„Tema tund ei olnud veel tulnud”
„Ükski ei pistnud kätt tema külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.” (JOHANNESE 7:30)
1. Millised kaks tegurit juhtisid Jeesuse tegevust?
„INIMESE POEG ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” ütles Jeesus Kristus oma apostlitele (Matteuse 20:28). Rooma maavalitsejale Pontius Pilaatusele ütles ta: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin” (Johannese 18:37). Jeesus teadis täpselt, miks ta sureb ning millist tööd tal enne seda teha tuleb. Samuti teadis ta, kui palju aega tal oma missiooni täitmiseks on. Tema maine teenistus Messiana pidi kestma ainult kolm ja pool aastat. See hakkas pihta tema ristimisega Jordani jões (aastal 29 m.a.j.), kui algas ennustatud 70. aastanädal, ning lõppes tema surmaga piinapostil selle aastanädala keskel (aastal 33 m.a.j.) (Taaniel 9:24–27, EP 97; Matteuse 3:16, 17; 20:17–19). Seega juhtisid Jeesuse maist tegevust põhiliselt kaks tegurit: eesmärk, miks ta oli tulnud, ning teadmine, et tema tegevus peab olema täpselt ajastatud.
2. Millisena kirjeldavad evangeeliumid Jeesust Kristust ning mis näitab, et ta oli teadlik oma missioonist?
2 Evangeeliumide jutustused kirjeldavad Jeesust Kristust kui teoinimest, kes rändas Palestiina risti ja põiki läbi, kuulutades head sõnumit Jumala Kuningriigist ning tehes palju vägevaid tegusid. Tema jõulise teenistuse esimesele poolele viidates on öeldud: „Tema tund ei olnud veel tulnud.” Jeesus ise lausus: „Minu aeg ei ole veel täis saanud.” Oma teenistuse lõpupoole aga kasutas ta väljendit „tund on tulnud” (Johannese 7:8, 30; 12:23). Jeesuse teadlikkus tunnist ehk ajast, mille jooksul ta pidi oma ülesande täitma, sealhulgas ohvrisurma minema, mõjutas kahtlemata seda, mis ta ütles ja tegi. Kui mõistame, kuidas see teda mõjutas, saame parema pildi tema isiksusest ja mõttelaadist ning suudame täpsemini ’tema jälgedes käia’ (1. Peetruse 2:21).
Otsusekindlus täita Jumala tahet
3., 4. a) Mis juhtub Kaanas pulmapeol? b) Miks seisab Jumala Poeg vastu Maarja ettepanekule teha midagi seoses veinipuudusega ning mida me võime sellest õppida?
3 On meie ajaarvamise 29. aasta. Vaid mõni päev on möödunud ajast, mil Jeesus valis oma esimesed jüngrid. Nüüd viibivad nad üheskoos pulmapeol, mis toimub Galilea piirkonnas asuvas Kaana külas. Peol on ka Jeesuse ema Maarja. Kui veinist puudus tuleb, tahab Maarja oma pojale mõista anda, et see midagi ette võtaks, ning lausub: „Neil ei ole enam veini” (EP 97). Kuid Jeesus vastab: „Mis sul minuga asja, naine? Minu aeg ei ole veel tulnud!” (Johannese 1:35–51; 2:1–4).
4 Jeesuse vastus „Mis sul minuga asja, naine?” on muistses küsimuse vormis, mis väljendab vastuseisu mingile soovitusele või ettepanekule. Aga miks Jeesus Maarja ettepanekule vastu seisab? Jeesus on 30-aastane. Vaid mõni nädal tagasi ta ristiti ja võiti püha vaimuga ning Ristija Johannes nimetas teda „Jumala Talleks, kes võtab ära maailma patu” (Johannese 1:29–34; Luuka 3:21–23). Nüüd ootab ta juhatust üksnes Kõigekõrgemalt Autoriteedilt, kes ta on läkitanud (1. Korintlastele 11:3). Ta ei lase kellelgi, isegi mitte lähedasel pereliikmel, sekkuda ülesandesse, mille täitmiseks ta maa peale tuli. Millist otsusekindlust täita oma Isa tahet väljendab Jeesuse vastus Maarjale! Olgem ka meie ikka otsusekindlad tegema seda, mis meie kohus on Jumala ees (Koguja 12:13).
5. Millise ime teeb Jeesus Kristus Kaanas ja millist mõju see avaldab teistele?
5 Tabades ära oma poja sõnade tuuma, tõmbub Maarja otsemaid tagasi ja lausub teenijaile: „Mis tema teile iganes ütleb, seda tehke!” Jeesus lahendabki täbara olukorra. Ta käsib teenijail täita anumad veega ning muudab selle oivaliseks veiniks. See on Jeesuse esimene ime ning tõendab selgelt, et Jumala vaim on tema peal. Kui vastsed jüngrid seda imet näevad, tugevneb nende usk (Johannese 2:5–11).
Innukus Jehoova koja pärast
6. Milline olukord Jeruusalemma templis kutsub esile Jeesuse meelepaha ning mida ta ette võtab?
6 Peagi jõuab kätte 30. aasta kevad ning Jeesus suundub koos oma kaaslastega Jeruusalemma, et pühitseda paasapüha. Jeruusalemmas näevad jüngrid oma Juhti tegutsemas viisil, nagu nad pole teda tõenäoliselt kunagi varem näinud käituvat. Ahned juudi kaupmehed müüvad ohverdamiseks mõeldud loomi ja linde otse templis. Pealegi nõuavad nad ustavatelt juudiusu järgijatelt väga kõrget hinda. See kutsub esile Jeesuse meelepaha ning ta asub tegutsema. Ta teeb paelust piitsa ning ajab kaubitsejad välja. Ta puistab laiali rahavahetajate mündid ja lükkab kummuli nende lauad. „Viige need siit ära!” käsib ta tuvimüüjaid. Kui jüngrid näevad teda tegutsevat sellise tulisusega, meenub neile prohvetiennustus Jumala Pojast: „Püha viha [„innukus”, UM] sinu koja pärast sööb mind ära!” (Johannese 2:13–17; Laul 69:10). Ka meie peame palava innukusega jälgima, et ilmalikud püüdlused ei reostaks meie jumalateenistust.
7. a) Mis ajendab Nikodeemust Messia juurde tulema? b) Mida me võime õppida sellest, et Jeesus andis tunnistust Samaaria naisele?
7 Jeruusalemmas teeb Jeesus tähelepanuväärseid imesid ja paljud inimesed usuvad temasse. Isegi Nikodeemusele, kes on juudi kõrgema kohtu süneedriumi liige, avaldab Jeesus muljet ning ta tuleb öösel Jeesuse juurde, et rohkem teada saada. Jeesus ja tema jüngrid viibivad Juudamaal umbes kaheksa kuud, kuulutades ja tehes uusi jüngreid. Pärast Ristija Johannese vangistamist nad aga lahkuvad Juudamaalt ja lähevad Galileasse. Rännates läbi Samaaria piirkonnast, kasutab Jeesus võimalust anda põhjalikku tunnistust ühele Samaaria naisele. Tulemuseks on see, et paljud samaarlased saavad usklikeks. Olgem ka meie erksal meelel valmis ära kasutama kõiki võimalusi Kuningriigist rääkimiseks! (Johannese 2:23; 3:1–22; 4:1–42; Markuse 1:14.)
Ulatuslik õpetustöö Galileas
8. Mida asub Jeesus tegema Galileas?
8 Enne surmamineku „tundi” on Jeesusel oma taevase Isa teenistuses palju teha. Galileas alustab Jeesus veelgi ulatuslikumat kuulutustööd kui Juudamaal ja Jeruusalemmas. Ta käib „läbi kogu Galilea, õpetades nende kogudusekodades ja kuulutades kuningriigi evangeeliumi ja parandades igasugust tõbe ja vigadust rahva seas” (Matteuse 4:23). Tema üleskutse „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” kaigub kogu piirkonnas (Matteuse 4:17). Mõne kuu pärast, kui kaks Ristija Johannese jüngrit tulevad Jeesuse juurde, et ta enese suust tema kohta selgitust kuulda, ütleb Jeesus neile: „Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutud käivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi; ja õnnis on see, kes minust ei pahandu!” (Luuka 7:22, 23).
9. Miks kogunevad rahvahulgad Kristuse Jeesuse juurde ja mida me võime sellest õppida?
9 Kuuldus Jeesusest levib kogu ümberkaudsele maale ning tema juurde kogunevad rahvahulgad Galileast, Dekapolisest, Jeruusalemmast, Juudamaalt ja teiselt poolt Jordani jõge (Luuka 4:14, 15; Matteuse 4:24, 25). Nad ei tule tema juurde mitte ainult sellepärast, et ta sooritab imetervendamisi, vaid samuti tahavad nad kuulata tema suurepäraseid õpetusi. Tema sõnum on kütkestav ja julgustav (Matteuse 5:1–7:27). Tema sõnad on meeldivad (Luuka 4:22). Rahvahulgad on ’hämmastunud tema õpetusest’, sest ta kõneleb Pühakirjast nõnda, et tema sõnal on meelevald (Matteuse 7:28, 29; Luuka 4:32). Kes ei tuleks sellise inimese juurde! Arendagem ka meie oma õpetamisoskust, et ausa südamega inimesed tuleksid tõe juurde.
10. Miks püüavad Naatsareti elanikud Jeesust tappa ja miks see neil ebaõnnestub?
10 Ent mitte kõik Jeesuse kuulajad ei osuta tema sõnadele positiivset vastukaja. Juba tema teenistuse algupoolel, kui ta õpetab oma kodulinna Naatsareti sünagoogis, püütakse teda tappa. Ehkki selle linna elanikele avaldavad muljet tema „armu sõnad”, huvitab neid põhiliselt see, et ta imesid teeks. Kuid selle asemel et teha vägevaid tegusid, paljastab Jeesus nende isekuse ja usupuuduse. Raevununa tõusevad sünagoogis viibijad, haaravad Jeesusest ning kihutavad ta ühele mäenõlvale, et teda sealt pea ees alla kukutada. Kuid ta pääseb nende küüsist tervena. Tema surmamineku „tund” ei ole veel tulnud (Luuka 4:16–30).
11. a) Miks tulevad mõned usujuhid Jeesust kuulama? b) Miks süüdistatakse Jeesust hingamispäeva rikkumises?
11 Usujuhid – niihästi kirjatundjad, variserid, saduserid kui ka teised – on sageli kohal, kui Jeesus jutlustab. Paljud neist ei kuula teda mitte selleks, et õppida, vaid selleks, et leida temas süüd ja püüda ta lõksu (Matteuse 12:38; 16:1; Luuka 5:17; 6:1, 2). Näiteks 31. aasta paasapühal Jeruusalemmas olles tervendab Jeesus mehe, kes on 38 aastat haige olnud. Juudi usujuhid, kes seda näevad, süüdistavad Jeesust hingamispäeva rikkumises. Jeesus vastab neile: „Minu Isa tegutseb tänini ja mina tegutsen!” Nüüd süüdistavad juudid teda jumalateotuses, sest Jumalat enda Isaks nimetades on ta väitnud end olevat Jumala Poja. Nad otsivad võimalust teda tappa, kuid ta lahkub koos jüngritega Jeruusalemmast ja suundub Galileasse. Ka meil on tark hoiduda mõttetutest kokkupõrgetest vastastega ning kasutada oma energiat Kuningriigi kuulutamiseks ja jüngrite tegemiseks (Johannese 5:1–18; 6:1).
12. Kui ulatuslikult Jeesus Galilea piirkonnas töötab?
12 Järgmise pooleteise aasta jooksul piirdub Jeesuse teenistus peamiselt Galileaga ning ta käib Jeruusalemmas vaid kolm korda aastas, et osaleda juutide iga-aastastel pühadel. Ühtekokku on ta Galileas ette võtnud kolm kuulutusretke: esimesel korral koos nelja vastse jüngriga, teisel korral koos kaheteistkümne apostliga ning kolmandal ja suurimal retkel läkitab ta kuulutustööle ka väljaõpet saanud apostlid. Kui laiaulatuslikult küll antakse tõele tunnistust Galileas! (Matteuse 4:18–25; Luuka 8:1–3; 9:1–6.)
Julge kuulutustöö Juudamaal ja Pereas
13., 14. a) Millise püha ajal püüavad juudid Jeesust kinni võtta? b) Miks ei õnnestu sulastel Jeesust kinni võtta?
13 On 32. aasta sügis ja Jeesuse „tund” ei ole veel tulnud. Lähedal on lehtmajade püha. Jeesuse poolvennad ergutavad teda: „Mine siit ära Judeasse.” Nad tahavad, et Jeesus näitaks oma imelisi võimeid kõigile, kes pühadeks Jeruusalemma kogunevad. Ent Jeesus tunnetab ohtu. Ta ütleb oma vendadele: „Mina veel ei lähe üles neiks pühiks, sest minu aeg ei ole veel täis saanud” (Johannese 7:1–8).
14 Viibinud mõnda aega Galileas, läheb Jeesus Jeruusalemma „mitte avalikult, vaid otsekui salaja”. Pühile tulnud juudid juba otsivadki teda ja pärivad: „Kus ta on?” Kui pühad on poole peale jõudnud, läheb Jeesus templisse ja hakkab julgelt õpetama. Juudid otsivad võimalust teda kinni võtta, soovides teda tõenäoliselt kas vangi panna või koguni tappa. Kuid neil pole edu, sest ’tema tund ei ole veel tulnud’. Paljud usuvad nüüd Jeesusesse. Isegi korrakaitsesulased, kelle variserid läkitavad Jeesust kinni võtma, tulevad tühjade kätega tagasi ja ütlevad: „Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!” (Johannese 7:9–14, 30–46).
15. Miks tahavad juudid Jeesust kividega visata ja kus alustab ta järgmist kuulutushoogtööd?
15 Kokkupõrked Jeesuse ja vaenulike juutide vahel jätkuvad, kui ta pühade ajal templis oma Isa kohta õpetust jagab. Pühade viimasel päeval, kui Jeesus viitab oma olemasolule enne inimeseks saamist, lähevad juudid raevu ning haaravad kive, et teda nendega visata. Kuid Jeesus peidab enese ära ja pääseb templist vigastusteta (Johannese 8:12–59). Ta jääb väljapoole Jeruusalemma ning alustab kuulutushoogtööd Juudamaal. Ta valib välja 70 jüngrit, juhendab neid ja saadab nad kahekaupa territooriumile. Nad lähevad Jeesuse eel igasse paika ja linna, kuhu ta oma apostlitega kavatseb minna (Luuka 10:1–24).
16. Millisest ohust pääseb Jeesus templipühitsemise pühal ja millega ta seejärel taas ametis on?
16 Käes on 32. aasta talv ning Jeesuse „tund” jõuab ligemale. Jeesus läheb Jeruusalemma templipühitsemise pühadeks. Endist viisi otsivad juudid võimalust teda tappa. Templi sammaskäigus piiravad nad ta sisse. Taas süüdistavad nad teda jumalateotuses ning haaravad maast kive, et teda surmata. Kuid nagu varasematelgi kordadel, pääseb Jeesus nende käest. Varsti on ta jälle teel ning õpetab inimesi, rännates linnast linna ja külast külla Perea kandis, mis Juudamaa poolt vaadates asub teisel pool Jordani jõge. Tulemuseks on see, et paljud usuvad temasse. Siis aga saab ta oma armsa sõbra Laatsaruse kohta sõnumi, mis kutsub ta tagasi Juudamaale (Luuka 13:33; Johannese 10:20–42).
17. a) Millise pakilise sõnumi saab Jeesus Pereas olles? b) Mis näitab, et Jeesus on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja õige ajastamise tähtsusest?
17 See pakiline sõnum on Martalt ja Maarjalt, Laatsaruse õdedelt, kes elavad Juudamaal Betaanias. „Issand, vaata, see, keda sa armastad, on haige!” teatab käskjalg. „See haigus ei ole surmaks,” vastab Jeesus, „vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle läbi austataks!” Et seda eesmärki ellu viia, jääb Jeesus meelega veel kaheks päevaks sinna, kus ta on. Siis ütleb ta jüngritele: „Lähme jälle Juudamaale!” Need vastavad umbusklikult: „Rabi, äsja püüdsid juudid sind kividega visata ja sa lähed jälle sinna?” Kuid Jeesus teab, et ’päeva tunde’ ehk aega, mis Jumal on andnud tema maise teenistuse jaoks, ei ole palju järele jäänud. Ta teab täpselt, mida ta peab tegema ja miks (Johannese 11:1–10).
Imetegu, mis ei jää kellelgi tähele panemata
18. Milline on olukord Betaanias, kui Jeesus sinna jõuab, ning mis saab pärast tema kohalejõudmist?
18 Kui Jeesus jõuab Betaaniasse, tõttab Marta talle esimesena vastu ja ütleb: „Issand, kui sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!” Maarja ning need, kes on tulnud nende majja, järgnevad Jeesusele. Kõik nutavad. „Kuhu te olete ta pannud?” küsib Jeesus. Nad vastavad: „Issand, tule ja vaata!” Kui nad jõuavad haua juurde – koopa juurde, mille avausel lasub kivi –, käsib Jeesus: „Tõstke kivi ära!” Mõistmata, mida Jeesus teha kavatseb, protesteerib Marta: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!” Kuid Jeesus küsib: „Eks ma öelnud sulle: kui sa usuksid, saaksid sa näha Jumala au?” (Johannese 11:17–40).
19. Miks Jeesus enne Laatsaruse ülesäratamist avalikult palvetab?
19 Kui kivi hauasuult ära veeretatakse, palvetab Jeesus valju häälega, et inimesed teaksid, et see, mida ta kavatseb teha, saab teoks Jumalalt saadud väe abil. Seejärel hüüab ta suure häälega: „Laatsarus, tule välja!” Ja Laatsarus tulebki välja. Tema käed ja jalad on ikka veel surnumähistega seotud ning ta nägu on kaetud higirätikuga. „Päästke ta lahti ja laske ta minna!” ütleb Jeesus (Johannese 11:41–44).
20. Kuidas reageerivad need, kes näevad Laatsaruse ülesäratamist?
20 Seda imet nähes usuvad Jeesusesse paljud juudid, kes on tulnud Martat ja Maarjat trööstima. Teised lähevad ja räägivad juhtunust variseridele. Kuidas need reageerivad? Koos ülempreestritega kutsuvad nad otsemaid kokku süneedriumi erakorralise koosoleku. Nad on ärevuses ja kurdavad: „Mida me peame tegema? Sest see inimene teeb palju tunnustähti. Kui me ta nõnda jätame, usuvad kõik temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!” Kuid ülempreester Kaifas ütleb neile: „Te ei tea midagi ega mõtle sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!” Seepärast peavad nad sellest päevast alates nõu Jeesus ära tappa (Johannese 11:45–53).
21. Mille sissejuhatuseks on Laatsaruse ülesäratamine?
21 Niisiis, tänu sellele, et Jeesus Betaaniasse minekuga viivitab, on tal võimalik teha imetegu, mida keegi ei saa jätta tähele panemata. Jumalalt saadud väe abil äratab Jeesus üles mehe, kes on neli päeva surnud olnud. Isegi kõrgeauline süneedrium on sunnitud seda märkama ning Imetegijale surmaotsuse langetama. See ime on seega sissejuhatuseks Jeesuse teenistuse tähtsale pöördepunktile – üleminekule perioodilt, mil „tema tund ei olnud veel tulnud”, ajale, mil tema „tund on tulnud”.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas näitas Jeesus, et ta on teadlik Jumalalt saadud ülesandest?
• Miks seisab Jeesus vastu oma ema ettepanekule seoses veiniga?
• Mida me võime õppida sellest, kuidas Jeesus vastastega sageli käitus?
• Miks Jeesus viivitab, kui ta kuuleb Laatsaruse haigusest?
[Pildid lk 12]
Jeesus kasutas oma energiat Jumalalt saadud ülesande täitmiseks