Mis on tõde Petlemmast ja jõuludest?
„KUI me mõtleme Petlemma müsteeriumile, siis me ei saa vältida meie meelde kerkivaid küsimusi ja kahtlusi.” — Bethlehem, Maria Teresa Petrozzi.
Sa võid küsida: „Mispärast küsimused ja kahtlused?” Lõppude lõpuks on ju erinevad uskumused jõuludest ja nende uskumustega seotud paigad rajatud tõsiasjale. Või kas nad ikka on?
Millal ta sündis?
Jeesuse sünni kuupäeva kohta küsib Maria Teresa Petrozzi: „Millal Lunastaja täpselt sündis? Me tahaksime teada mitte ainult aastat, vaid ka kuud, päeva, tundi. Me ei tea seda matemaatilise täpsusega.” New Catholic Encyclopedia toetab seda: „Jeesus Kristuse sünnikuupäeva saab välja arvutada ainult ligikaudselt.” Arvatavast Kristuse sünnikuupäevast on seal öeldud: „Detsembri 25. päev ei vasta Kristuse sünnile, vaid Natalis Solis Invicti pühale, roomlaste päikesepühale pööripäeval.”
Seega võid sa küsida: „Kui Jeesus ei sündinud 25. detsembril, siis millal ta sündis?” Matteuse 26. ja 27. peatükist saame teada, et Jeesus suri juudi paasa ajal, mis 33. aastal m.a.j. algas 1. aprillil. Luuka 3:21—23 teadustab meile veel, et Jeesus oli umbes 30 aastat vana, kui ta alustas oma teenimist. Kuna tema teenimine maa peal kestis kolm ja pool aastat, oli ta surma momendil umbes 33 1/2 aastat vana. Kuus kuud hiljem, ligikaudu 1. oktoobril, oleks Kristusel täitunud 34 aastat. Kui me arvestame aega tagasi, et näha, millal Jeesus sündis, siis ei jõua me mitte 25. detsembrini ega ka 8. jaanuarini, vaid umbes 1. oktoobrini aastal 2 e.m.a.
Tasub märkida ka seda, et detsembris on Petlemmas ja selle ümbruses talviselt külm ilm, külmad vihmad ja vahetevahel sajab lundki. Sel ajal ei leia keegi karjaseid oma karjaga öösel väljast. See pole uus ilmastikunähtus. Pühakiri teatab, et Juudamaa kuningas Joojakim „istus talvekojas — oli üheksas kuu [kislev, vastab novembrile-detsembrile] — ja tema ees oli sütepann süüdatud”. (Jeremija 36:22) Et oleks soe, oli tarvis kütet. Lisaks sellele annab ka veel Esra 10:9, 13 selge tõestuse, et kislevikuu oli „vihmaaeg, nõnda et väljas ei saa seista”. Kõik see näitab, et ilmastikuolud detsembrikuises Petlemmas ei lange kokku Jeesus Kristuse sünniloo kirjeldustega. — Luuka 2:8—11.
Kuskohas?
Milline on õige nägemus paigast, mis andis osalise tõuke Krimmi sõjale (1853—1856), ’verisele võitlusele’, mis nõudis üle saja tuhande Prantsuse sõduri elu? Kas see koht on tõesti Jeesuse sünnipaik?
Esiteks, Piibel ei maini täpset Jeesuse sünnikohta. Matteus ja Luukas kinnitavad, et Jeesuse sünniga täitus Messia kohta antud prohvetiennustus Miika 5:1, kus oli ennustatud, et „see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kelle põlvnemine on muistseist päevist”, tuleb Petlemmast. (Matteuse 2:1, 5; Luuka 2:4) Mõlemad evangeeliumi aruanded mainivad vaid kõige olulisemaid asju, nimelt, et Jeesus sündis Petlemmas ja, vastavalt Luukale, et laps mähiti mähkmeisse ja asetati sõime. — Luuka 2:7.
Miks evangeeliumikirjutajad ei lisanud rohkem üksikasju? Maria Teresa Petrozzi märgib: „Evangelistid on jätnud sellised detailid kõrvale ilmselt sellepärast, et nad pidasid neid väheolulisteks.” On tõepoolest selge, et Jeesus ise ei pidanud oma sünni üksikasju eriti oluliseks, sest teda pole kordagi tsiteeritud mainimas oma sünni kuupäeva ega täpset sünnikohta. Ehkki Jeesus sündiski Petlemmas, ei suhtunud ta sellesse paika kui oma kodusse, vaid Galileamaad nimetati ’tema kodukohaks’. — Markuse 6:1, 3, 4; Matteuse 2:4, 5; 13:54.
Johannese 7:40—42 lugemine näitab, et inimesed enamjaolt ei teadnud ta sünnipaika ja mõtlesid, et ta sündis Galileas: „[Nad] ütlesid: ’Ega siis Kristus Galileast tule?’ ” Toetudes sellele, mis on kirjas Johannese 7:41, järeldab teos The Church of the Nativity, Bethlehem: „Sellised esilekerkinud vaidlused ei kummuta iseenesest tõsiasja, et Kristus sündis Petlemmas; aga need näitavad vähemalt seda, et paljud Tema kaaslastest ei teadnud seda.”
On ilmselge, et oma maise eluaja jooksul ei teadustanud Jeesus oma sünni üksikasju. Kordagi pole pandud rõhku ta sünnikohale. Mis on siis selle usu alus, et Sünnikoobas on see paik, kuhu Joosep Maarja sünnitamiseks viis?
Petrozzi möönab avameelselt: „Pole võimalik kindlaks teha, kas see koobas oli üks arvututest looduslikest koobastest Petlemma ümbruses või õõnsus, mida kasutati võõrastemaja laudana. Kuid ometi pole pärimuses, mis ulatub tagasi teise sajandi esimesse poolde, mingit kahtlust; see on koobas-laut.” — Meie kursiiv.
Vaid pärimus
Maria Teresa Petrozzi ja R. W. Hamilton koos mitmete teiste Petlemma ajaloo uurijatega näitasid, et teisest sajandist m.a.j. pärit Justinus Märter oli esimene, kes väitis, et Jeesus sündis koopas, täpsustamata, millises neist. Pidades silmas Justinus Märtri väidet, järeldab Hamilton: „See on põgus teade, ja kui ka oletada, et püha Justinus pidas silmas konkreetset koobast, veelgi enam, et ta viitas praegusele Sünnikoopale, siis oleks see selle tõestamiseks liiga suure rõhu panemine ühele sõnale.”
Ühes allmärkuses kirjutab Hamilton: „Sünniloos, mis leidub apokrüüfilises ’Jakoobuse raamatus’ ehk ’Protevangeeliumis’, mis kirjutati umbes samal perioodil, esineb samuti koobas, kuid seal väidetakse see olevat poole Petlemma tee peal. Niivõrd kui sel lool on ajaloolist väärtust, annab see mõista, et see pärimus polnud veel ühendatud ühegi konkreetse kohaga, kindlasti ka mitte Sünnikoopaga.”
Kolmanda sajandi religioossed kirjanikud Origenes ja Eusebios sidusid tollal tuntud pärimuse konkreetse kohaga. Hamilton põhjendab: „Kui jutustus kord konkreetse koopaga seoti, ei vahetanud see tõenäoliselt enam oma kohta; ning võib kindlalt järeldada, et koobas, mida kohe peale 200. aastat m.a.j. külastajatele näidati, oli sama, mis praegune Sünnikoobas.”
W. H. Bartlett oma raamatus Walks About the City and Environs of Jerusalem (1842) avaldas selle koopa suhtes oma arvamuse: „Ehkki pärimus, et see on meie Päästja sünnikoht, on auväärse eaga, mida mainis püha Hieronymos, kes elas ja suri lähedalasuvas vangikongis, on see koht tegelikkusega vastuolus, sest kuigi mõnikord võib juhtuda, et Palestiinas kasutatakse koopaid lautadena, on see sügavamal maa all kui selleks puhuks kohane; ja kui me lisaks võtame arvesse munkade kalduvuse siduda tähelepanuväärsete piibliaineliste sündmuste tegevuspaik koobastega, võib-olla selliste kohtade mõjuvuse tõttu, siis näib väide selle asukoha suhtes peaaegu ümber lükatud olevat.”
Mida me võime järeldada kättesaadavatest ajaloolisest tõestusest, ja mis veelgi tähtsam, Pühakirjal põhinevast faktist, et ei Jeesus ega ta jüngrid omistanud mingit tähtsust tema sünnikohale? On selge, et kui Constantinus Suure ema kuninganna Helena määras Sünnikirikule asukoha aastal 326 m.a.j., siis ta määras paiga selle põhjal, mida Hamilton nimetab ’seoseks pikaajalise pärimusega’. See ei põhinenud ei ajaloo ega Piibli tõendusel.
See viib edasise järelduseni, et Kristuse tegelik sünnikoht on teadmata. Kas on siis loogiline, et usklikud teevad palverännakuid sellistesse paikadesse nagu Sünnikoobas ja austavad neid? Kui seda oleks kristlastelt tõesti nõutud, kas poleks Jeesus siis oma jüngritele seda kohustust teada andnud või vähemalt öelnud, et tal on selline soov? Kas poleks see kirja pandud Jumala Sõnasse Piiblisse inimkonnale lugemiseks? Kuna sellised tõendid ilmselgelt Pühakirjas puuduvad, peame paremaks uurida, mida Jeesus pidas mälestamise väärseks.
Uurides palju tahes, leiame, et ainuke asi, mida Jeesuse jüngrid läbi põlvkondade tähistama pidid, on tema ohvrisurm. Ta suri kevadel, vähe aega pärast seda, kui ta oli oma jüngritega pühitsenud viimast paasasöömaaega. Sel korral andis ta oma ustavatele jüngritele korralduse pidada sümboolset söömaaega, kasutades hapnemata leiba, mis sarnanes matsaga, ja punast veini. Pidades silmas seda lihtsat tseremooniat, mis toimus esimest korda 1. aprillil 33. aastal m.a.j., käskis ta: „Seda tehke minu mälestuseks!” — Luuka 22:19, 20.
Kuuletudes sellele Jeesuse enda poolt antud Pühakirja käsule, pühitsevad Jehoova tunnistajad kord aastas üle maailma Kristuse ohvrisurma Mälestusõhtut. Nad ei korralda seda kristlikku kogunemist mingis erilises kohas, teatud ülemises toas Jeruusalemmas, sest Jeesus ei määratlenud seda nii. Nad kogunevad üle maailma oma kuningriigisaalidesse ja teistesse sobivatesse koosolekupaikadesse nende ümbruskonnas. Järgmine pühitsemine leiab aset 30. märtsil 1991 pärast päikeseloojangut. Sa oled kutsutud sellele õhtule oma kodulähedases Jehoova tunnistajate kuningriigisaalis.
Et viibida sellel tähtsal pühitsemisel kuulekusest Jeesuse käsule, ei pea sa Jeruusalemma või Petlemma reisima. Nii Jeesus kui ka tema jüngrid ei omandanud tähtsust mingitele kohtadele kui kristliku kummardamise keskustele. Vastupidi, Jeesus rääkis Samaaria naisele, kes keskendas oma kummardamise Jeruusalemmast põhja poole jäävale Gerisimi mäele Samaarias: „Naine, usu mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas! Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.” — Johannese 4:21, 23.
Need, kes kummardavad Isa vaimus ja tões, ei toetu oma kummardamisel teatud paikadele, nagu näiteks Petlemm, või asjadele, nagu seda on kujud. Apostel Paulus ütles: „Niikaua kui me kodus oleme ihus, oleme Issanda juurest ära; sest me käime usus ja mitte nägemises.” — 2. Korintlastele 5:6, 7.
Sellegipoolest võid sa ehk küsida: „Kuidas võib keegi kummardada Jumalat temale vastuvõetaval viisil?” Järgmine kord, kui keegi Jehoova tunnistajatest tuleb su uksele, siis palun küsi seda temalt.
[Pilt lk 5]
Talvel võib Petlemma lähedal lumi maha tulla. Kas karjased magaksid väljas oma lammastega?
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Pildid lk 7]
Sünnikirik Petlemmas ja selle maa-alune koobas
[Allikaviide]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.
[Allikaviide]
Garo Nalbandian