Jeesus rajab paradiisi ja viib oma töö lõpule

Peagi pärast seda, kui Jeesus lasi end ristida, puutus ta kokku ühe vaenlasega, kes soovis, et ta kukuks läbi juba enne oma teenistuse algust. See oli Kurat, kes püüdis Jeesust mitmel korral kiusatusse viia. Hiljem ütles Jeesus tema kohta: „Selle maailma valitseja tuleb. Tal pole aga minu üle mingit võimu.” (Johannese 14:30.)

Apostel Johannes nägi nägemuses, mis ootab ees „suurt lohet, seda algset madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”. See inimkonna halastamatu vaenlane pidi taevast alla heidetama. Samuti öeldi, et „ta on väga vihane, kuna ta teab, et talle on jäänud vähe aega”. (Ilmutus 12:9, 12.) Kristlastel on põhjust uskuda, et nad elavad sel vähesel järelejäänud ajal ja et peagi heidetakse „lohe, algne madu” sügavikku. Ta on seal 1000 aastat ega saa tegutseda. Samal ajal valitseb Jeesus Jumala kuningriigi kuningana. (Ilmutus 20:1, 2.)

Mis toimub sel ajal inimestele koduks antud maa peal? Kes siin elavad ja millistes oludes? Jeesus andis ise neile küsimustele vastuse. Mõistujutuga lammastest ja kitsedest näitas ta, milline tulevik on lambasarnastel õigetel inimestel, kes teevad Jeesuse vendadega koostööd ja aitavad neid. Peale selle selgitas ta, mis saab neist, kes toimivad risti vastupidi – neist kes on kitsesarnased inimesed. Jeesus ütles: „Need [kitsed] lähevad igavesse surma, aga õiged [lambad] igavesse ellu.” (Matteuse 25:46.)

See aitab meil aru saada Jeesuse sõnadest tema kõrval postil rippunud kurjategijale. Jeesus ei andnud sellele kahetsevale mehele mõista, et ta saab samasuguse tasu nagu Jumalale ustavad apostlid, kes pidid olema taeva kuningriigis. Selle asemel tõotas ta: „Ma kinnitan sulle täna, sa oled koos minuga paradiisis.” (Luuka 23:43.) Jeesus lubas sellele mehele, et ta saab elada paradiisis, mis tähendab kaunist parki või aeda. On loogiline arvata, et nüüdisajal elavad lambasarnased inimesed, kes saavad igavese elu, on samuti selles paradiisis.

Seda kinnitab ka Johannese kirjeldus sellest, millised olud varsti maa peal valitsevad. Ta ütles: „Jumala telk on inimeste juures! Ta asub nende juurde elama ja nemad saavad tema rahvaks. Jumal ise on koos nendega. Ta pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu. Kõik endine on möödunud.” (Ilmutus 21:3, 4.)

Selleks, et see kurjategija võiks paradiisis elada, tuleb ta surnuist üles äratada. Kuid ta pole ainuke, kes üles äratatakse. Jeesus näitas seda selgelt, kui lausus: „Tuleb aeg, kui kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ja tulevad välja: need, kes teevad head, saavad elu, aga kes teevad halba, mõistetakse hukka.” (Johannese 5:28, 29.)

Ent mis saab ustavatest apostlitest ning teistest väljavalitutest, kes on koos Jeesusega taevas? Piiblis öeldakse: „Nad saavad Jumala ja Kristuse preestriteks ning valitsevad kuningatena koos temaga need 1000 aastat.” (Ilmutus 20:6.) Kõik Kristuse kaasvalitsejad on meeste või naistena maa peal elanud. Kindlasti on need taevased valitsejad kaastundlikud ning mõistavad maa peal elavaid inimesi hästi. (Ilmutus 5:10.)

Oma lunastusohvri alusel vabastab Jeesus inimesed sünnipärasest patususest. Tema ja ta kaasvalitsejad aitavad Jumalale ustaval inimkonnal täiuslikuks saada. Siis võivad kõik täiel rinnal nautida niisugust elu, nagu Jumal alguses soovis, kui ta andis Aadamale ja Eevale ülesande saada järglasi ning täita nendega maa. Enam pole isegi surma, mis on Aadama patustamise tagajärg.

Jeesus on teinud siis kõik, mida Jehoova talt palus. Oma tuhandeaastase valitsusaja lõpus annab ta kuningriigi ja täiuseni viidud inimkonna üle oma isale. Apostel Paulus kirjutas seoses selle alandlikkust nõudva teoga: „Kui kõik saab Pojale allutatud, siis allutab ka Poeg end sellele, kes kõik temale allutas, et Jumal oleks kõige ainus valitseja.” (1. Korintlastele 15:28.)

Ilmselgelt on Jeesusel ülitähtis osa Jumala imeliste eesmärkide täideviimisel. Pole kahtlustki, et kogu igaviku jooksul, kui need eesmärgid avalduvad, elab ta oma sõnade kohaselt „Mina olen tee ja tõde ja elu”. (Johannese 14:6.)