Pääste

Definitsioon: Hädaohu või hävingu eest kaitsmine või nendest vabastamine. See võib olla vabastamine kas rõhujate või tagakiusajate käest. Jehoova vabastab oma Poja kaudu kõik tõelised kristlased praegusest kurjast asjadesüsteemist, aga ka patu ja surma orjusest. Jehoova ustavatest sulastest koosnevale suurele rahvahulgale, kes elab „viimseil päevil”, tähendab pääste ka kaitset suures viletsuses ellujäämiseks.

Kas Jumal päästab oma suures halastuses lõpuks kogu inimkonna?

Kas 2. Peetruse 3:9 näitab, et toimub üleüldine päästmine? See ütleb: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks [„et keegi saaks hävitatud”, TEV], vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” Jumal soovib halastavalt, et kõik Aadama järglased meelt parandaksid, ja ta on suuremeelselt korraldanud pattude andeksandmise neile, kes kahetsevad. Aga ta ei sunni kedagi seda korraldust vastu võtma. (Võrdle 5. Moosese 30:15—20.) Paljud lükkavad selle tagasi. Nad sarnanevad uppujaga, kes tõukab eemale päästerõnga, mille viskab talle keegi, kes soovib teda aidata. Kuid tuleb mainida, et kahetsemise alternatiiviks ei ole igavesti põrgutules põlemine. Need, kes ei kahetse, hukkuvad ehk nad ’hävitatakse’, nagu seda näitab 2. Peetruse 3:9. Ka 7. salm viitab ’jumalatute inimeste hukatusele’. (Meie kursiiv.) Selles tekstis pole mingit viidet üleüldisele päästele. — Vaata ka peateemat „Põrgu”.

Kas 1. Korintlastele 15:22 tõestab, et kõik inimesed lõpuks päästetakse? Selles öeldakse: „Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses.” Nagu näitab kaastekst, käsitletakse siin surnuist ülesäratamist. Kes äratatakse üles? Kõik, kellele Aadama patt on surma toonud (vaata 21. salmi), kuid kes ise ei ole korda saatnud selliseid tahtlikke üleastumisi, mida mainitakse Heebrealastele 10:26—29. Nii nagu Jeesus äratati Hadesest üles (Ap. t. 2:31, NW), nii ’tehakse elavaks’ ülesäratamise kaudu ka kõik teised, kes on Hadeses. (Ilm. 1:18; 20:13; NW) Kas kõik need inimesed saavad igavese pääste? See võimalus antakse küll kõigile, kuid mitte igaüks ei haara sellest kinni, nagu on näidatud Johannese 5:28, 29, mis ütleb, et mõningate puhul on tulemuseks „hukkamõistmine”.

Kuidas selgitada selliseid tekste nagu Tiitusele 2:11, kus UT järgi viidatakse ’kõigi inimeste päästele’? Ka teised tekstid, näiteks Johannese 12:32, Roomlastele 5:18 ja 1. Timoteosele 2:3, 4 annavad EP, UT, RS, KJ jt. tõlgetes edasi samasuguse mõtte. Kreekakeelsed väljendid, mis neis salmides on tõlgitud sõnadega „kõik” ja „igaüks”, on muutevormid sõnast pas. Nagu on näidatud Vine’i väljaandes Expository Dictionary of New Testament Words (London, 1962, I kd., lk. 46), võib selle sõna tähenduseks olla ka „igasugune või mitmesugune”. Niisiis võib ülaltoodud salmides sõna „kõik” asemel kasutada väljendit „igat sorti” või „igasugused”, nagu seda tõlgib NW. Kumb mõte on õige, kas „kõik” või „igasugused”? Vaadakem, milline tõlkevariant on ka ülejäänud Piibliga kooskõlas. Viimane. Vaata tekste Apostlite teod 10:34, 35; Ilmutuse 7:9, 10 ja 2. Tessalooniklastele 1:9. (Märkus: kreekakeelse sõna sellist tähendust tunnustavad ka teised tõlkijad, nagu on näha sellest, kuidas nad on tõlkinud teksti Matteuse 5:11: „kõiksugu”, PR, EP, UT; „igasugust”, RS, TEV; „igat liiki”, NE.)

Kas on olemas kirjakohti, mis näitavad kindlalt, et on neid, keda iial ei päästeta?

2. Tess. 1:9: „Kes saavad nuhtluseks igavese hukatuse, hülgamise Issanda palge eest ja tema vägevuse auhiilgusest.” (Meie kursiiv.)

Ilm. 21:8: „Argade ja uskmatute ja jälkide ja tapjate ja hoorajate ja nõidade ja ebajumalateenijate ja kõigi valelike osa on tule ja väävliga põlevas järves! See on teine surm.”

Matt. 7:13, 14: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.”

Kui inimene on juba kord päästetud, kas ta on siis alatiseks päästetud?

Juuda 5: „Ma tahan meelde tuletada teile, kes kõike juba olete korra teada saanud, et Issand, kui ta rahva oli päästnud Egiptusest, teisel korral hukkas ära need, kes ei uskunud.” (Meie kursiiv.)

Matt. 24:13: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Niisiis ei ole inimesele lõplik pääste kindlustatud sel hetkel, mil ta hakkab Jeesusesse uskuma.)

Fil. 2:12: „Otsekui te ikka olete olnud sõnakuulelikud, mitte üksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nüüd veel rohkem minu ära olles, nõudke oma päästet kartuse ja värinaga!” (Filiplastele 1:1 öeldakse, et seda öeldi „pühadele”, kes elavad Filipis. Paulus manitses neid, et nad ei oleks liiga enesekindlad, vaid mõistaksid, et nende lõplik pääste ei olnud veel tagatud.)

Heebr. 10:26, 27: „Kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest; vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära süüa vastupanijad.” (Niisiis ei toeta Piibel seda mõtet, et inimene võib pärast „päästmist” teha ükskõik millist pattu ja siiski päästetud saada. Piibel innustab meid olema ustavad. Vaata ka teksti Heebrealastele 6:4—6, kus on näidatud, et isegi püha vaimuga võitud inimene võib oma päästelootuse kaotada.)

Kas pääste saamiseks on peale usu veel midagi vaja?

Efesl. 2:8, 9, UT: „Teie olete armust [„ärateenimata headusest”, NW] päästetud usu kaudu — ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt, — ei mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.” (Kogu päästekorraldus on Jumala ärateenimata headuse väljendus. Ühelgi Aadama järglasel pole kuidagimoodi võimalik omal jõul päästet saada, ükskõik kui õilsad ta teod ka poleks. Pääste on Jumala and neile, kes usuvad tema Poja ohvri pattelunastavasse väärtusse.)

Heebr. 5:9, UT: „Ta [Jeesus] sai igavese pääsemise põhjustajaks kõigile, kes on Talle kuulekad.” (Meie kursiiv.) (Kas see on vastuolus väitega, et kristlased on „päästetud usu kaudu”? Ei ole. Kuulekus näitab lihtsalt, et nende usk on ehtne.)

Jak. 2:14, 26: „Mis kasu on sellest, mu vennad, kui keegi ütleb enesel usku olevat, aga tegusid temal ei ole? Ega usk või teda õndsaks teha [„päästa”, UT]? Sest samuti nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda ka usk ilma tegudeta on surnud.” (Inimene ei saa päästet oma tegudega ära teenida. Aga kui inimesel on ehtne usk, kaasnevad tema usuga teod — teod, mida ta teeb kuulekusest Jumala ja Kristuse käskudele ning mis näitavad tema usku ja armastust. Ilma selliste tegudeta on tema usk surnud.)

Ap. t. 16:30, 31, UT: „’Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?’ Nemad [Paulus ja Siilas] aga ütlesid: ’Usu Issandat Jeesust, siis pääsed sina ja su pere.’ ” (Kui see mees ja ta pere tõesti uskusid, kas nad siis ka tegutsesid kooskõlas oma usuga? Kindlasti.)

Kui keegi ütleb:

„Ma olen päästetud”

Sa võiksid vastata: „Mul on rõõm seda kuulda, sest ma näen, et te usute Jeesust Kristust. Ma osalen töös, mida Jeesus käskis oma järelkäijatel teha, nimelt rääkida teistele tema Kuningriigi rajamisest. (Matt. 24:14)” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Mis on see Kuningriik? Mida selle tulemine maailmale tähendab? (Taan. 2:44)” 2) „Millised tingimused on siin maa peal selle taevase valitsuse all? (Laul 37:11; Ilm. 21:3, 4)”

Või siis võiksid öelda: „Siis te peate kindlasti tähtsaks seda, mida apostel Peetrus ütles tekstis Apostlite teod 4:12, kas pole nii? ... Kas te olete kunagi mõelnud sellele, kes on meile andnud Jeesuse nime, et me sellesse uskuda võiksime?” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Jeesus ise ütleb meile seda. (Joh. 17:3)” 2) „Pange tähele, et Jeesus ütles, et ta on oma Isa nime inimestele teatavaks teinud. (Joh. 17:6) Mis on Tema isikunimi? Millised mõtted see teile meelde toob? (2. Moos. 3:15; 34:5—7)”

„Kas te olete päästetud?”

Sa võiksid vastata: „Praeguseni olen. Ma ütlen seda sellepärast, et ma tean ka Piibli manitsust mitte olla liiga kindel oma püsimajäämises. Kas teie teate seda teksti? (1. Kor. 10:12)” Seejärel võid ehk lisada: „Miks me ei tohi selles liiga kindlad olla? Apostel Paulus kirjutas inimestele, kes olid uuesti sündinud ja kellel oli lootus taevasele elule (Heebr. 3:1), järgmised sõnad ... (Heebr. 3:12—14) Me saame oma usku tugevdada Jumala Sõna paremini tundma õppides.”

Või siis võiksid öelda: „Ma võiksin küll vastuseks öelda lihtsalt jah. Aga kas te teate, et Piibel räägib rohkem kui ühest päästest? Näiteks, kas te olete kunagi mõelnud sellele, mida tähendavad tekstis Ilmutuse 7:9, 10, 14 toodud mõtted? ... Niisiis on inimesi, kes päästetakse saabuvast suurest viletsusest, et nad elaksid just siin maa peal. (Matt. 5:5)”

„Kas te olete Jeesuse isikliku Päästjana vastu võtnud?”

Vaata lk. 107 peateema „Jeesus Kristus” alt.

„Teie ütlete, et päästetakse ainult 144000”

Sa võiksid vastata: „Mul on hea meel, et te selle kõne alla võtsite, sest nii saan ma teile öelda, mida me tegelikult usume. Pääste võib saada täpselt nii palju inimesi, kui palju ilmutab tõelist usku korraldusse, mille Jumal on Jeesuse kaudu teinud. Aga Piibel ütleb, et ainult 144000 läheb taevasse, et olla seal koos Kristusega. Kas te olete seda kunagi Piiblist lugenud? ... Sellest räägitakse siin, Ilmutuse 14:1, 3.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Mida nad taevas tegema hakkavad? (Ilm. 20:6)” 2) „On selge, et nad peavad kellegi üle valitsema. Kes need valitsetavad võiksid olla? ... (Matt. 5:5; 6:10)”