Lehtmajadepüha ajal Jeruusalemmas

Ristimisele järgnenud aastatel on Jeesus kuulsaks saanud. Tuhanded juudid on näinud ta imesid ning teated tema tegudest on levinud üle kogu maa. Nüüd, kui Jeruusalemmas peetakse lehtmajadepüha, otsivad teda paljud.

Inimeste arvamused Jeesusest lähevad lahku. Mõned ütlevad: „Ta on hea inimene.” Teised jälle: „Ei ole, ta eksitab rahvast.” (Johannese 7:12.) Lehtmajadepüha esimeste päevade jooksul liigub Jeesuse kohta palju niisuguseid sosinaid. Ent kellelgi pole julgust tema kaitseks sõna võtta, sest enamik inimesi kardab juudi usujuhtide reageeringut.

Millalgi lehtmajadepüha ajal läheb Jeesus templisse. Suur hulk inimesi on vaimustunud tema imelisest õpetamisoskusest. Kuna Jeesus pole käinud rabide koolides, imestavad juudid: „Kuidas see mees nii hästi pühakirja tunneb, kui ta pole koolides õppinud?” (Johannese 7:15.)

„See, mida ma õpetan, ei pärine minult, vaid sellelt, kes on mu läkitanud,” selgitab Jeesus. „Kes soovib täita tema tahet, see mõistab, kas see õpetus on Jumalalt või kas ma räägin omast peast.” (Johannese 7:16, 17.) Jeesuse õpetus on kooskõlas Jumala seadusega. Seega peaks olema ilmselge, et ta tahab austada Jumalat, mitte iseennast.

Seejärel ütleb Jeesus: „Kas Mooses ei andnud teile seadust? Ometi keegi teist ei täida seda. Miks te tahate mind tappa?” Mõned rahva hulgast, ilmselt kaugemalt tulnud külalised, pole sellisest vandenõust midagi kuulnud. Neile näib uskumatu, et keegi sooviks tappa temasugust õpetajat. Nad järeldavad Jeesuse sõnadest, et temaga pole kõik korras. „Sinus on deemon,” ütlevad nad. „Kes tahab sind tappa?” (Johannese 7:19, 20.)

Õigupoolest tahtsid juudi juhid poolteist aastat tagasi Jeesust tappa, kui ta hingamispäeval ühe mehe terveks tegi. Jeesus arutleb nüüd mõtlemapanevalt ning paljastab nende rumaluse. Ta juhib tähelepanu sellele, et Moosese seaduse järgi tuleb poisslaps kaheksandal päeval ümber lõigata, isegi kui selleks on hingamispäev. Seejärel küsib Jeesus: „Kui inimene lõigatakse ümber hingamispäeval, et mitte rikkuda Moosese seadust, siis miks te olete minu peale tigedad, et ma hingamispäeval inimese terveks tegin? Ärge mõistke kohut pinnapealse mulje põhjal, vaid mõistke õiglast kohut.” (Johannese 7:23, 24.)

Jeruusalemma elanikud, kes on olukorraga kursis, kommenteerivad: „Kas mitte seda meest ei taha nad [ülemad] tappa? Tema aga räägib avalikult ja nad ei ütle talle midagi. Kas on ehk ülemad teinud järelduse, et ta on messias?” Miks siis inimesed ei usu, et Jeesus on messias? „Me teame, kust see mees pärit on. Kui aga tuleb messias, ei tea keegi, kust ta pärit on,” sõnavad nad. (Johannese 7:25–27.)

Jeesus vastab sealsamas templis: „Te tunnete mind ja teate, kust ma pärit olen. Ma pole tulnud omal algatusel, vaid mu läkitaja on tõesti olemas, aga teie ei tunne teda. Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema nimel, tema on mu läkitanud.” (Johannese 7:28, 29.) Selle selge avalduse peale otsitakse võimalust Jeesus kinni võtta, et ta vanglasse heita või tappa. Kuid see ei õnnestu, sest Jeesusel pole veel kätte jõudnud aeg surra.

Paljud seevastu usuvad Jeesusesse, ja selleks on ka põhjust. Ta on kõndinud vee peal, vaigistanud tormituuli, toitnud imeväel tuhandeid inimesi mõne leiva ja kalaga, tervendanud haigeid, pannud jalutuid kõndima, avanud pimedate silmi, teinud terveks pidalitõbiseid ja isegi surnuid üles äratanud. Nad küsivad täiesti õigustatult: „Kui messias tuleb, kas peaks ta tegema veel rohkem tunnustähti kui see mees?” (Johannese 7:31.)

Kui variserid kuulevad, mida rahvas räägib, saadavad nemad ja peapreestrid korravalvurid Jeesust kinni võtma.