Kas sa mäletad?

Kas sa oled Vahitorni viimastest numbritest endale praktilist kasu leidnud? Miks siis mitte oma mälu järgneva abil kontrollida?

◻ Milliseid fakte on Jeesuse väidetava sünnikoha pühaks pidamise vastu?

Piibel ei näita Jeesuse sündimise täpset kohta. Matteus ja Luukas annavad evangeeliumides teada ainult kõige vajalikuma. (Matteuse 2:1, 5; Luuka 2:4—7) Johannese 7:40—42 teksti lugemine näitab, et inimesed üldiselt ei teadnud tema sünnikohta, mõned arvasid, et ta sündis Galileas. Ja ka Jeesus ise ei teatanud oma maise elu ajal kunagi oma sündimise üksikasju. — 15. 12., lehekülg 5.

◻ Kuidas võib kristlane säilitada oma rõõmu, kui peab toime tulema füüsilise haiguse, depressiooni ja majanduslike raskustega?

Jumala Sõna annab vajalikku lohutust ja juhatust. Laulude lugemise või kuulamise abil võib saada palju vajalikku kergendust. Taavet andis nõu: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest.” Ta kinnitas ka, et Jehoova on tõepoolest „palve Kuulja”. (Laul 55:23; 65:3, NW) Jehoova organisatsioon on oma väljaannete ja koguduse vanemate kaudu alati valmis meile appi tulema, et me probleemidega toime tuleksime. — 1. 1., leheküljed 14, 15.

◻ Mida Jeesus mõtles sellega, kui ta ütles teel sinna paika, kus teda postile naelutati: „Kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga”? (Luuka 23:31)

Jeesus viitas Juudi rahva puule. Selles oli veel veidi elumahla Jeesuse juuresviibimise pärast ja juutide jäänuse olemasolu tõttu, kes teda uskus. Aga kui need kõik rahvast välja võetaks, jääks vaid vaimselt surnud puu, kuivanud rahvuslik organisatsioon. — 15. 1., lehekülg 9.

◻ Kuidas võivad „puhtad südamelt”, kellest on räägitud Matteuse 5:8, „näha Jumalat”?

Nad „näevad Jumalat”, kui nad vaatlevad, kuidas ta laitmatuse säilitajate kasuks tegutseb. (Võrdle 2. Moosese 33:20; Iiob 19:26; 42:5.) Aga kreekakeelne sõna, mis siin on edasi antud sõnaga „nägema”, tähendab ka „mõistusega nägema, tajuma, teadma”. Kuna Jeesus peegeldas täiuslikult Jumala isiksust, siis süvenemine sellesse isiksusse tegi „puhtad südamelt” võimelisteks ’nägema Jumalat’. (Johannese 14:7—9) — 15. 1., lehekülg 16.

◻ Miks me järeldame, et Jeesus on peaingel Miikael?

Jumala Sõna mainib ainult ühte peainglit ja ta räägib sellest inglist, viidates ülesäratatud Issand Jeesusele: „Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga.” (1. Tessalooniklastele 4:16) Juuda 9 me leiame, et selle peaingli nimi on Miikael. — 1. 2., lehekülg 17.

◻ Mis on neli valdkonda, kus me saame ilmutada austust teiste inimeste vastu?

Me peame ilmutama austust poliitiliste valitsejate vastu, tööandjate vastu, teiste vastu meie perekonnaringis ja nende vastu, kes on koguduses. — 1. 2., leheküljed 20—22.

◻ Millise eeskuju andis Jeesus natuke aega enne oma surma neile, kellel on eakad vanemad?

Kui Jeesus rippus agoonias piinapostil, osutas ta tähelepanu oma ema füüsilisele ja vaimsele heaolule, usaldades ta oma armastatud apostli Johannese hoolde. (Johannese 19:25—27) — 15. 2., lehekülg 8.

◻ Miks Jeesus pidi kannatama?

Jeesuse kannatused olid vajalikud Jumala sulaste laitmatuse vaidlusküsimuse lahendamiseks. Need valmistasid teda ka ette tema osaks inimkonna halastava Ülempreestrina. (Heebrealastele 4:15) — 15. 2., leheküljed 14, 15.

◻ Milliseid olulisi vaidlusküsimusi tõstatati Eedeni mässuga?

Kas inimene saab lahus Jumalast iseennast edukalt valitseda? Kas Jumala poolt on õige oma suveräänsusele allumist nõuda? Ja küsimust laiendades, kas valiks mõni inimene vabast tahtest omakasupüüdmatult Jumala teenimise? — 1. 3., lehekülg 6.

◻ Miks mõned on Mälestusõhtu sümbolitest vääralt osa võtnud?

Mõningatel ebaküpsetel isikutel võib-olla ei ole veel tasakaalukat Jumala eesmärkide hindamist. Nad võib-olla ei tunnusta, et võidmine „ei olene . . . sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast”. (Roomlastele 9:16) See ei ole isiku enda otsustada, kas ta soovib, et teda võetaks uude lepingusse ja ta saaks taevase Kuningriigi kaaspärijaks Kristusega. See, mis loeb, on Jehoova valik, ja tema vaim annab sellest valikust tunnistust. (Roomlastele 8:16; 1. Korintlastele 12:18) — 15. 3., lehekülg 21.

◻ Mis on see „puhas keel”, millest räägitakse Sefanja 3:9? (NW)

See on Jumala tõest ja eesmärkidest õige arusaamine. — 1. 4., lehekülg 21, 22.