset toitu korrapärase isikliku uurimise ja koosolekutel käimise kaudu? (Laul 1:1, 2; Heebrealastele 10:24, 25.) Kas Jehoova sõnum on mu südames „nagu põletav tuli, suletud mu luudesse-kontidesse” ning ajendab mind osalema Kuningriigi kuulutustöös ja inimeste jüngriteks tegemise töös? (Jeremija 20:9; Matteuse 28:19, 20; Roomlastele 1:15, 16.) Kas ma olen valmis pingutama ja osalema võimaluse korral mingis täisajalise teenistuse vormis? (Luuka 13:24.) Millises ümbruskonnas ma lasen oma piltlikul südamel olla? Kas ma otsin nende seltsi, kelle südamed on ühendatud õiges jumalakummardamises? (Õpetussõnad 13:20; 1. Korintlastele 15:33, EP 97.) Olgem kiired märkama igat puudust ja astugem kohe samme, et asjad korda seada.
5. Kuidas võivad usukatsed kasulikuks osutuda?
5 Me kogeme tihti usukatseid. Need annavad meile võimaluse panna tähele oma südame olukorda. Mooses ütles Iisraeli rahvale, kes oli minemas Tõotatud Maale: „Jehoova, su Jumal, [on sind] lasknud käia need nelikümmend aastat kõrbes, et sind alandada, et sind kiusata, et teada saada, mis on su südames: kas sa pead tema käske või mitte!” (5. Moosese 8:2). Kas me mitte tihtipeale ei üllatu oma tunnetest, soovidest ja reaktsioonidest, mis ootamatus olukorras või kiusatuses esile tulevad? Katsumused, mida Jehoova lubab meile osaks saada, teevad meid teadlikuks oma vigadest ja annavad võimaluse end parandada (Jakoobuse 1:2–4). Ärgem kunagi lakakem palvemeelselt mõtisklemast selle üle, kuidas me katsumuses olles tegutseme!
Mis ilmneb meie kõnest?
6. Mida võib ilmutada meie südame kohta see, millest meile meeldib rääkida?
6 Kuidas saada teada, mida me oleme oma südamesse varunud? Jeesus ütles: „Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma südame halvast tagavarast. Sest mida süda täis, sellest suu räägib!” (Luuka 6:45.) See, millest me tavaliselt räägime, viitab hästi sellele, mida meie süda on otsustanud teha. Kas me kõneleme tihti materiaalsetest asjadest ja ilmalikest saavutustest? Või keskenduvad meie vestlused sageli vaimsetele asjadele ja teokraatlikele eesmärkidele? Kas me oleme valmis katma kinni teiste vead, selle asemel et neist kõigile rääkida? (Õpetussõnad 10:11, 12.) Kas me kipume kõnelema enamasti inimestest ja nende tegemistest ning pöörame vähe tähelepanu põhimõttelistele ja eetilistele küsimustele? Kas see võib olla märgiks, et sekkume liiga palju teiste isiklikesse asjadesse? (1. Peetruse 4:15, EP 97.)
7. Mida me võime õppida südame hoidmise kohta Joosepi kümne vennaga toimunust?
7 Mõtle sellele, mis juhtus ühes suures perekonnas. Jaakobi kümme vanemat poega ’ei suutnud rääkida sõbralikult’ (EP 97) oma noorima venna Joosepiga. Miks? Nad olid kadedad, et too oli isa lemmiklaps. Hiljem, kui Jumal andis Joosepile unenägusid, mis tõestasid, et sel noormehel on Jehoova heakskiit, „hakkasid need teda veel enam vihkama” (1. Moosese 37:4, 5, 11). Nad tegutsesid julmalt ja müüsid oma venna orjaks. Püüdes seejärel oma väärtegu kinni katta, panid nad isa uskuma, et metsloom on Joosepi ära söönud. Joosepi kümme venda ei suutnud sel juhtumil oma südant hoida. Kui kipume teisi kergesti kritiseerima, siis kas see võib olla märgiks, et meie südames on kadedus? Me peame valvsalt uurima, millest me räägime, ja juurima kiiresti välja sobimatud kalduvused.
8. Mis aitab meil oma südant läbi uurida, kui me siiski juhtume valetama?
8 „Jumalal on võimatu valetada”, küll aga kipuvad ebatäiuslikud inimesed valetama (Heebrealastele 6:18). „Kõik inimesed on valelikud!” kurtis laulukirjutaja (Laul 116:11). Isegi apostel Peetrus valetas, salates Jeesuse kolm korda (Matteuse 26:69–75). Me peame hoolikalt vältima valetamist, sest Jehoova vihkab „valelikku keelt” (Õpetussõnad 6:16–19). Kui aga mõni vale juhtub meil siiski suust lipsama, oleks hea analüüsida selle põhjust. Kas see oli inimeste kartusest? Kas põhjuseks oli hirm karistuse ees? Kas asi oli selles, et me ei tahtnud rikkuda oma mainet või olime lihtsalt isekad? Ükskõik mis see põhjus ka pole, oleks sobiv selle üle mõtiskleda, tunnistada alandlikult oma viga ja paluda Jehoovalt andeksandi, otsides temalt abi sellest nõrkusest ülesaamiseks. Parimat abi saab ehk kogudusevanematelt (Jakoobuse 5:14).
9. Mida võivad meie südame kohta näidata palved?
9 Kui noor kuningas Saalomon palus omale tarkust ja mõistust, ütles Jehoova talle: „Et see sul südame peal on ja sa ei ole mitte palunud rikkust, varandust ega au ..., siis olgu sulle antud tarkust ja mõistust! Ja ma annan sulle ka rikkust, varandust ja au” (2. Ajaraamat 1:11, 12). Sellest, mida Saalomon endale palus ja palumata jättis, teadis Jehoova, mis on tema südames. Mis ilmneb meie südame kohta sellest, kuidas me Jumalaga palves räägime? Kas meie palved näitavad, et me januneme teadmiste, tarkuse ja vahetegemisvõime järele? (Õpetussõnad 2:1–6; Matteuse 5:3; UM.) Kas Kuningriigi huvid on sügaval meie südames? (Matteuse 6:9, 10.) Kui meie palved on muutunud mehhaaniliseks ja hooletuks, võib see olla märk sellest, et meil on vaja võtta aega Jehoova tegude üle mõtisklemiseks (Laul 103:2). Kõik kristlased peaksid valvsalt tähele panema, mis ilmneb nende palvetest.
Mis ilmneb meie tegudest?
10., 11. a) Kust saavad alguse abielurikkumine ja hoorus? b) Mis aitab meil mitte ’rikkuda abielu oma südames’?
10 Öeldakse, et teod kõnelevad valjemini kui sõnad. Teod näitavad muidugi eriti hästi, millised me oleme seesmiselt. Näiteks moraaliküsimustes tähendab südame hoidmine midagi rohkemat kui lihtsalt hooruse või abielurikkumise vältimist. Jeesus ütles mäejutluses: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:28). Kuidas me võime isegi oma südames vältida abielurikkumist?
11 Ustav patriarh Iiob andis eeskuju kristlikele abielumeestele ja -naistele. Kahtlemata puutus Iiob igapäevatoimetusi tehes kokku nooremate naistega ja kui neil oli abi vaja, siis ta ka aitas neid lahkelt. Kuid mõte, et nende naiste vastu võiks romantilist huvi tunda, oli sellele laitmatule mehele vastuvõetamatu. Miks? Sest ta oli kindlalt otsustanud mitte vaadata naisi ihaldavalt. „Ma andsin ju oma silmadele seaduse!” ütles ta. „Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?” (Iiob 31:1.) Me võime teha oma silmadele samasuguse seaduse ja hoida nii oma südant.
12. Kuidas sa kohandaksid piiblisalmi Luuka 16:10 südame hoidmise kohta?
12 „Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures,” kuulutas Jumala Poeg, „ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures” (Luuka 16:10). Tõepoolest, meil on vaja uurida, kuidas me toimime pealtnäha tühistes igapäevaasjades, ning isegi seda, mida me teeme oma kodus üksi olles (Laul 101:2). Kui vaatame kodus telerit või liigume Internetis, siis kas peame meeles Pühakirja manitsust: „Hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele, ja riivatus ja rumalad sõnad või tühised naljad, mis kõik ei sobi”? (Efeslastele 5:3, 4). Ning mida öelda vägivalla kohta, mida võib näha telesaadetes või videomängudes? Laulukirjutaja ütles: „Jehoova katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing!” (Laul 11:5).
13. Milline hoiatus on kohane, kui mõtiskleme oma südame seisundi üle?
13 „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud,” hoiatas Jeremija (Jeremija 17:9, EP 97). Südame petlikkus võib ilmneda selles, et leiame vabandusi oma eksimustele, suhtume liiga kergelt oma vigadesse, otsime ettekäändeid oma halbadele iseloomujoontele või liialdame oma saavutustega. Rikutud süda võib muuta inimese kahepalgeliseks – libedad huuled ütlevad üht, teod näitavad midagi muud (Laul 12:3; Õpetussõnad 23:7). Kui tähtis on küll olla oma südant uurides aus!
Kas meie silm on terve?
14., 15. a) Mis on „terve” silm? b) Kuidas aitab terve silm meil oma südant hoida?
14 „Ihu küünal on silm,” ütles Jeesus. Ta lisas: „Kui su silm on terve, siis on kõik su ihu valguses” (Matteuse 6:22). Terve silm on fookustatud ühele asjale või eesmärgile, see pole hägune ega vaata kõõrdi. Meie silm peaks olema fookustatud ’otsima esiti Jumala riiki ja tema õigust’ (Matteuse 6:33). Mis võib juhtuda meie piltliku südamega, kui silm ei ole terve?
15 Mõtle elatise teenimisele. Kristlane peab kandma hoolt oma pere vajaduste eest (1. Timoteosele 5:8). Ent mida öelda selle kohta, kui soovime, et meie toit, riided, eluase ja muud asjad oleksid viimase moe järgi, parimad ja enim müüdud? Kas see mitte ei orjasta meie südant ja mõistust, nii et hakkame Jumalat kummardama jagatud südamega? (Laul 119:113; Roomlastele 16:18.) Miks peaksime sedavõrd süvenema oma füüsiliste vajaduste eest hoolitsemisse, et meie elu keerleb vaid pere, äri ja materiaalsete asjade ümber? Pea meeles inspireeritud nõuannet: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael! Sest ta tuleb kõikide peale, kes kogu maapinnal asuvad!” (Luuka 21:34, 35.)
16. Millist nõu andis Jeesus silma kohta ja miks?
16 Silm on tähtis ühenduskanal, see on seotud mõistuse ja südamega. See, millele silm on fookustatud, võib mõjutada tugevalt meie mõtteid, emotsioone ja tegusid. Jeesus kasutas piltlikku keelt viitamaks sellele, kui tugev võib olla nähtav ahvatlus. Ta ütles: „Kui su parem silm sind pahandab, siis kisu ta välja ja heida enesest ära, sest sulle on parem, et üks sinu liikmeist hukkub kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse” (Matteuse 5:29). Silmal ei tohi lasta keskenduda sobimatutele asjadele. Näiteks ei tohiks lubada sel jääda peatuma materjalile, mis on kavandatud lubamatute kirgede ja ihade äratamiseks.
17. Kuidas aitab kirjakoha Koloslastele 3:5 ellurakendamine meil oma südant hoida?
17 Loomulikult pole nägemine ainus meel, mille kaudu me välismaailmaga suhtleme. Teised meeled nagu kompimine ja kuulmine mängivad oma osa. Me peame ka vastavate kehaliikmete suhtes ettevaatusabinõud tarvitusele võtma. Apostel Paulus manitses: „Surmake seepärast oma maapealsed ihuliikmed seoses hooruse, ebapuhtuse, sugulise himu, kahjuliku iha ja ahnusega, mis on ebajumalakummardamine” (Koloslastele 3:5, UM).
18. Mida me peaksime ette võtma seoses sobimatute mõtetega?
18 Sobimatu iha võib tekkida meie mõistuse salajases sopis. Ihale keskendumine tavaliselt tugevdab seda ja mõjutab meie südant. „Pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale” (Jakoobuse 1:14, 15). Paljud tunnistavad, et just nii jõuavad nad tihtipeale masturbeerimiseni. Kui tähtis on hoida oma mõtted vaimsetel asjadel! (Filiplastele 4:8.) Ning kui pähe juhtubki tulema sobimatu mõte, peame püüdma sellest lahti saada.
’Teeni Jehoovat siira südamega’
19., 20. Kuidas me saame teenida Jehoovat siira südamega?
19 Kui kuningas Taavet oli jõudnud kõrgesse ikka, ütles ta oma pojale: „Mu poeg Saalomon, õpi tundma oma isa Jumalat ja teeni teda siira südamega ja sõnakuuleliku hingega, sest Jehoova uurib läbi kõik südamed ning mõistab kõiki mõtteid ja püüdeid!” (1. Ajaraamat 28:9). Saalomon ise palus endale „sõnakuulelikku südant” (1. Kuningate 3:9). Ometi seisis ta silmitsi raske ülesandega säilitada selline süda kogu elu jooksul.
20 Kui meie tahame selles suhtes edukad olla, ei peaks me mitte ainult püüdma saada endale südant, mis on Jehoovale meelepärane, vaid me peaksime seda ka hoidma. Et sellega toime tulla, peame säilitama Jumala Sõna meeldetuletused „oma südames” (Õpetussõnad 4:20–22). Me peaksime ka tegema harjumuseks uurida oma südant, mõtiskledes palvemeelselt selle üle, mis ilmneb meie kõnest ja tegudest. Ent kas sellisest mõtisklemisest on kasu, kui me ei otsi tõsimeelselt Jehoovalt abi iga leitud nõrkuse parandamiseks? Ning kui tähtis on olla valvas selles osas, mis tuleb meisse meeleelundite kaudu! Kui me kõike seda teeme, võime olla kindlad, et „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab [meie] südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Hoidkem siis otsusekindlalt oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, ja teenigem Jehoovat siira südamega.
Kas sa mäletad?
• Miks on tähtis südant hoida?
• Kuidas aitab enda kõne analüüsimine südant hoida?
• Miks me peaksime hoidma oma silma „terve”?
[Pildid lk 23]
Millest me tavaliselt räägime, kui oleme kuulutustööl, koosolekutel ja kodus?
[Pildid lk 25]
Terve silm ei vaata kõrvale