Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Luuka evangeeliumist
MATTEUSE evangeelium on kirjutatud eeskätt juutidele ning Markuse evangeelium mittejuutidele. Luuka evangeelium oli aga mõeldud kõigist rahvastest inimestele. See kirjutati ajavahemikul 56–58 m.a.j ning selles käsitletakse Jeesuse elu ja teenistust väga põhjalikult.
Arstile omase empaatia ning täpsusega uuris Luukas „algusest peale kõike hoolega”, ning ta käsitles 35 aasta pikkust perioodi – alates aastast 3 e.m.a kuni aastani 33 m.a.j (Luuka 1:3). Rohkem kui poolest Luuka evangeeliumis kirjutatust pole juttu üheski teises evangeeliumis.
TEENISTUSE ALGUS
Alguses kirjutab Luukas üksikasjalikult Ristija Johannese ja Jeesuse sünnist ning seejärel annab ta teada, et Johannes alustas oma teenistust keiser Tibeeriuse viieteistkümnendal aastal, see on 29. aasta kevadel (Luuka 3:1, 2). Johannes ristib Jeesuse sama aasta sügisel (Luuka 3:21, 22). Aastaks 30 naaseb Jeesus Galileasse ja hakkab õpetama sealsetes kogudusekodades (Luuka 4:14, 15).
Jeesus alustab oma esimest kuulutusretke Galileas. Ta lausub rahvahulgale: „Ma pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala riigi evangeeliumi” (Luuka 4:43). Ta võtab endaga kaasa kalamees Siimona ja teised. Jeesus ütleb: „Nüüdsest alates pead sa inimesi püüdma” (Luuka 5:1–11; Matt. 4:18, 19). Teise kuulutusretke ajal Galileas on temaga kaasas 12 apostlit (Luuka 8:1). Kolmanda retke ajal saadab Jeesus need 12 „kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid” (Luuka 9:1, 2).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:35 – Kas Maarja raseduses oli osa ka tema munarakul? Selleks, et Maarja laps võiks tõesti olla Aabrahami, Juuda ja Taaveti järeltulija, nagu Jumal oli tõotanud, pidi rasedusega olema seotud ka Maarja munarakk (1. Moos. 22:15, 18; 49:10; 2. Saam. 7:8, 16). Kuid Jehoova kandis püha vaimu abil üle oma täiusliku poja elu ja eostas munaraku (Matt. 1:18). Paistab, et see kaotas Maarja munarakust igasugusegi ebatäiuse ning kaitses arenevat loodet algusest peale kahju eest.
1:62 – Kas Sakarias jäi kurttummaks? Ei. Ta kaotas vaid kõnevõime. Talt küsiti viibates, mis ta tahaks lapsele nimeks panna, kuid seda mitte seetõttu, et ta oleks kurt olnud. Tõenäoliselt ta kuulis, mis tema naine tahtis pojale nimeks panna. Võib-olla küsisid teised Sakariaselt seda viibates. Tõsiasi, et taastada tuli vaid tema kõnevõime, osutab sellele, et ta kuulmisega oli kõik korras (Luuka 1:13, 18–20, 60–64).
2:1, 2 – Kuidas viide ’esimesele üleskirjutusele’ aitab määrata Jeesuse sünniaega? Keiser Augustuse valitsemisajal leidis aset rohkem kui üks rahvaloendus: esimene aastal 2 e.m.a, millega täitus Taanieli 11:20, ja teine aastal 6 või 7 m.a.j (Ap. t. 5:37). Mõlema rahvaloenduse ajal oli Quirinius Süüria asevalitseja. Ilmselt oli ta selles ametis kaks korda. Luuka viide esimesele loendusele aitab mõista, et Jeesus sündis aastal 2 e.m.a.
2:35 – Mis mõttes pidi mõõk Maarja hingest läbi tungima? See viitab kurbusele, mida Maarja tundis seetõttu, et enamik inimesi ei võtnud Jeesust vastu kui Messiat, ning et Jeesus suri piinarikast surma (Joh. 19:25).
9:27, 28 – Miks ütleb Luukas, et Jeesuse muutumine toimus „kaheksa päeva” pärast seda, kui Jeesus oli tõotanud oma jüngritele, et mõned neist „ei maitse surma” enne, kui nad on näinud teda tulemas oma Kuningriigis, samas kui Matteus ja Markus ütlevad, et see toimus „kuue päeva pärast”? (Matt. 17:1; Mark. 9:2.) Luukas ilmselt lisab juurde kaks päeva: päeva, mil see tõotus anti, ja päeva, mil see täitus.
9:49, 50 – Miks ei peatanud Jeesus meest, kes ajas välja kurje vaime, kuigi too ei järginud Jeesust? Jeesus ei peatanud seda meest seetõttu, et tol ajal ei olnud veel moodustatud kristlikku kogudust. Selleks et uskuda Jeesusesse ja ajada välja deemoneid, polnud sel mehel vaja Jeesuse kaaskonnas olla (Mark. 9:38–40).
Õpetus meile:
1:32, 33; 2:19, 51. Maarja pidas meeles sündmused ja ütlused, mis viisid täide prohvetiennustusi. Kas meie peame meeles seda, mida Jeesus rääkis „maailmaajastu lõpetuse” kohta, ning võrdleme seda meie päevil maailmas toimuvaga? (Matt. 24:3.)
2:37. Anna eeskuju õpetab meile, et Jehoovat tuleks teenida vankumatult, tema poole tuleks palvetada püsivalt ning ei tohiks jätta maha „koguduse kooskäimisi” (Rooml. 12:12; Heebr. 10:24, 25).
2:41–50. Joosep seadis Jehoova teenimise elus esikohale ning hoolitses oma pere füüsilise ja vaimse heaolu eest. Ta jättis hea eeskuju perekonnapeadele.
4:4. Me ei tohiks lasta mööda minna mitte ühtegi päeva ilma, et oleksime mõtisklenud Jumala Sõna üle.
6:40. Jumala Sõna õpetaja peaks olema oma õpilasele heaks eeskujuks ning elama kooskõlas sellega, mida ta õpetab.
8:15. Selleks et ’pidada sõna südames ning kanda vilja kannatlikkuses’, tuleb Jumala Sõna mõista, hinnata selle väärtust ja sellesse süveneda. Kui loeme Piiblit ja seda selgitavat kirjandust, on väga tähtis palvetada ja mõtiskleda.
JEESUSE HILISEM TEENISTUS
Jeesus saadab 70 jüngrit enda eel Juudamaa linnadesse ja küladesse (Luuka 10:1). Ta ise rändab „mööda linnu ja külasid õpetades” (Luuka 13:22).
Viis päeva enne 33. aasta paasapüha sõidab Jeesus Jeruusalemma eeslisälu seljas. On tulnud aeg, et läheksid täide tema lausutud sõnad oma jüngritele: „Inimese Poeg peab palju kannatama ja kõlbmatuna hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama!” (Luuka 9:22, 44).
Vastused piiblilistele küsimustele:
10:18 – Millele Jeesus viitas, kui lausus 70 jüngrile: „Ma nägin saatana nagu välgu taevast maha langevat”? Jeesus ei öelnud siin, nagu oleks Saatan juba tol ajal taevast välja heidetud. See toimus alles peatselt pärast seda, kui Kristus 1914. aastal taevaseks Kuningaks sai (Ilm. 12:1–10). Kuigi ei saa kindlalt väita, aga ilmselt viitas Jeesus tulevasest sündmusest minevikuvormis rääkides sellele, et see toimub kindlasti.
14:26 – Mis mõttes peavad Kristuse järelkäijad oma sugulasi „vihkama”? Piiblis võib sõna „vihkama” käia ka selle kohta, et kedagi või midagi armastatakse vähem kui teist (1. Moos. 29:30, 31). Kristlased peavad „vihkama” oma sugulasi selles mõttes, et nad armastavad neid vähem kui Jeesust (Matt. 10:37).
17:34–37 – Kes on „kotkad” ja mis on see „korjus”, mille juurde nad kogunevad? Need, kes „võetakse vastu” ehk siis päästetakse, on nagu kaugelenägevad kotkad. „Korjus”, mille juurde nad kogunevad, on Kristus oma nähtamatul juuresolekul ning vaimne toit, mida Jehoova neile annab (Matt. 24:28).
22:44 – Miks tundis Jeesus nii suurt piina? Mitmel põhjusel. Ta tundis muret selle pärast, kuidas tema surm kurjategijana mõjutab Jehoova Jumalat ja Tema nime. Peale selle teadis ta väga hästi, et tema igavene elu ja kogu inimkonna tulevik sõltuvad sellest, kas ta jääb ustavaks.
23:44 – Kas kolmetunnise pimeduse põhjuseks oli päikesevarjutus? Ei. Päikesevarjutus toimub vaid noorkuu, mitte täiskuu ajal, mis on paasapüha aegu. Pimedus, mis Jeesuse surmapäeval maad kattis, oli Jumala ime.
Õpetus meile:
11:1–4. Kui võrdleme neid sõnu näidispalvega, mille Jeesus lausus umbes 18 kuud varem mäejutluses, siis näeme, et need on mõnevõrra erinevad, ning see õpetab meile, et palvetades ei peaks kordama samu sõnu (Matt. 6:9–13).
11:5, 13. Ehkki Jehoova on valmis vastama meie palvetele, tuleb meil olla palves püsivad (1. Joh. 5:14).
11:27, 28. Tõelist õnne toob Jehoova tahte ustav täitmine, mitte peresuhted või materiaalne rikkus.
11:41. Armuannid peaksid tulema südamest.
12:47, 48. See, kellel on suurem vastutus, kuid kes seda ei kanna, on suurema süüga kui see, kes täpselt oma kohustusi ei tea või ei mõista.
14:28, 29. Tark on elada oma võimaluste piires.
22:36–38. Jeesus ei palunud, et jüngrid enesekaitseks mõõka kaasas kannaksid. Kuid, et neil mõõk tol ööl kaasas oli, võimaldas Jeesusel neile ühe olulise õppetunni anda: „Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka!” (Matt. 26:52).
[Pilt lk 31]
Joosep on perekonnapeadele heaks eeskujuks
[Pilt lk 32]
Luuka ülestähendus Jeesuse elust ja teenistusest on kõige üksikasjalikum