83. peatükk

Külas variseril

JEESUS on ikka veel tähtsa variseri pool ning ta on äsja teinud terveks mehe, kel oli vesitõbi. Pannes tähele, kuidas teised söömaajale kutsutud külalised valivad aulisemaid istekohti, annab ta õppetunni alandlikkuse kohta.

„Kui sind keegi on pulma kutsunud,” seletab Jeesus, „siis ära istu ülemasse paika, sest vahest on tema poolt kutsutud keegi sinust aulisem, ja et see, kes sind ja teda kutsus, ei ütleks sulle: anna sellele aset! ja sa peaksid siis häbiga istuma alamasse paika.”

Niisiis annab Jeesus nõu: „Kui sa oled kutsutud, siis mine ja istu alamasse paika, ja kui tuleb see, kes sind kutsus, ja ütleb sulle: sõber, mine sinna ülemale! siis on sul au nende ees, kes sinuga istuvad ühes lauas.” Lõpuks lausub Jeesus: „Igaüht, kes ennast ülendab, alandatakse, ja kes ennast alandab, ülendatakse!” (Meie kursiiv.)

Edasi pöördub Jeesus teda külla kutsunud variseri poole ning kirjeldab, kuidas korraldada söömaaega, millel on Jumala silmis tõeline väärtus. „Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja, siis ära kutsu oma sõpru ega oma vendi ega oma sugulasi ega rikkaid naabreid, et nad sind jälle ei kutsuks endi juurde ja sina nõnda saaksid tasu, vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, vigaseid, jalutuid, pimedaid; siis sa oled õnnis, sest neil ei ole midagi sulle tasuda.”

Taoline õnnetutele söömaaja korraldamine toob selle korraldajale õnne, nagu Jeesus seda oma võõrustajale selgitab: „See tasutakse sulle õigete ülestõusmises!” Selline Jeesuse antud kirjeldus kiiduväärt söömaaja kohta tuletab ühele külalisele meelde üht teistsugust söömaaega. „Õnnis on, kes leiba sööb Jumala riigis!” lausub see külaline. Ent mitte kõik ei hinda sellist õnnelikku väljavaadet, nagu Jeesus seda järgmise tähendamissõna vahendusel näitab.

„Üks inimene tegi suure õhtusöömaaja ja kutsus paljusid. Ja .. ta läkitas oma sulase kutsutuile ütlema: tulge, sest kõik on juba valmis! Ja nad hakkasid endid kõik ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: ma olen ostnud põllu ja pean välja minema seda vaatama; ma palun sind, vabanda mind! Ja teine ütles: ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid katsuma; ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: ma olen võtnud naise ega saa sellepärast tulla!”

Millised väheveenvad vabandused! Põldu või kariloomi kontrollitakse tavaliselt enne ostmist, seega pole tegelikult hädavajadust vaadata neid üle selle järel. Ka ei peaks see, et inimene abielus on, takistama teda võtmast vastu nii tähtsat kutset. Niisiis, taolisi vabandusi kuuldes isand vihastub ja annab sulasele käsu: „Mine kohe välja linna laiadele tänavatele ja kurudesse ja too siia sisse vaesed ja vigased ja jalutud ja pimedad! Ja sulane ütles: isand, see on tehtud, nõnda nagu sa käskisid; aga veel on ruumi! Ja isand ütles sulasele: mine välja teede peale ja aedade äärde ja sunni sisse tulema, et minu koda täis saaks! .. ükski neist kutsutud meestest ei saa maitsta mu õhtusöömaaega!”

Millisest olukorrast see tähendamissõna räägib? „Isand”, kes korraldab söömaaja, kujutab Jehoova Jumalat; „sulane”, kes annab kutse edasi, Jeesust Kristust, ja „suur õhtusöömaaeg” võimalust olla taevaste Kuningriiki pääsenute hulgas.

Jeesuse päevil elanud juudi usujuhid said esimestena, enne kõiki teisi, kutse tulla, et pääseda Kuningriiki. Ent nad lükkasid selle kutse tagasi. Seepärast esitati eriti just alates 33. aasta nelipühist teine kutse juudi rahva põlatutele ja alamatele liikmetele. Kuid kutse vastuvõtjaid ei olnud piisavalt, et täita need 144000 kohta Jumala taevases Kuningriigis. Seetõttu esitati kolm ja pool aastat hiljem, aastal 36, kolmas ja viimane kutse ümberlõikamata mittejuutidele, kusjuures selliste inimeste kogumine on jätkunud meie päevini. Luuka 14:1—24.

▪ Millise õppetunni alandlikkuse kohta annab Jeesus?

▪ Kuidas saab võõrustaja korraldada söömaaja, mida Jumal hindab, ja miks toob see talle õnne?

▪ Miks on kutsutud külaliste vabandused väheveenvad?

▪ Mida on kujutatud Jeesuse tähendamissõnaga „suurest õhtusöömaajast”?