Mida võime Maarjalt õppida

Kas sinu ette on kunagi kerkinud mõni etteaimamatu probleem või on su õlule langenud ootamatu kohustus? Kas oled väsinud igapäevasest võitlusest ots otsaga kokku saada? Või oled segaduses ja hirmul, sest sul on tulnud oma kodumaalt põgeneda? Ja kes meist poleks kogenud sügavat valu ja tühjustunnet, kui on kaotanud surma tõttu mõne oma lähedase!

KAS sa teadsid, et Jeesuse ema Maarja pidi kogema kõiki neid raskusi? Ja märkimisväärne on ka see, et ta pidas neis vapralt vastu. Mida võime meie tema eeskujust õppida?

Maarjast on kuulnud paljud inimesed kogu maailmas. Ja pole ka ime, sest ta etendas Jumala eesmärkide täitumises tähtsat rolli. Miljonid inimesed peavad teda suures aus. Katoliku kirik lausa ülistab teda ning peab teda usu, lootuse ja headuse eeskujuks. Paljudele on õpetatud, et Maarja on inimeste ja Jumala vahendaja.

Kuidas suhtud Maarjasse sina? Ja mis veelgi tähtsam, kuidas suhtub temasse Jumal?

Ainulaadne ülesanne

Eeli tütar Maarja oli iisraellanna ja kuulus Juuda suguharusse. Esimest korda mainitakse teda Piiblis seoses ühe erakordse juhtumiga. Talle ilmus ingel, kes ütles: „Tere, sa armuleidnu [„ülimalt soositu”, UM], Issand olgu sinuga!” Alguses oli Maarja hämmingus ning „mõtles, mis see teretus võiks tähendada”. Niisiis tegi ingel Maarjale teatavaks, et talle usaldatakse imeline, ent eriliselt vastutusrikas ülesanne kanda oma üsas Jumala poega ning seejärel ta ka üles kasvatada (Luuka 1:26–33).

Milline vastutus küll langes selle noore vallalise naise õlule! Kuidas ta sellele reageeris? Maarja võis vabalt mõelda, et kes küll tema juttu usuks ja kas selline rasedus läheks talle maksma Joosepi, tema kihlatu armastuse ning kas ta satuks avalikkuse ees häbisse (5. Moosese 22:20–24). Ometi võttis Maarja selle kaaluka ülesande kõhklemata vastu.

Maarja tugev usk aitas tal alluda oma Jumala Jehoova tahtele. Ta oli kindel, et Jehoova hoolitseb tema eest. Seepärast ütles ta: „Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!” Maarja oli valmis kõikidele raskustele vastu astuma, sest ta mõistis, kui auline ülesanne see on (Luuka 1:38).

Kui Maarja ütles Joosepile, et ta ootab last, tahtis mees nende kihluse tühistada. See oli neile mõlemale kindlasti väga pingeline aeg ja Piibel ei ütle, kui kaua see kestis. Millist suurt kergendust võisid küll Maarja ja Joosep tunda, kui Jehoova ingel Joosepile ilmus ning teada andis, kuidas asjalood tegelikult on. See Jumala saadik selgitas, et Maarja pole teinud pattu ning et tema rasedus on tõepoolest Jumalast; samuti käskis ta Joosepil Maarja oma naisena koju viia (Matteuse 1:19–24).

Raske aeg

Tänapäeval valmistuvad last ootavad emad lapse sünniks kuid. Seda võis teha ka Maarja. Ta ootas ju oma esimest last. Siis aga leidsid aset ootamatud sündmused. Keiser Augustus korraldas rahvaloenduse, nõudes, et kõik end oma sünnilinnas kirja paneksid. Niisiis asus Joosep koos Maarjaga, kel oli nüüdseks juba üheksas kuu, 150 kilomeetri pikkusele teekonnale ning seda tõenäoliselt eesli seljas. Jõudnud Petlemma, vajas Maarja selles ülerahvastatud linnas sünnituseks privaatset kohta. Kuid ainus niisugune koht oli laut. Laudas sünnitada polnud kahtlemata kerge; see võis tekitada Maarjas nii piinlikkust kui ka kartust.

Neil raskeil hetkil palvetas Maarja kindlasti tungivalt Jehoova poole ning lootis, et Jumal hoolitseb nii tema kui ka lapse eest. Hiljem tulid Maarja ja Joosepi juurde karjased, kes soovisid väga last näha. Nad andsid teada, et inglid olid nimetanud seda last „Päästjaks, kes on Isand Kristus” (UM). Seejärel võime Piiblist lugeda: „Maarja pidas kõik need sõnad meeles ning mõtles nendele oma südames.” Ta mõtiskles nende sõnade üle ning need andsid talle jõudu (Luuka 2:11, 16–19).

Kuidas on lood meiega? Ka meil võib elus raskeid aegu ette tulla. Piibel näitab, et „aeg ja juhus” tabab meid kõiki ning me kohtame oma eluteel igasugu probleeme ja raskusi (Koguja 9:11, UM). Kui nii juhtub, kas kibestume ja hakkame Jumalat süüdistama? Kas poleks parem jäljendada Maarja suhtumist ja saada Jehoova Jumalaga lähedasemaks, õppides tema Sõna Piiblit ning siis mõtiskledes selle üle, mida oleme teada saanud? See aitab meil kindlasti katsumustes vastu pidada.

Vaesus ja põgenemine

Maarja elus oli ka teisi raskusi. Ta elas vaeselt ning pidi põgenema oma kodukohast. Kas need raskused on tuttavad sinulegi? Ühe raporti kohaselt peab pool maailma elanikkonnast ehk peaaegu kolm miljardit inimest toime tulema vähem kui kahe dollariga päevas, ning peale nende on veel miljoneid inimesi, kel tuleb ots otsaga kokku saamiseks ränka vaeva näha, kuigi nad elavad nii-öelda rikastes riikides. Milline on sinu elu? Kas igapäevane mure hoolitseda oma pere toidu, riiete ja elamispinna kulude eest on sind nii ära kurnanud, et vahel kaob sul igasugune eluisu?

Piibel näitab, et Joosep ja Maarja olid suhteliselt vaesed. Muude faktide seas annavad evangeeliumikirjutajad Matteus, Markus, Luukas ja Johannes teada, et Maarja ja Joosep läksid 40 päeva pärast Jeesuse sündimist templisse, et tuua nõuetekohane ohver: „paar turteltuvi või kaks muud tuvi”a (Luuka 2:22–24). Sellise ohvri võisid tuua ainult need, kes olid nii vaesed, et ei saanud endale lubada noort jäära. Niisiis pidid Joosep ja Maarja tõenäoliselt kõvasti vaeva nägema, et materiaalselt toime tulla. Ent siiski valitses nende kodus armastav õhkkond. Kahtlemata oli Maarja ja Joosepi elus tähtsaim Jumala teenimine (5. Moosese 6:6, 7).

Varsti pärast Jeesuse sündi pöörati Maarja elu taas pea peale. Ingel andis Joosepile korralduse põgeneda koos oma perega Egiptusesse (Matteuse 2:13–15). See oli teine kord, mil Maarjal tuli lahkuda tuttavast keskkonnast, kuid seekord pidid nad minema lausa teise riiki. Kuna Egiptuses oli suur juudi kogukond, on võimalik, et Maarja ja Joosep elasid oma rahva keskel. Ometi võis võõras riigis elamine tekitada raskusi ning ebakindlust. Kas sinagi kuulud oma perega nende miljonite hulka, kes on pidanud lahkuma oma kodumaalt kas siis laste heaolu pärast või et põgeneda ohu eest? Kui oled, mõistad hästi, mida Maarja võis Egiptuses kogeda.

Pühendunud naine ja ema

Peale Jeesuse sünni ja tema lapsepõlvega seotud jutustuste on Maarjast evangeeliumides vähe juttu. Siiski on teada, et Maarjal ja Joosepil oli peale Jeesuse veel vähemalt kuus last. See võib mõnda inimest üllatada. Ent vaata, mida räägivad evangeeliumid.

Joosep suhtus suure austusega Maarjale antud erilisse eesõigusse sünnitada Jumala Poeg. Niisiis hoidus ta enne Jeesuse sündi Maarjaga sugulisest vahekorrast. Piibel annab teada, et Joosep ei „puutunud temasse, enne kui ta oli ilmale toonud poja” (Matteuse 1:25, meie kursiiv). Sõnad „enne kui” osutavad, et pärast Jeesuse sündi elasid Joosep ja Maarja abikaasadena normaalset seksuaalelu. Evangeeliumid näitavad, et Maarja sai ka Joosepiga lapsi, nii poegi kui tütreid. Jeesusel olid poolvennad Jakoobus, Joosep, Siimon ja Juudas ning vähemalt kaks poolõde (Matteuse 13:55, 56). Need lapsed eostusid aga tavalisel moel.b

Maarja oli vaimselt meelestatud inimene. Kuigi Seadus ei nõudnud naistelt paasapühal viibimist, oli Maarjal ikkagi kombeks koos Joosepiga minna sellele iga-aastasele pühale Jeruusalemma (Luuka 2:41). Teekond Jeruusalemma ja koju tagasi võis olla peaaegu 300 kilomeetrit pikk ning pealegi kasvas nende pere järjest suuremaks. Kuid need reisid olid perele kindlasti rõõmuks.

Paljud naised meie ajal jäljendavad Maarja head eeskuju. Nad teevad kõvasti tööd ja täidavad isetult Pühakirjal põhinevaid kohustusi. Tihtipeale nõuab see neilt pühendunud naistelt äärmist kannatlikkust, vastupidavust ja alandlikkust. Maarja suhtumisele mõtlemine aitab neil pidada vaimseid asju oma mugavusest ja soovidest tähtsamaks. Nad teavad, nagu arvatavasti teadis ka Maarja, et Jumala teenimine koos abikaasa ja lastega tugevdab ja ühendab perekonda.

Kord, kui Maarja ja Joosep pöördusid Jeruusalemmast paasapühalt tagasi, kaasas nüüd arvatavasti juba mitu last, märkasid nad teel olles, et 12-aastane Jeesus on kadunud. Kas sa kujutad ette, millist muret tundis Maarja, kui ta kolm päeva meeleheitlikult oma poega otsis? Kui nad Joosepiga lõpuks Jeesuse templist leidsid, ütles poeg neile: „Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu Isa oma?” Jälle ütleb Piibli aruanne, et Maarja „pidas kõik need sõnad oma südames”. See on järjekordne tõend sellest, kui sügavalt vaimne inimene oli Maarja. Ta mõtiskles hoolega kõige üle, mis oli seotud Jeesusega. Aastaid hiljem jutustas ta tõenäoliselt evangeeliumikirjutajatele oma kustumatutest mälestustest Jeesuse lapsepõlvest (Luuka 2:41–52).

Kannatused ja kaotusevalu

Mis sai Jeesuse kasuisast Joosepist? Pärast seda, kui Joosepit mainitakse seoses juhtumiga, mil Jeesus oli 12-aastane, ei ole temast evangeeliumides enam kordagi juttu. Mõned peavad seda märgiks, et Joosep suri mõni aeg enne Jeesuse teenistuse algust.c Igatahes näib, et Jeesuse teenistuse lõppedes oli Maarja lesk. Enne surma usaldas Jeesus oma ema eest hoolitsemise apostel Johannesele (Johannese 19:26, 27). Jeesus poleks seda ilmselt teinud, kui Joosep oleks veel elus olnud.

Maarja ja Joosep olid palju koos läbi elanud. Neile mõlemale ilmus ingel, nad pidid koos põgenema türannist valitseja eest ja mitu korda kolima ning nad kasvatasid üles hulga lapsi. Kui palju õhtuid võisid nad küll koos istuda ja Jeesusest rääkida ning mõelda, mis nende poega tulevikus ees ootab! Nad võisid ka muretseda, kas ikka õpetavad ja valmistavad teda tulevikuks ette õigel viisil. Ja siis tuli aeg, mil Maarja jäi üksi.

Kas ka sina tead, mida tähendab abikaasa surm? Kas tunned veelgi valu ja tühjust, isegi kui kaasa kaotusest on kulunud aastaid? Kindlasti leidis Maarja lohutust usust ning teadmisest, et kunagi äratatakse surnud ülesd (Johannese 5:28, 29). Sellised lohutavad mõtted aga ei lahendanud Maarja probleeme. Nagu ka paljud üksikemad tänapäeval pidi temagi hoolitsema oma laste eest ilma mehe abita.

On põhjust arvata, et pärast Joosepi surma sai peamiseks perekonna toitjaks Jeesus. Kui Jeesuse vennad said vanemaks, oli ka neil oma osa perekonnakohustuste eest hoolitsemises. Kui aga Jeesus oli „umbes kolmkümmend aastat vana”, lahkus ta kodunt ning alustas oma teenistust (Luuka 3:23). Enamikul vanematel on täiskasvanud poja või tütre kodunt lahkudes segased tunded. Nad on pühendanud oma lastele nii palju aega, näinud nii palju vaeva ja nendele kaasa elanud, et pärast nende lahkumist võib jääda hinge tühi koht. Kas sinu lastest on keegi kodunt lahkunud, et hakata oma eesmärke ellu viima? Kas sul on nende tegemiste üle hea meel, kuid soovid siiski aeg-ajalt, et nad oleksid sulle lähemal? Kui need tunded pole sulle võõrad, suudad sa ette kujutada, mida võis tunda Maarja, kui Jeesus kodunt lahkus.

Ettearvamatud katsumused

Veel üks raskus, mida Maarja koges, oli niisugune, mida ta tõenäoliselt polnud osanud ette aimatagi. Kui Jeesus alustas kuulutustööd, hakkasid teda järgima paljud, kuid mitte tema oma vennad. „Ta vennadki ei uskunud temasse,” ütleb Pühakiri (Johannese 7:5). Mõistagi oli Maarja rääkinud oma lastele, mida ingel talle kunagi oli öelnud, nimelt seda, et Jeesus on Jumala Poeg (Luuka 1:35). Kuid Jakoobusele, Joosepile, Siimonale ja Juudale oli Jeesus lihtsalt nende vanem vend. Niisiis oli Maarja pere usuliselt lõhestatud.

Kas Maarja heitis meelt ega püüdnudki enam oma laste suhtumist muuta? Ei. Kord Galileas kuulutamas olles läks Jeesus ühte majja einestama ning suur hulk rahvast kogunes teda kuulama. Kes olid väljas teda otsimas? Tema ema ja vennad. Niisiis, kui Jeesus kuulutas oma kodukoha lähedal, järgis tõenäoliselt ka Maarja teda ning võttis endaga kaasa teised lapsed, lootes võib-olla endamisi, et nende suhtumine Jeesusesse muutub (Matteuse 12:46, 47).

Kui oled samuti niisuguses olukorras, et püüad järgida Jeesust, sinu teised pereliikmed aga ei soovi seda teha, siis ära kaota lootust! Paljud on nagu Maarja olnud kannatlikud ja püüdnud mõjutada oma pereliikmeid aastaid, enne kui on näinud mingit muutust. Jumal hindab sellist kannatlikkust, ükskõik kas siis teised võtavad meid lõpuks kuulda või mitte (1. Peetruse 3:1, 2).

Kõige raskem katsumus

Maarja viimane katsumus, millest Pühakirjas räägitakse, põhjustas talle kahtlemata kõige suuremat südamevalu. Ta nägi pealt, kuidas tema kallis poeg sureb suurtes valudes pärast seda, kui tema oma rahvas oli ta hüljanud. Lapse surma on nimetatud rängimaks ja hingeliselt kõige laastavamaks kaotuseks, ükskõik kas siis laps on veel väike või juba täiskasvanu. Nagu aastakümneid varem oli ennustatud, tundis Maarja justkui mõõka oma hingest läbi tungimas (Luuka 2:34, 35).

Kas see viimane katsumus purustas Maarja emotsionaalselt või nõrgestas tema usku Jehoovasse? Ei. Järgmine kord, kui Maarjat Piiblis mainitakse, on ta koos Jeesuse jüngritega palvetamas. Ja ta polnud üksi. Tema teised pojad, kes olid hakanud lõpuks Jeesusesse uskuma, olid samuti temaga. Kuidas see küll võis Maarjat lohutada!e (Apostlite teod 1:14.)

Maarja elas täisväärtuslikku ja rahuldustpakkuvat elu kui Jumalale ustav naine, abikaasa ja ema. Ta koges Jumalat teenides palju õnnistusi ja tuli paljudest katsumustest võitjana välja. Niisiis, kui meie kogeme ootamatuid raskusi või oleme mures oma pere pärast, võime saada jõudu Maarja eeskujust (Heebrealastele 10:36).

Ent kas Maarjasse peaks suhtuma kui religioosse austuse objekti? Kas see, et Maarjale usaldati niisugune ainulaadne roll, õigustab tema kummardamist?

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 6]

Kas Jeesusel oli ka vendi ja õdesid?

Oli küll. Mõned teoloogid on püüdnud seda vaidlustada, kuigi evangeeliumid mainivad seda fakti mitu korda (Matteuse 12:46, 47; 13:54–56; Markuse 6:3). Piibliõpetlased on kommenteerinud kahte asja nende teooriate puhul, mis väidavad, et Maarjal polnud teisi lapsi peale Jeesuse. Esiteks on selliste teooriate taga soov toetada hiljem tekkinud kiriklikku doktriini, nagu oleks Maarja jäänud terveks eluks neitsiks. Teine on aga see, et need teooriad ei pea vett.

Näiteks väidab üks teooria, et Jeesuse vennad olid tegelikult Joosepi pojad eelmisest abielust. Kui see oleks nii olnud, siis poleks Jeesusel olnud õigust pärida Taaveti trooni, mis pidi kuuluma esmasündinule (2. Saamueli 7:12, 13).

Teise teooria järgi olid Jeesuse vennad tema nõod, kuigi Kreeka Kirjades on kasutatud venna, nõo ja sugulase kohta eri sõnu. Seepärast nimetab õpetlane Frank Gaebelein neid teoloogilisi teooriaid ebausutavaks. Ta järeldab: „Kõige loogilisem on see, et sõna „vennad” ... viitab Maarja ja Joosepi poegadele ning seega Jeesuse poolvendadele ema kaudu.”

[Kast lk 7]

Tal oli julgust vahetada religiooni

Maarja sündis juudi perekonda ning järgis juudi religiooni traditsioone. Ta käis juudi sünagoogis, nagu kutsutakse juutide jumalakodasid, ja Jeruusalemma templis. Kui aga Maarja hakkas paremini mõistma Jumala eesmärke, sai ta aru, et tema esiisade traditsioonidel ei ole enam Jumala heakskiitu. Juudi preestrid olid lasknud tema poja, Messia hukata. Jeesus oli öelnud neile preestritele enne oma surma: „Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” (Matteuse 23:38). Jumal hülgas selle religiooni, milles Maarja oli üles kasvanud (Galaatlastele 2:15, 16).

Kui moodustati kristlik kogudus, võis Maarja olla umbes 50-aastane. Mis teed ta edasi läks? Kas ta mõtles, et talle on õpetatud juudi usku, ning soovis jääda truuks oma esiisade traditsioonidele? Kas ta ütles, et on juba liiga vana, et usku vahetada? Muidugi mitte. Maarja mõistis, et Jumala õnnistus on nüüd kristlikul kogudusel, nii et tal oli julgust oma religiooni vahetada.

[Pilt lk 5]

Egiptusesse põgenemas

[Pilt lk 8]

Suurim kaotus, mida ema võib kogeda