12., 13. Mis on tänapäeval aidanud mõningatel mõistusele tulla? (Vaata kasti.)

¹² ”Aga kui ta keskenes endasse [”tuli mõistusele”, UM], ütles ta: kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, mina aga suren siia nälja kätte!

¹³ Kadunud poeg ”tuli mõistusele”. Mõnda aega oli ta naudinguid otsides elanud oma illusioonide maailmas. Nüüd sai ta teravalt teadlikuks enda tegelikust vaimsest olukorrast. Jah, nooruk oli küll langenud, aga tal oli siiski lootust! Temas leidus midagi head (Õpetussõnad 24:16; võrdle 2. Ajaraamat 19:2, 3). Mida öelda nende kohta, kes tänapäeval Jumala karja hulgast lahkuvad? Kas oleks mõistlik järeldada, et nad kõik on lootusetult kadunud ja et nende mässumeelne käitumine tõendab, et nad on patustanud Jumala püha vaimu vastu? (Matteuse 12:31, 32.) Mitte tingimata. Nii mõnigi neist tunneb oma kangekaelse käitumise pärast hingepiina ja aja möödudes tulevad paljud neist mõistusele. ”Ei möödunud ühtainustki päeva, ilma et oleksin Jehoova peale mõelnud,” meenutab üks õde aega, mil ta Jumala organisatsioonist lahus oli. ”Palvetasin alati, et ta laseks mul kuidagi kunagi tõesse tagasi tulla.” (Laul 119:176.)