„Tund on tulnud!”

„Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juurde.” (JOHANNESE 13:1)

 1. Millistest oletustest kihab Jeruusalemm 33. aasta paasapüha eel ja miks?

KUI Jeesus meie ajaarvamise 29. aastal ristiti, alustas ta niisugust eluteed, mis pidi viima „tunnini”, mil ta sureb, äratatakse üles ja seatakse ausse. Kätte on jõudnud 33. aasta kevad. Ainult mõni nädal on möödas ajast, kui juudi kõrgem kohus süneedrium pidas nõu Jeesuse tapmiseks. Saanud nende plaanist teada võib-olla süneedriumi liikme Nikodeemuse kaudu, kes on temasse sõbralikult suhtunud, on Jeesus Jeruusalemmast lahkunud ja läinud teisel pool Jordanit asuvasse maapiirkonda. Paasapüha liginedes lähevad paljud inimesed maalt Jeruusalemma, mis kihab kõiksugu oletustest Jeesuse kohta. „Mis te arvate,” arutab rahvas, „kas ta ei tule pühiks?” Ülempreestrid ja variserid on seda elevust omalt poolt üles kütnud, kuna nad on käskinud neil, kes Jeesust näevad, tema asukohast teada anda (Johannese 11:47–57).

 2. Milline Maarja tegu põhjustab vaidluse ning kuidas selgub Jeesuse vastusest Maarja kaitseks, mil määral ta on teadlik oma „tunnist”?

² Kuus päeva enne paasapüha, 8. niisanil, on Jeesus taas Jeruusalemma lähistel. Ta tuleb Betaaniasse, mis asub Jeruusalemmast umbes kolme kilomeetri kaugusel ja kus elavad tema armsad sõbrad Marta, Maarja ja Laatsarus. On reede õhtu ja Jeesus veedab hingamispäeva seal. Järgmisel õhtul võiab Maarja teda kalli healõhnalise õliga, mille peale jüngrid väljendavad pahameelt. Jeesus ütleb neile: „Jät[ke] ta rahule, et ta seda saaks hoida minu matusepäevaks. Sest vaeseid on ikka teie juures, aga mind ei ole teil ikka!” (Johannese 12:1–8; Matteuse 26:6–13). Jeesus teab „tunni olevat tulnud, et ta siit maailmast läheb Isa juurde” (Johannese 13:1). Juba viie päeva pärast annab ta „oma hinge lunaks paljude eest” (Markuse 10:45). Seetõttu mõjutab aja pakilisuse tunnetamine kõike, mis ta teeb ja õpetab. Kui heaks eeskujuks on see meile, kes me igatsusega selle maailma-ajastu lõppu ootame! Pane tähele, mida on Jeesus juba järgmisel päeval ajendatud tegema.

Jeesuse triumfaalne saabumine Jeruusalemma

 3. a) Kuidas siseneb Jeesus Jeruusalemma pühapäeval, 9. niisanil, ning mida teeb enamik tema ümber kogunenud inimesi? b) Mida vastab Jeesus variseridele, kes nurisevad rahvahulga pärast?

³ Pühapäeval, 9. niisanil saabub Jeesus triumfaalselt Jeruusalemma. Kui ta linnale läheneb – sõites eeslisälu seljas, nagu on ennustatud Sakarja 9:9 –, laotab enamik tema ümber kogunenud inimesi oma pealisrõivad tee peale, samal ajal kui teised raiuvad puudelt oksi ja laotavad neid laiali. „Kiidetud olgu kuningas, kes tuleb Issanda nimel,” hüüavad nad. Mõned variserid rahva seast tahavad, et Jeesus oma jüngreid noomiks. Ent Jeesus vastab: „Ma ütlen teile, kui need vait jääksid, hakkaksid kivid kisendama!” (Luuka 19:38–40; Matteuse 21:6–9).

 4. Miks tõuseb Jeruusalemm liikvele, kui Jeesus linna siseneb?

⁴ Vaid mõni nädal tagasi nägid paljud sellest rahvahulgast, kuidas Jeesus äratas üles Laatsaruse. Nüüd räägivad nad pidevalt sellest imest teistele. Kui siis Jeesus Jeruusalemma saabub, tõuseb kogu linn liikvele. „Kes see on?” tahavad inimesed teada. Rahvahulgad aga ütlevad korduvalt: „Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!” Nähes, mis toimub, kurdavad variserid: „Maailm jookseb tema järele!” (Matteuse 21:10, 11; Johannese 12:17–19).

 5. Mis leiab aset templis, kui Jeesus sinna läheb?

⁵ Nagu Jeesusel kui Suurel Õpetajal Jeruusalemmas käies ikka kombeks on, läheb ta templisse õpetama. Seal tuleb tema juurde pimedaid ja jalutuid ning ta teeb nad terveks. Kui ülempreestrid ja kirjatundjad seda näevad ja kui nad kuulevad, kuidas poisid templis hüüavad: „Hoosianna Taaveti Pojale!”, saavad nad pahaseks. „Kas sa kuuled, mida need ütlevad?” avaldavad nad oma rahulolematust. „Jah kuulen!” vastab Jeesus. „Kas te iganes pole lugenud: laste ja imikute suust oled sa enesele valmistanud kiituse?” Õpetamist jätkates vaatleb Jeesus tähelepanelikult, mis templis toimub (Matteuse 21:15, 16; Markuse 11:11).

 6. Mille poolest erineb Jeesuse nüüdne käitumine varasemast ja miks?

⁶ Kui erinevalt käitub Jeesus nüüd sellest, kuidas ta toimis kuus kuud tagasi! Siis tuli ta lehtmajade pühiks Jeruusalemma „mitte avalikult, vaid otsekui salaja” (Johannese 7:10). Ja alati hoolitses ta selle eest, et eluohtlikust olukorrast tervena pääseda. Nüüd aga siseneb ta avalikult linna, kus on antud korraldused tema kinnivõtmiseks! Samuti pole Jeesusel olnud tavaks endale kui Messiale tähelepanu tõmmata (Jesaja 42:2; Markuse 1:40–44). Ta pole kunagi tahtnud, et teda valjult reklaamitaks või et tema kohta kõmujutte liiguks. Nüüd tervitavad rahvahulgad teda kui Kuningat ja Päästjat – kui Messiat – ja ta lükkab kõrvale usujuhtide nõudmised rahvast vaigistada! Miks ta nüüd teistmoodi käitub? Kuna „tund on tulnud, et Inimese Poega austataks”, nagu Jeesus järgmisel päeval ütleb (Johannese 12:23).

Julge tegutsemine ja siis elupäästvad õpetused

7., 8. Mida teeb Jeesus 33. aasta 10. niisanil templis samamoodi nagu 30. aasta paasapühal?

⁷ Jõudnud esmaspäeval, 10. niisanil templisse, tegutseb Jeesus vastavalt sellele, mida ta eelmisel pärastlõunal nägi. Ta hakkab välja ajama neid, kes templis müüvad ja ostavad, ning lükkab kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. Ka ei luba ta, et keegi kannaks mingit astjat läbi templi. Ta mõistab vääriti toimijad hukka, lausudes: „Eks ole kirjutatud: minu koda peab hüütama palvekojaks kõigile rahvaile? Kuid teie olete selle teinud röövliauguks!” (Markuse 11:15–17).

⁸ Jeesus tegutseb samamoodi nagu kolm aastat tagasi, kui ta aastal 30 paasapühal templis käis. Seekord on tema hukkamõist aga teravam. Nüüd nimetab ta templis kaubitsejaid röövliteks (Luuka 19:45, 46; Johannese 2:13–16). Põhjuseks on see, et nad nõuavad pööraselt kõrget hinda inimestelt, kellel tuleb osta nende käest ohverdamiseks vajalikke loomi. Ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvaülemad kuulevad, mida Jeesus teeb, ning nad otsivad taas võimalust tema tapmiseks. Ent nad ei tea, kuidas Jeesusest lahti saada, sest kogu rahvas on hämmastuses tema õpetuse pärast ja ripub tema küljes teda kuulates (Markuse 11:18; Luuka 19:47, 48).

 9. Millise õpetliku näite Jeesus toob ning millise kutse esitab ta oma kuulajatele templis?

⁹ Jätkates templis õpetamist, teatab Jeesus: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!” Jah, ta teab, et inimesena on tal jäänud elada vaid mõni päev. Kui ta on rääkinud sellest, kuidas nisuiva peab surema, et vilja kanda – millega ta viitab enda surmale ja sellele, et tema kaudu võivad teised igavese elu saada –, esitab ta oma kuulajatele järgmise kutse: „Kui keegi mind teenib, see järgigu mind, ja kus mina olen, seal peab olema ka minu teenija; ja kes mind teenib, seda tahab Isa austada” (Johannese 12:23–26).

10. Mida tunneb Jeesus, mõeldes eesootavale piinarikkale surmale?

¹⁰ Mõeldes piinarikkale surmale, millest lahutab teda vaid neli päeva, jätkab Jeesus: „Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist!” Kuid seda, mis Jeesust ees ootab, ei saa vältida. Ta ütleb: „Sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi!” Jeesus on päri Jumala korraldusega. Tal on kindel nõu lasta Jumala tahtel juhtida kogu oma elukäiku kuni ohvrisurmani välja (Johannese 12:27). Tema soov alluda täielikult Jumala tahtele on meile suurepäraseks eeskujuks.

11. Mida õpetab Jeesus rahvale, kes on äsja kuulnud häält taevast?

¹¹ Olles sügavalt mures selle pärast, kuidas tema surm mõjub Isa mainele, palvetab Jeesus: „Isa, austa oma nime!” Templis oleva rahva hämminguks kostub taevast hääl, mis kuulutab: „Mina olen juba austanud ja austan veel!” Suur Õpetaja kasutab seda võimalust, selgitamaks rahvale, miks see hääl sündis, millised tagajärjed on tema surmal ja miks on tähtis temasse uskuda (Johannese 12:28–36). Viimased kaks päeva on olnud Jeesuse jaoks väga tegevusrohked. Kuid otsustav päev on alles ees.

Hukkamõistude päev

12. Kuidas püüavad usujuhid Jeesust lõksu püüda teisipäeval, 11. niisanil, ja millise tulemusega?

¹² Teisipäeval, 11. niisanil läheb Jeesus jälle templisse õpetama. Ka vaenulik kuulajaskond on platsis. Ülempreestrid ja rahva vanemad viitavad Jeesuse eelmise päeva tegevusele ning küsivad temalt: „Missuguse meelevallaga sa teed neid asju? Ja kes on sulle selle meelevalla andnud?” Meisterõpetaja surub nad oma vastusega nurka ning jutustab kolm ilmekat tähendamissõna – kaks viinamäest ja ühe pulmapeost –, mis paljastavad tema vastaste kurjust. Kuuldust vihased usujuhid tahaksid Jeesuse kinni võtta, aga nad kardavad rahvahulki, kes peavad teda prohvetiks. Seepärast püüavad nad teda tema sõnadest lõksu püüda. Jeesuse vastused panevad neil aga suu lukku (Matteuse 21:23–22:46).

13. Millist nõu annab Jeesus oma kuulajatele seoses kirjatundjate ja variseridega?

¹³ Kuna kirjatundjad ja variserid väidavad end õpetavat Jumala Seadust, kutsub Jeesus oma kuulajaid üles: „Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ei tee” (Matteuse 23:1–3). Kui võimas avalik hukkamõist see on! Kuid Jeesus ei piirdu vaid sellega. Ta on viimast päeva templis ja esitab julgelt terve rea paljastusi, mis järgnevad üksteisele nagu kõuekärgatused.

14., 15. Missuguste teravate sõnadega mõistab Jeesus hukka kirjatundjad ja variserid?

¹⁴ „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad,” kuulutab Jeesus kuus korda. Nagu ta selgitab, väärivad nad taolist hukkamõistu sellepärast, et nad sulevad taevariigi inimeste eest ega lase sisse minna neid, kes tahaksid. Need silmakirjatsejad käivad läbi mered ja maad, et leida ükski, kes heidab nende usku – ja saab seeläbi üksnes igavese hukatuse vääriliseks. Nad jätavad kõrvale, „mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse”, pööravad aga hoolikalt tähelepanu kümnise maksmisele. Nad teevad „karika ja vaagna ... puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust”, mis osutab sellele, et nende seesmine laostumus ja rikutus on peidetud välise vagaduse taha. Kõigele lisaks on nad väga innukad ehitama prohvetitele hauamonumente ja neid ehtima, et tõmmata tähelepanu oma heategevusele, olles ise „nende lapsed, kes tapsid prohveteid” (Matteuse 23:13–15, 23–31).

¹⁵ Jeesus mõistab hukka selle, et tema vastastel puuduvad vaimsed väärtused, öeldes: „Häda teile, te sõgedad teejuhid.” Nad on moraalselt sõgedad ehk pimedad, kuna nad omistavad enam tähtsust templi kullale kui selle kummardamispaiga vaimsele väärtusele. Edasi väljendab Jeesus oma hukkamõistu kõige karmimate sõnadega: „Te maod, te rästikute sigitis,” ütleb ta, „kuidas te põgenete põrgu [„Gehenna”, UM] hukatuse eest?” Jah, Jeesus ütleb neile, et nende kurjuse tõttu saab neile osaks igavene häving (Matteuse 23:16–22, 33). Olgem ka meie Kuningriigi sõnumit kuulutades ikka julged ja seda ka siis, kui meil tuleb paljastada valereligiooni.

16. Millise tähtsa ennustuse annab Jeesus oma jüngritele Õlimäel?

¹⁶ Nüüd lahkub Jeesus templist. Kui pärastlõunane päike hakkab madalamale veerema, läheb ta koos apostlitega üles Õlimäele. Seal istudes annab Jeesus ennustuse templi hävingu kohta ning samuti oma juuresoleku ja maailma-ajastu lõpetuse tundemärgi. Seal lausutud prohvetlike sõnade tähendus ulatub meie päevadesse välja. Lisaks ütleb Jeesus sel õhtul oma jüngritele: „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!” (Matteuse 24:1–14; 26:1, 2).

Jeesus ’armastab omi otsani’

17. a) Millise õppetunni annab Jeesus 12 apostlile paasapühal, 14. niisanil? b) Millise mälestuspüha seab Jeesus sisse pärast Juudas Iskarioti ärasaatmist?

¹⁷ Kahel järgmisel päeval, 12. ja 13. niisanil, ei lähe Jeesus templisse. Usujuhid otsivad võimalust teda tappa ning ta ei taha, et miski takistaks tal pidamast paasapüha koos oma apostlitega. Neljapäeva päikeseloojanguga algab 14. niisan, Jeesuse inimelu viimane päev. Sel õhtul on Jeesus ja apostlid kogunenud ühte Jeruusalemmas asuvasse majja, kus on tehtud ettevalmistusi paasapüha pühitsemiseks. Kui nad koos paasapüha peavad, peseb Jeesus oma 12 apostli jalad, andes neile sellega oivalise õppetunni alandlikkuse kohta. Saatnud ära Juudas Iskarioti, kes on soostunud oma Isanda ära andma 30 hõbetüki eest – Moosese Seaduse järgi orja hinna eest –, seab Jeesus sisse oma surma mälestusõhtu (2. Moosese 21:32; Matteuse 26:14, 15, 26–29; Johannese 13:2–30).

18. Milliseid õpetusi Jeesus 11 ustavale apostlile veel jagab ning kuidas valmistab ta neid ette enda peatseks lahkumiseks?

¹⁸ Pärast mälestusõhtu sisseseadmist hakkavad apostlid ägedalt vaidlema selle üle, kes neist tuleks arvata teistest suuremaks. Selle asemel et apostlitega tõrelda, õpetab Jeesus neile kannatlikult teiste teenimise tähtsust. Tunnustades seda, et nad on püsinud tema juures ta katsumustes, sõlmib ta nendega isikliku lepingu kuningriigi kohta (Luuka 22:24–30). Samuti käsib Jeesus neil armastada üksteist, nõnda nagu tema neid on armastanud (Johannese 13:34). Viibides veel selles toas, valmistab Jeesus oma apostleid armastavalt ette oma peatseks lahkumiseks. Ta kinnitab neile oma sõprust, innustab neid näitama üles usku ning tõotab neid aidata püha vaimu kaudu (Johannese 14:1–17; 15:15). Enne majast lahkumist anub Jeesus oma Isa: „Tund on tulnud! Austa oma Poega, et ka Poeg austaks sind.” Jeesus on apostlid nüüd enda lahkumiseks ette valmistanud ning ta tõesti ’armastab omi otsani’ (Johannese 13:1; 17:1).

19. Mis paneb Jeesuse Ketsemani aias ahastust tundma?

¹⁹ Võib olla juba tublisti üle südaöö, kui Jeesus koos 11 ustava apostliga Ketsemani aeda jõuab. Ta on apostlitega seal sageli käinud (Johannese 18:1, 2). Vaid tundide kaugusel on aeg, mil ta peab surema otsekui põlastusväärne kurjategija. Selle sündmuse ligiolek ja mõte, millist teotust võib see tuua tema Isale, paneb ta tundma nii suurt ahastust, et kui ta palvetab, on tema higi nagu verepisarad, mis langevad maa peale (Luuka 22:41–44). „Tund on tulnud!” ütleb Jeesus apostlitele. „Vaata, see, kes mu ära annab, on lähedal!” Kui ta alles räägib, ilmub Juudas Iskariot koos suure rahvajõuguga, kellel on kaasas tõrvikud, lambid ja relvad. Nad on tulnud teda kinni võtma. Jeesus ei hakka vastu. „Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see nõnda peab sündima?” selgitab ta (Markuse 14:41–43; Matteuse 26:48–54).

Inimese Poeg seatakse ausse!

20. a) Millist julma kohtlemist kogeb Jeesus, kui ta on kinni võetud? b) Miks hüüab Jeesus mõni hetk enne surma: „See on lõpetatud”?

²⁰ Kui Jeesus on kinni võetud, kaebavad tema peale valetunnistajad, erapoolikud kohtumõistjad tunnistavad ta süüdi, Pontius Pilaatus mõistab ta üle kohut, preestrid ja rahvajõugud mõnitavad teda ning sõdurid pilkavad ja piinavad teda (Markuse 14:53–65; 15:1, 15; Johannese 19:1–3). Reede keskpäevaks on Jeesus piinapostile naelutatud ning kannatab sõnulseletamatut valu, kui naelahaavad kätel ja jalgadel tema keharaskuse tõttu rebenevad (Johannese 19:17, 18). Kella kolme paiku pärastlõunal hüüab Jeesus: „See on lõpetatud!” Jah, ta on lõpetanud missiooni, mida ta on tulnud maa peale täitma. Usaldanud oma vaimu Jumala kätte, langetab ta pea ja sureb (Johannese 19:28, 30; Matteuse 27:45, 46; Luuka 23:46). Kolmandal päeval pärast seda äratab Jehoova oma Poja üles (Markuse 16:1–6). Nelikümmend päeva pärast ülestõusmist läheb Jeesus taevasse ning ta seatakse ausse (Johannese 17:5; Apostlite teod 1:3, 9–12; Filiplastele 2:8–11).

21. Kuidas me saame Jeesust jäljendada?

²¹ Kuidas me saame täpselt ’käia Jeesuse jälgedes’? (1. Peetruse 2:21.) Pingutagem nagu tema Kuningriigi kuulutamise ja jüngrite tegemise töös ning kõnelgem Jumala sõna kindluse ja julgusega (Matteuse 24:14; 28:19, 20; Apostlite teod 4:29–31; Filiplastele 1:14). Ärgem kunagi unustagem, kus me ajavoolus asume, ega lakakem õhutamast üksteist armastusele ja headele tegudele (Markuse 13:28–33; Heebrealastele 10:24, 25). Juhindugem kõiges, mida teeme, Jehoova Jumala tahtest ning teadmisest, et elame lõpuajal (Taaniel 12:4).

Kuidas sa vastaksid?

• Mida ajendas Jeesust viimasel templisoleku päeval tegema teadmine, et ta peagi sureb?

• Mis näitab, et Jeesus ’armastas omi otsani’?

• Mida näitavad Jeesuse kohta tema elu viimastel tundidel toimunud sündmused?

• Kuidas me võime oma teenistuses Kristust Jeesust jäljendada?

[Pilt lk 18]

Jeesus ’armastas neid otsani’