Otsi Kristuses peituvaid aardeid
„Kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded.” (KOL. 2:3)
1., 2. a) Mis leiti 1922. aastal ja mis neist pärast sai? b) Millise üleskutse esitab Jumala Sõna igale inimesele?
AARDELEIUD põhjustavad tihtipeale sensatsiooni. Näiteks 1922. aastal pärast aastakümnete pikkust hoolsat tööd karmides tingimustes avastas briti arheoloog Howard Carter midagi rabavat. Ta leidis vaarao Tutanhamoni peaaegu puutumata hauakambri, kus oli ligikaudu 5000 eset.
2 Carteri leid oli äärmiselt tähelepanuväärne, nüüd aga on enamik esemeid leidnud endale koha muuseumis või mõnes erakollektsioonis. Neil on küll ajaloolises ja kunstilises mõttes mõningane väärtus, kuid meie igapäevaelu nad kuigipalju ei puuduta. Seevastu Jumala Sõna kutsub meid üles otsima aardeid, mis meie elu tõesti puudutavad. Igaüht kutsutakse üles seda tegema ja tasu on enam väärt kui ükskõik milline käega katsutav aare. (Loe Õpetussõnad 2:1–6.)
3. Mille poolest on aarded, mida Jehoova õhutab oma teenijaid otsima, väärtuslikud?
3 Mõtle, kui väärtuslikke aardeid õhutab Jehoova oma teenijaid otsima. Nende seas on „Jehoova kartus”, mis võib pakkuda meile praegusel ohtlikul ajal kaitset (Laul 19:10). „Jumala tunnetuse” ehk tundmise leidmine võib viia suurima auni, mis inimesel üldse olla saab – lähedaste isiklike suheteni Kõigekõrgemaga. Ja kui meie aareteks on Jumalalt lähtuv tarkus, teadmised ja vahetegemisvõime, suudame edukalt ületada igapäevaelu raskusi ja muresid (Õpet. 9:10, 11). Kuidas küll leida neid kallihinnalisi aardeid?
Otsi vaimseid aardeid
4. Milliste juhiste järgi me võime leida vaimseid aardeid?
4 Vastupidi arheoloogidele ja muudele uurijatele, kel tuleb aardeid otsida tihtilugu paljudest kohtadest, teame meie täpselt, kust otsida. Jumala Sõna on nagu aardekaart, mis näitab täpselt ära, kust Jumala tõotatud aardeid leida. Apostel Paulus kirjutas Kristuse kohta: „Kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded” (Kol. 2:3). Neid sõnu lugedes võime mõelda: miks tuleks selliseid aardeid otsida? Mida tähendab see, et nad „peituvad” Kristuses? Ja kuidas neid otsida? Uurigem lähemalt apostli sõnu, siis saame teada.
5. Miks kirjutas Paulus vaimsetest aaretest?
5 Paulus kirjutas need sõnad oma kaasteenijatele Kolossas. Tema sõnul oli ta võidelnud nende pärast, et ’nende südamed saaksid kinnitust’ ja oleksid „kokku liidetud armastuses”. (Loe Koloslastele 2:1, 2.) Miks ta nende pärast muretses? Paulus nähtavasti teadis, et sealseid vendi võisid olla mõjutanud mõningad nende endi hulgast, kes pooldasid kreeka filosoofiaid või soovitasid pöörduda tagasi Moosese Seaduse juurde. Ta manitses vendi tungivalt: „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele” (Kol. 2:8).
6. Miks peaks Pauluse nõuanne meilegi huvi pakkuma?
6 Tänapäeval avaldab Saatan ja tema kuri maailm meile samasugust mõju. Ilmalik filosoofia, kaasa arvatud humanism ja evolutsiooniteooria, kujundab inimeste mõtteviisi, moraali, eesmärke ja elustiili. Valereligioon etendab tähtsat osa paljude populaarsete pühade tähistamises. Meelelahutustööstus soodustab valede lihalike himude rahuldamist ja suur osa sellest, mis internetis on, kujutab tõsist ohtu nii noortele kui ka vanadele. Kuna me oleme pidevalt niisuguste ilmalike suundumuste mõjuväljas, võib see kergesti mõjutada meie suhtumist Jehoova juhatusse, nii et me ei hoia enam kõvasti kinni tõelisest elust. (Loe 1. Timoteosele 6:17–19.) Meil tuleb mõista, mida Paulus koloslastele öelda tahtis, ja võtta kuulda tema nõuannet, et mitte langeda Saatana kavalate sepitsuste ohvriks.
7. Millised kaks asja Pauluse sõnul koloslasi aitaksid?
7 Vaadakem uuesti Pauluse sõnu koloslastele. Rääkinud, mis talle muret valmistab, toob ta välja kaks asja, mis neid kinnitaks ja armastuses kokku liidaks. Esmalt mainis ta „täielikku mõistmist”. Nad pidid olema täielikult veendunud, et nende arusaamine Pühakirjast on õige, nii et nende usk põhineks kindlal alusel (Heebr. 11:1). Seejärel mainis ta ’Jumala püha saladuse täpset tundmist’ (UM). Nad ei saanud piirduda vaid algteadmistega tõest, vaid pidid selgelt mõistma Jumala sügavusi (Heebr. 5:13, 14). Milline hea nõuanne nii koloslastele kui ka meile tänapäeval! Aga kuidas omandada sellist mõistmist ja täpset tundmist? Paulus näitas, mida tuleb teha, öeldes Jeesus Kristuse kohta järgmised sügavamõttelised sõnad: „Kelles peituvad kõik tarkuse ja tunnetuse aarded.”
Aarded, mis peituvad Kristuses
8. Selgita, mida tähendab väljend „peituvad Kristuses”.
8 Kui öeldakse, et kõik tarkuse ja tundmise aarded peituvad Kristuses, ei tähenda see seda, nagu oleksid need varjatud või kättesaamatud. See tähendab hoopis, et nende aarete leidmiseks tuleb visalt pingutada ja suunata tähelepanu Jeesus Kristusele. Mis omakorda läheb kokku sõnadega, mida Jeesus enda kohta ütles: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!” (Joh. 14:6). Jumala tundmise leidmiseks on tõesti vaja Jeesuse abi ja juhatus vastu võtta.
9. Millised rollid on antud Jeesusele?
9 Lisaks sellele, et Jeesus on „tee”, on ta „tõde ja elu”. See näitab, et tema roll on palju enamat kui vaid olla keegi, kelle kaudu saab Isa juurde. Jeesusel on ka selliseid rolle, mis on olulised, et mõista Piibli tõde ja saada igavest elu. Jeesuses peituvad tõepoolest enneolematult kallid vaimsed pärlid, mis vaid ootavad, et hoolsad piibliuurijad need avastaksid. Uurigem nüüd mõningaid pärleid, mis puudutavad otseselt meie tulevikku ja suhteid Jumalaga.
10. Mida me saame Jeesuse kohta teada kirjakohtadest Koloslastele 1:19 ja 2:9?
10 „Temas elab kõik Jumala olemise täius ihulikult” (Kol. 1:19; 2:9). Jeesus on olnud ääretult kaua aega koos taevase Isaga, mistõttu ta tunneb Jumala isiksust ja tahet paremini kui keegi teine. Kogu maise teenistuse jooksul õpetas Jeesus teistele seda, mida Isa oli talle õpetanud, ning peegeldas tegudes omadusi, mida oli Isalt õppinud. Sellepärast võis Jeesus öelda: „Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Joh. 14:9). Kogu tarkus ja Jumala tundmine peitub Kristuses ning pole paremat moodust Jehoova tundmaõppimiseks kui õppida hästi tundma Jeesust.
11. Milline seos on Piibli prohvetikuulutuste ja Jeesuse vahel?
11 „Jeesuse kohta tunnistuse andmine on prohvetikuulutuste eesmärk” (Ilm. 19:10, UM). Need sõnad näitavad, et Jeesusel on paljude Piibli prohvetikuulutuste täitumises keskne koht. Piibli ennustusi – alates Jehoova esimesest prohvetlikust teadaandest, mis on kirjas 1. Moosese 3:15, kuni Ilmutusraamatu hiilgavate nägemusteni – on võimalik õigesti mõista vaid juhul, kui võetakse arvesse Jeesuse rolli seoses Messia Kuningriigiga. Sellepärast valmistavadki paljud Heebrea Kirjade ennustused peamurdmist neile, kes ei tunnista Jeesust tõotatud Messiaks. Samuti on arusaadav, miks paljude arvates oli Jeesus kõigest üks hea inimene, sest nad ei hinda Heebrea Kirju, mis sisaldavad hulgaliselt Messia kohta käivaid ennustusi. Jeesuse tundmine avab Jumala rahvale ka nende Piibli prohvetikuulutuste tähenduse, mis alles ootavad täitumist (2. Kor. 1:20).
12., 13. a) Kuidas on Jeesus „maailma valgus”? b) Milline kohustus on Kristuse järelkäijatel, kes on vabastatud religioossest pimedusest?
12 „Mina olen maailma valgus.” (Loe Johannese 8:12; 9:5.) Kaua aega enne seda, kui Jeesus maa peal sündis, kuulutas prohvet Jesaja: „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus!” (Jes. 9:1). Apostel Matteus selgitas, et Jeesus täitis selle ennustuse, kui alustas kuulutustööd ja ütles: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Matt. 4:16, 17). Jeesuse teenistus tõi inimestele vaimset valgust ja vabastas nad usulistest väärõpetustest. „Mina olen tulnud valguseks maailma,” ütles Jeesus, „et ükski, kes usub minusse ei jääks pimedusse” (Joh. 1:3–5; 12:46).
13 Hulk aastaid hiljem lausus apostel Paulus kaaskristlastele: „Te olite varemalt pimedus, aga nüüd te olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed” (Efesl. 5:8). Vabastatuna religioosse pimeduse köidikutest on kristlastel kohustus käia nagu valguse lapsed. See on kooskõlas sellega, mida Jeesus ütles oma järelkäijatele mäejutluses: „Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matt. 5:16). Kas sa hindad neid vaimseid aardeid, mis sa oled Jeesuses leidnud, nii väga, et soovitad neid teistelegi nii oma sõnade kui ka hea käitumisega?
14., 15. a) Milline osa on õiges jumalakummardamises Piibli aegadel olnud lammastel ja teistel loomadel? b) Miks on Jeesuse roll „Jumala Tallena” võrreldamatu aare?
14 Jeesus on „Jumala Tall” (Joh. 1:29, 36). Tervest Piiblist on näha, et lammastel oli märkimisväärne osa pattude kustutamisel ja Jumala poole pöördumisel. Näiteks, kui Aabraham oli tõendanud valmisolekut ohverdada oma poeg Iisak, öeldi talle, et ta ei teeks Iisakile viga, ja asemele anti jäär ehk isaslammas (1. Moos. 22:12, 13). Kui iisraellased päästeti Egiptusest, tuli neil tappa lammas „paasatalleks Jehoova auks” (2. Moos. 12:1–13). Hiljem tõi Moosese Seadus välja, et tuleb ohverdada mitmesuguseid loomi, sealhulgas lambaid ja kitsi (2. Moos. 29:38–42; 3. Moos. 5:6, 7).
15 Ükski neist ohvritest – tõtt-öelda mitte ükski inimeste toodud ohver – ei saanud püsivalt vabastada patust ja surmast (Heebr. 10:1–4). Teisalt, Jeesus on „Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu” (meie kursiiv). Jeesuse roll „Jumala Tallena” on nii kallihinnaline, et see pole võrreldav ühegi teise eales leitud aardega. Seetõttu oleks meil hea võtta aega selleks, et uurida põhjalikult lunastuse teemat ning tõendada oma usku sellesse imelisse korraldusse. Nõnda on meil lootus saada suurepärase õnnistuse ja tasu osaliseks: „pisukese karjukese” liikmed au olla koos Kristusega taevas ja „teised lambad” igavese elu maa peal paradiisis (Luuka 12:32; Joh. 6:40, 47; 10:16).
16., 17. Miks on oluline mõista Jeesuse rolli „meie usu Teerajaja ja Täiustajana”?
16 Jeesus on „meie usu Teerajaja ja Täiustaja” (UM). (Loe Heebrealastele 12:1, 2.) Kirjast heebrealastele 11. peatükist leiame Pauluse meisterliku käsitluse usust, sealhulgas selle täpse definitsiooni ja loetelu eeskujuliku usuga meestest ja naistest, kelleks olid näiteks Noa, Aabraham, Saara ja Raahab. Seda silmas pidades innustas Paulus kaaskristlasi vaatama keskendunult nende usu Teerajajat ja Täiustajat Jeesust. Miks?
17 Ehkki neil ustavatel meestel ja naistel, kes on loetletud Heebrealastele 11. peatükis, oli tugev usk Jumala tõotusesse, ei teadnud nad üksikasjalikult seda, kuidas Jumal oma tõotuse Messia ja Kuningriigi kaudu täidab. Selles mõttes polnud nende usk täielik. Õigupoolest ei saanud isegi need inimesed, kes panid Jehoova suunamisel kirja paljud Messiat puudutavad ennustused, täielikult aru oma kirjapandu tähendusest (1. Peetr. 1:10–12). Vaid Jeesuse kaudu võib usk täiustuda ehk saada terviklikuks. Kui oluline on siis selgelt mõista ja tunnustada Jeesuse rolli „meie usu Teerajaja ja Täiustajana”!
Otsi raugematult
18., 19. a) Nimeta veel vaimseid pärleid, mis peituvad Kristuses. b) Miks meil tuleks edaspidigi otsida Jeesuses peituvaid aardeid?
18 Oleme käsitlenud kõigest mõnda Jeesuse kallihinnalist rolli Jumala eesmärgis inimkond lunastada. Kristuses peitub teisigi vaimseid pärleid. Nende leidmine toob rõõmu ja tuleb meile kasuks. Näiteks nimetas apostel Peetrus Jeesust „elu Teerajajaks” ja „koidutäheks”, mis tõuseb (Ap. t. 3:15; 5:31; UM; 2. Peetr. 1:19). Piibel nimetab Jeesust ka „Aameniks” (Ilm. 3:14). Kas sa tead, mida need rollid tähendavad ja mille poolest on need olulised? Nagu Jeesus ütles, „otsige, siis te leiate” (Matt. 7:7).
19 Terve ajaloo vältel pole elanud kedagi teist, kelle elu oleks olnud nii tähendusrikas ja nii tihedalt seotud meie igavese heaoluga, kui seda on Jeesuse elu. Temas peituvad vaimsed aarded, mis on igale inimesele kättesaadavad, kui ta neid vaid kogu südamest otsib. Otsi rõõmuga temas peituvaid aardeid!
Kas sa mäletad?
• Milliseid aardeid õhutatakse kristlasi otsima?
• Miks on Pauluse nõuanne koloslastele asjakohane ka meile tänapäeval?
• Nimeta ja selgita mõningaid vaimseid aardeid, mis peituvad Kristuses.
[Pildid lk 5]
Piibel on nagu aardekaart, mis juhib meid rikkusteni, mis peituvad Kristuses