67. peatükk
Neil ei õnnestu teda kinni võtta
ON VEEL lehtmajade püha, kui usujuhid läkitavad korrakaitsesulased Jeesust kinni võtma. Jeesus ei ürita pakku minna. Selle asemel jätkab ta avalikult õpetamist ning ütleb: „Ma olen veel üürikese aja teie juures ja siis ma lähen selle juurde, kes mind on läkitanud. Siis te otsite mind, aga ei leia, ja kus ma olen, sinna te ei või tulla!”
Juudid ei mõista seda ning pärivad üksteiselt: „Kuhu ta tahab minna, et me teda ei peaks leidma? Mõtleb ta minna hajuvil asuvate kreeklaste juurde ja õpetada kreeklasi? Mis sõna see on, mis ta ütles: te otsite mind, aga ei leia, ja kus ma olen, sinna te ei või tulla?” Muidugi kõneleb siin Jeesus teda ees ootavast surmast ja ülestõusmisest taevasele elule, kuhu tema vaenlased talle järgneda ei või.
Jõuab kätte selle püha seitsmes ja viimane päev. Igal pühadehommikul on preester valanud välja vee, mille ta Siiloahi tiigist on ammutanud, nõnda et vesi on voolanud altari jalamile. Tõenäoliselt tuletab Jeesus rahvale seda igapäevast kombetalitust meelde, kui ta hüüab valjusti: „Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu Kiri ütleb, selle ihust peavad voolama elava vee jõed!”
Tegelikult kõneleb Jeesus siin püha vaimu väljavalamise suurepärastest tulemustest. See püha vaimu väljavalamine toimub järgmise aasta nelipühil. Elava vee jõed voolavad, kui 120 jüngrit hakkab inimestele kuulutama. Kuid kuni selle ajani pole vaimu selles mõttes, et mitte ühtegi Kristuse jüngrit pole veel võitud püha vaimuga ega ole neile esitatud kutset taevasele elule.
Jeesuse õpetust kuuldes ütlevad ühed: „Tema on tõesti see prohvet!”, viidates ilmselt Moosesest suuremale prohvetile, keda oli tõotatud tulevat. Teised ütlevad: „Tema on Kristus!” Ent muist vaidleb vastu: „Ega siis Kristus Galileast tule? Eks Kiri ütle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemmast, alevist, kust oli Taavet?”
Niisiis tekib rahva hulka lõhe. Mõned tahavad Jeesust kinni võtta, kuid ükski ei pista kätt tema külge. Kui siis korrakaitsesulased ilma Jeesuseta tagasi tulevad, küsivad ülempreestrid ja variserid: „Mispärast te ei ole teda toonud?”
„Ükski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu see inimene!” kostavad sulased.
Usujuhid alanduvad oma vihas naeruvääristamise, asjade tahtliku moonutamise ja sõimamiseni. Nad irvitavad: „Kas teiegi olete eksitatud? Kas ükski ülemaist või variseridest on uskunud temasse? Aga see rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!”
Seda kuuldes söandab Nikodeemus, variser ja üks juutide juhte (see tähendab süneedriumi liige), Jeesuse kaitseks sõna võtta. Ehk mäletad, et kaks ja pool aastat tagasi tuli Nikodeemus öösel Jeesuse juurde ning väljendas oma usku temasse. Nüüd lausub Nikodeemus: „Kas meie seadus inimese hukka mõistab, enne kui ta tema üle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?”
Variserid lähevad veelgi vihasemaks, sest üks nende endi keskelt kaitseb Jeesust. „Oled ka sina Galileast?” märgivad nad salvavalt. „Uuri ja vaata, et Galileast ei tõuse prohvetit!”
Kuigi Pühakiri ei ütle otseselt, et Galileast tuleb prohvet, viitab ta siiski Kristuse tulekule sealt, öeldes, et selles kandis nähakse „suurt valgust”. Pealegi oli Jeesus sündinud Petlemmas ning ta oli Taaveti järeltulija. Kuigi variserid arvatavasti teavad seda, on tõenäoliselt just nemad süüdi selles, et rahva seas levivad väärarvamused Jeesusest. Johannese 7:32—52; Jesaja 8:23—9:1, Piibli Raamat, 1945; Matteuse 4:13—17.
▪ Mis juhtub igal pühadehommikul ja kuidas Jeesus ehk just sellele tähelepanu juhib?
▪ Miks ei õnnestu sulastel Jeesust kinni võtta ja mida teevad seetõttu usujuhid?
▪ Kes on Nikodeemus, kuidas ta Jeesusesse suhtub ja kuidas teised variserid teda kohtlevad?
▪ Milliseid tõendeid on selle kohta, et Kristus peab tulema Galileast?