Mida me võime õppida Johannalt

PALJUD teavad, et Jeesusel oli 12 apostlit. Kuid nad ei tea võib-olla seda, et tema jüngrite hulgas oli ka naisi, kes olid tema lähedased kaaslased. Üks selline naine oli Johanna. (Matt. 27:55; Luuka 8:3.)

Kuidas oli Johanna seotud Jeesuse teenistusega ja mida me võime temalt õppida?

Johanna oli „Herodese majapidaja Kuusase naine”. Ilmselt vastutas Kuusas Herodes Antipase koduse majapidamise eest. Johanna oli üks neist mitmest naisest, kelle Jeesus oli tervendanud. Koos teiste naistega saatis Johanna Jeesust ja tema apostleid nende rännakutel. (Luuka 8:1—3.)

Juudi rabide õpetuse kohaselt ei tohtinud naised seltsida meestega, kes polnud nende sugulased, rääkimata nendega koos rändamisest. Õigupoolest suhtlesid juudi mehed naistega üsna vähe. Jeesus aga ei järginud seda tava ning lubas Johannal ja teistel usklikel naistel ühineda tema saatjaskonnaga.

Johanna riskis Jeesuse ja tema apostlitega läbi käies sellega, et satub teiste inimeste põlu alla. Kõik, kes koos Jeesusega teele asusid, pidid olema valmis tegema oma igapäevaelus muudatusi. Oma selliste järelkäijate kohta ütles Jeesus: „Mu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.” (Luuka 8:19—21; 18:28—30.) On tõesti julgustav teada, et Jeesusel on nii lähedased tunded nende vastu, kes tema järgimise nimel ohvreid toovad.

Johanna ja paljud teised naised toetasid Jeesust ja tema apostleid oma varaga. (Luuka 8:3.) Üks kirjamees ütleb: „Luukas ei kirjuta oma lugejatele, et need naised tegid süüa, pesid nõusid ja parandasid riideid. Võib-olla nad tegid seda ..., kuid sellest Luukas ei kirjuta.” Ilmselt kasutasid need naised oma raha ja vara kaaslaste toetamiseks.

Jeesus ja tema apostlid ei teinud kuulutustööreiside ajal palgatööd. Seega polnud neil arvatavasti võimalik maksta kogu oma toidu ja teiste vajalike asjade eest, mida see võib-olla umbes 20 inimesest koosnev grupp vajas. Kuigi nad tõenäoliselt kasutasid neile pakutavat külalislahkust, näitab tõsiasi, et Jeesusel ja tema apostlitel oli olemas rahalaegas, et nad ei lootnud üksnes külalislahkusele. (Joh. 12:6; 13:28, 29.) Johanna ja teised naised ilmselt annetasid kulude katteks raha.

Mõned väidavad, et juudi naisel ei saanud olla raha ega vara. Ent tolleaegsed kirjutised näitavad, et juudi ühiskonnas võis naine saada endale vara mitmel viisil: 1) pärandus, kui suri tema isa, kel polnud ühtegi poega; 2) kingitus; 3) lahutuse korral abielulepingus sätestatud raha; 4) surnud abikaasa omandist saadav vara; 5) tema enda teenitud raha.

Kahtlemata annetasid Jeesuse järelkäijad nii palju, kui neil võimalik oli. Jeesuse kaaskonda võis kuuluda ka rikkaid naisi. Kuna Johanna oli sel ajal või oli olnud varem Herodese majapidaja naine, järeldavad mõned, et ta oli üsna heal järjel. Sellised jõukamad naised võisid olla hankinud Jeesusele kalli õmblusteta rõiva, mida ta kandis. (Joh. 19:23, 24.) Üks autor ütleb, et sedalaadi rõivaeset polnud kalurite naistel võimalik soetada.

Pühakirjas ei öelda otse, et Johanna annetas raha. Siiski tegutses ta oma võimaluste kohaselt ja sellest saame üht-teist õppida. Igaüks meist teab ise, kui palju tal on võimalik kuningriigitöö heaks anda. Jumalale on tähtis see, et teeksime rõõmuga, mida suudame. (Matt. 6:33; Mark. 14:8; 2. Kor. 9:7.)

Ilmselt oli Johanna Jeesuse hukkamise juures, sest seal olid naised, „kes olid käinud Jeesusega kaasas ja talle abiks olnud, kui ta oli Galileas, ning ka paljud teised naised, kes olid tulnud koos temaga üles Jeruusalemma”. (Mark. 15:41.) Kui Jeesuse keha postilt matmiseks maha võeti, siis „naised, kes olid tulnud koos Jeesusega Galileast, läksid samuti ning vaatasid hauda ja nägid, kuidas tema surnukeha sinna pandi. Nad läksid tagasi, et valmistada lõhnaaineid ja healõhnalisi õlisid”. Need naised, Luuka sõnul „Maarja Magdaleena, Johanna ja Jaakobuse ema Maarja”, läksid pärast hingamispäeva haua juurde tagasi ja nägid ingleid, kes rääkisid neile Jeesuse ülesäratamisest. (Luuka 23:55—24:10.)

On võimalik, et Johanna oli koos Jeesuse ema ja vendade ning teiste jüngritega nädalatepühal aastal 33 m.a.j Jeruusalemmas. (Ap. t. 1:12—14.) Johanna võis olla see, kes tänu oma sidemetele Herodes Antipase õukonnas võis Luukasele edasi rääkida mingit siseinfot Herodese kohta. Seda kinnitab ka see, et Luukas on ainus evangeeliumikirjutaja, kes Johannat nimepidi mainib. (Luuka 8:3; 9:7—9; 23:8—12; 24:10.)

Teave Johannast pakub meile õpetlikku mõtteainet. Ta tegi Jeesuse heaks oma parima. Ilmselt oli ta rõõmus selle üle, et sai oma varaga toetada Jeesust, apostleid ja teisi jüngreid nende kuulutustööreisidel. Johanna toetas Jeesust südamest ja oli talle ustav ka raskel ajal. Kristlikud naised teevad hästi, kui võtavad eeskuju tema jumalakartlikust hoiakust.