Piibli 39. raamat — Malakia

Kirjutaja: Malakia

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: pärast a 443 e.m.a

KES oli Malakia? Tema päritolust ja elust pole mingeid ülestähendusi. Kuid tema prohvetikuulutusest nähtub selgesti, et ta oli tulihingeliselt pühendunud Jehoova Jumalale, hoidis kõrgel tema nime ja puhast jumalateenimist ning tundis äärmist meelepaha nende vastu, kes küll väitsid end Jumalat teenivat, kuid teenisid vaid iseennast. Malakia raamatu kolmes peatükis on Jehoova nime mainitud 48 korda.

² Tema nimi on heebrea keeles Mal·ʼa·khiʹ, mille arvatav tähendus on ”minu sõnumitooja”. Heebrea Kirjades, Septuagintas ning raamatute kronoloogilises järjestuses on Malakia niinimetatud 12 väikesest prohvetist viimane. Suure Sünagoogi pärimuse järgi elas ta pärast prohveteid Haggaid ja Sakarjat ning oli Nehemja kaasaegne.

³ Millal see prohvetikuulutus kirjutati? See kirjutati ühe maavalitseja ametiajal, mis näitab, et see pidi olema Jeruusalemma taastamise paiku pärast Juuda 70-aastast laastatust (Mal. 1:8). Kes see maavalitseja oli? Kuna Malakia mainib templiteenistust, kuid ei viita templi ehitamisele, pidi see olema pärast maavalitseja Serubbaabelit, kelle ametiajal sai tempel valmis. Sellest perioodist mainib Piibel veel vaid ühte maavalitsejat, nimelt Nehemjat. Kas see prohvetikuulutus sobib Nehemja aega? Malakia ei maini midagi Jeruusalemma ega selle müüride taastamise kohta, mis välistab Nehemja valitsuse algusaja. Palju on aga öeldud preestrite väärkäitumise kohta, mille põhjal võib Malakia raamatu paigutada aega, mil Nehemja tuli teist korda Jeruusalemma pärast seda, kui kuningas Artaxerxes oli ta oma 32. valitsusaastal 443 e.m.a Babüloni tagasi kutsunud (Mal. 2:1; Neh. 13:6). Sarnased tekstilõigud Malakia ja Nehemja raamatus osutavad, et Malakia prohvetikuulutus sobib just sellesse aega. (Mal. 2:4—8, 11, 12 — Neh. 13:11, 15, 23—26; Mal. 3:8—10 — Neh. 13:10—12.)

⁴ Juudid on alati tunnistanud Malakia raamatu autentsust. Selle tsiteeringud Kristlikes Kreeka Kirjades, mis enamasti näitavad selle raamatu ennustuste täitumist, tõestavad, et Malakia raamat on Jumala inspireeritud ning kuulub Heebrea Kirjade kaanonisse, mida tunnustas kristlik kogudus. (Mal. 1:2, 3 — Rooml. 9:13; Mal. 3:1 — Matt. 11:10 ja Luuka 1:76 ja Luuka 7:27; Mal. 4:5, 6 — Matt. 11:14 ja 17:10—13, Mark. 9:11—13 ja Luuka 1:17.)

⁵ Malakia prohvetikuulutus näitab, et usuline innukus ja entusiasm, mida õhutasid prohvetid Haggai ja Sakarja templi taastamise ajal, oli juba jahtunud. Preestrid olid muutunud hooletuks, uhkeks ja olid enda meelest õiglased. Templiteenistus oli muutunud naeruväärseks. Kümnise ja ohvrite toomine oli vähehaaval lakanud, sest rahvas arvas, et Jumal pole Iisraelist huvitatud. Serubbaabelile keskendunud lootused polnud täitunud ja vastupidiselt mõningate ootustele polnud Messias veel tulnud. Juutide vaimsus oli täielikus madalseisus. Mis võiks neid julgustada ja neile lootust anda? Kuidas rahvale teadvustada nende tegelikku seisundit ja äratada nad üles pöörduma tagasi õigluse poole? Vastused nendele küsimustele on Malakia raamatus.

⁶ Malakia kirjutamisstiil on otsekohene ja jõuline. Kõigepealt esitab ta väite ning seejärel vastab nende vastuväidetele, kellele sõnum on suunatud. Lõpuks kinnitab ta oma algset väidet. See annab tema arutluskäigule kaalu ja teeb selle elavaks. Ta ei esita mingit kõrgelennulist ilukõnet, vaid tema stiil on karm ja jõuliselt argumenteeriv.

MILLE POOLEST KASULIK

¹³ Malakia raamat aitab mõista Jehoova Jumala muutumatuid põhimõtteid ja halastusküllast armastust. Alguses rõhutab see Jehoova suurt armastust oma rahva, ”Jaakobi” vastu. Jumal kuulutas Jaakobi lastele: ”Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud.” Hoolimata nende suurest kurjusest oli ta valmis oma rahva juurde tagasi tulema, kui too tema poole tagasi pöördub. Tõepoolest halastav Jumal! (Mal. 1:2; 3:6, 7; Rooml. 11:28; 2. Moos. 34:6, 7.) Malakia kaudu toonitas Jehoova, et preestrite huuled peaksid ’talletama tarkust’. Kõik, kellele on usaldatud Jumala Sõna õpetamine, peaksid sellele mõttele tähelepanu pöörama ning tegema kindlaks, kas nad jagavad täpseid teadmisi (Mal. 2:7; Filipl. 1:9—11; võrdle Jakoobuse 3:1). Jehoova ei salli silmakirjalikkust — neid, kes püüavad väita, et ”kes kurja teeb, on Jehoova silmis hea”. Mitte keegi ei peaks arvama, et ta saab Jehoovat petta ning vaid teeselda ohvrite toomist sellele suurele Kuningale (Mal. 2:17; 1:14; Kol. 3:23, 24). Jehoova on kärmeks tunnistajaks kõigi nende vastu, kes astuvad üle tema õigetest seadustest ja põhimõtetest; mitte keegi ei peaks arvama, et tema väärkäitumine jääb märkamata. Jehoova mõistab nende üle kohut (Mal. 3:5; Heebr. 10:30, 31). Jehoova silmis õiged inimesed võivad olla täiesti kindlad, et ta peab meeles nende tegusid ja annab neile tasu. Nad peaksid pöörama tähelepanu Moosese Seadusele, nagu tegi ka Jeesus, sest see sisaldab palju sellist, mis temas täide läks (Mal. 3:16; 3:22; Luuka 24:44, 45).

¹⁴ Heebrea Kirjade viimase inspireeritud raamatuna viitab Malakia edasistele sündmustele, mis on seotud Messia tulekuga, kelle ilmumine rohkem kui neli sajandit hiljem andis põhjust Kristlike Kreeka Kirjade kirjapanekuks. Tekstis Malakia 3:1 ütles vägede Jehoova: ”Vaata, ma läkitan oma ingli [”sõnumitooja”, UM] ja tema valmistab minu ees teed!” Eakas Sakarias kõneles Jumalast inspireerituna, et see läheb täide tema poja, Ristija Johannesega (Luuka 1:76). Jeesus Kristus kinnitas seda ning jätkas, et ei ole ”tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem taevariigis on suurem temast”. Nagu Malakia ennustas, oli Johannes saadetud ’teed valmistama’, nii et ta ei kuulunud nende hulka, kellega Jeesus tegi hiljem Kuningriigi lepingu. (Matt. 11:7—12; Luuka 7:27, 28; 22:28—30.)

¹⁵ Seejärel tõotab Jehoova Malakia 3:23, 24: ”Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija.” Kes on see ”Eelija”? Nii Jeesus kui ka Sakariasele ilmunud ingel tarvitasid neid sõnu Ristija Johannese kohta, näidates, et tema on see, kes ”seab kõik korda” ja ’kujundab Issandale valmistatud rahvast’ Messiat vastu võtma. Kuid Malakia ütleb ka, et ”Eelija” tuleb enne ”Jehoova päeva, suurt ja kardetavat”, mis viitab veel tulevasele täideminekule kohtupäeval. (Matt. 17:11; Luuka 1:17, P 1997; Matt. 11:14; Mark. 9:12.)

¹⁶ Seda päeva silmas pidades ütleb vägede Jehoova: ”Päikesetõusu poolt päikeseloojaku poole on mu nimi paganate seas suur . . . Sest mina olen suur kuningas . . . ja mu nimi on kardetav paganate seas.” Tõepoolest kartustäratav! Sest see päev on ”põlev nagu ahi, ja kõik ülbed ja kõik, kes pattu teevad, on nagu kõrred”. Kuid õnnelikud on need, kes kardavad Jehoova nime, sest nendele ”tõuseb õiguse päike ja paranemine tema tiibade all”. See ennustus keskendub õnnelikule ajale, mil Jumalale kuulekad inimesed saavad täiesti terveks — nii vaimselt, emotsionaalselt, psüühiliselt kui füüsiliselt (Ilm. 21:3, 4). Viidates sellele tulevasele aulisele ja õnnistatud päevale, julgustab Malakia meid kogu südamest tooma ohvreid Jehoova kotta: ”Proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni!” (Mal. 1:11, 14; 3:19, 20; 3:10.)

¹⁷ Lisaks hoiatusele, et ’maad lüüakse needusega’, annab see viimane prohvetite raamat põhjust ka optimismiks ja rõõmustamiseks kooskõlas Jehoova sõnadega oma rahvale: ”Siis kiidavad teid õndsaks kõik rahvad, sest te saate ihaldatud maaks.” (3:24; 3:12.)