Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees täis paiseid ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Ent koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.”

Seega kujutab kerjus Laatsarus neid inimesi, kellele usujuhid keelduvad andmast kohast vaimset toitu ja eesõigusi. Otsekui paisetega kaetud Laatsarusele, vaadatakse niisiis ka lihtrahvale ülalt alla, justkui oleks see vaimselt tõbine ning kõlbaks vaid koerte seltsi. Ent need Laatsaruse klassi kuulujad tunnevad nälga ja janu vaimse toidu järele ning on seepärast värava ees otsimas vaimse toidu mistahes tühiseid raasukesi, mis võivad ehk rikka mehe laualt kukkuda.