Kas sa näed jälle oma kalleid kadunuid?
JOHN oli kõigest üheksa aastat vana, kui tema ema suri. Hiljem ta meenutas, mis leinamajas juhtus: „Joonistasin emale pildi ja kirjutasin sellele lühikese sõnumi, paludes tal meid kõiki taevas oodata. Andsin selle isale, et see paneks selle ema juurde kirstu, ja kuigi ema oli surnud, meeldis mulle mõelda, et ta sai selle minu viimase sõnumi kätte.” — How It Feels When a Parent Dies, autor Jill Krementz.
Pole mingit kahtlust, et John oma ema väga armastas. Pärast ema heade omaduste kirjeldamist ütles ta: „Võib-olla ma lihtsalt ei taha halbu asju meenutada, kuid mul ei tule temast midagi halba meelde. Ta oli kauneim naine, keda ma kunagi oma elu jooksul olen näinud.”
Nii nagu Johnil, on ka paljudel teistel armsaid mälestusi oma kallitest kadunutest ja nad tunnistavad, et tunnevad hinges vajadust neid jälle näha. Edith, kelle 26-aastane poeg suri vähki, ütles: „Tunnen vajadust uskuda, et minu poeg elab kusagil, kuid ma ei tea, kus. Kas ma saan teda jälle näha? Ma ei tea seda, kuid ma loodan, et saan.”
Kindlasti ei ole inimese armastav Looja ükskõikne selle suhtes, et inimestel on selline loomulik soov. Sellepärast ta ongi tõotanud, et tuleb aeg, mil miljonid inimesed saavad oma kallite kadunutega taas kokku. Jumala Sõnas on arvukalt viiteid sellele tõotusele, mille kohaselt surnud tulevikus üles äratatakse. — Jesaja 26:19; Taaniel 12:2, 13; Hoosea 13:14; Johannese 5:28, 29; Ilmutuse 20:12, 13.
Kes äratatakse üles taevasele elule?
Vaadelgem Johni lootust, et tema armas ema ootab teda taevas. Paljudel kirikuskäijatel on samasugune lootus või uskumus. Selliseid vaateid toetada püüdes kasutavad vaimulikud ja mõned sotsiaaltöötajad teatud piiblitekste vääriti.
Näiteks üks asjatundja leinajate aitamise alal, dr. Elisabeth Kübler-Ross, ütles oma raamatus On Children and Death: „Surm tähendab vaid seda, et me heidame ära oma keha, nagu viskaksime minema vana, kulunud mantli või astuksime ühest toast teise. Me loeme Koguja 12:7: ’Ja nõnda põrm mulda jälle saab, nõnda kui ta olnud, ja vaim jälle Jumala juure läheb, kes teda on annud.’ Jeesus ütles: ’Ma lähen teile aset valmistama, et teiegi oleksite, kus mina olen.’ Vargale ristil ta ütles: ’Täna pead sa minuga olema paradiisis!’ ”
Kas ülalmainitud tekstid tähendavad tõesti seda, et meie kallid kadunud on praegu elus ja ootavad meid taevas? Uurigem neid tekste hoolikamalt, alustades tekstist Koguja 12:7. On ilmselge, et see tark mees, kes need sõnad kirjutas, ei kavatsenud minna vastuollu sellega, mida ta ise oli sellessamas Piibli raamatus varem öelnud: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi.” (Koguja 9:5) Ta käsitles inimkonna surma üldiselt. Kas on mõistlik uskuda, et kõik veendunud ateistid ja paadunud kurjategijad lähevad pärast surma jälle Jumala juurde? Vaevalt küll. Tegelikult ei saa seda öelda mitte kellegi kohta meist, peame me siis endid heaks või halvaks inimeseks. Kuna mitte keegi meist ei ole varem Jumala juures taevas olnud, kuidas saab siis öelda, et me läheme jälle tema juurde?
Mida siis pidas piiblikirjutaja silmas, kui ta ütles, et pärast surma ’läheb vaim jälle Jumala juurde’? Kasutades heebreakeelset sõna, mida tõlgitakse sõnaga „vaim”, ei viidanud ta millelegi ainulaadsele, mis eristab üht inimest teisest. Selle asemel selgitab seesama inspireeritud piiblikirjutaja Koguja 3:19 (VP), et „ühesugune vaim on kõigil”, nii inimestel kui ka loomadel. Ilmselt mõtles ta seda, et „vaim” on elujõud, mis asub rakkudes, millest koosneb inimeste ja loomade füüsiline keha. Seda vaimu pole me Jumala käest otseselt saanud. Selle andsid meile edasi meie inimvanemad, kui meid eostati ja kui me hiljem sündisime. Pealegi ei suundu see vaim pärast surma sõnasõnaliselt läbi kosmose jälle Jumala juurde. Väljend ’vaim läheb jälle Jumala juurde’ on kõnekujund, mis tähendab seda, et surnud inimese tulevase elu väljavaade sõltub nüüd Jumalast. See on tema otsustada, kelle ta jätab oma mälestusse ja kelle ta lõpuks üles äratab. Vaata ise järele, kui selgelt näitab seda Piibel Laul 104:29, 30.
Jehoova Jumal on seadnud eesmärgiks, et ainult piiratud arv Kristuse ustavaid järelkäijaid, keda on kokku vaid 144000, äratatakse üles taevasele elule Jumala vaimsete poegadena. (Ilmutuse 14:1, 3) Nemad moodustavad koos Kristusega taevase valitsuse, mis on maapealsele inimkonnale õnnistuseks.
Esimesed inimesed, kes sellest teada said, olid Jeesuse ustavad apostlid, kellele ta ütles: „Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas ma oleksin teile öelnud: ma lähen teile aset valmistama? Ja kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen.” (Johannese 14:2, 3) Need apostlid ja ka teised algkristlased surid ja pidid surnutena teadvusetult ootama kuni Jeesuse tulemiseni, mil ta annab neile tasuks taevase ülesäratamise. Sellepärast võime lugeda, et esimene kristlik märter Stefanos „uinus surmaunne”. — Apostlite teod 7:60, NW; 1. Tessalooniklastele 4:13.
Ülesäratamine maapealsele elule
Aga kuidas on siis lugu tõotusega, mille Jeesus andis kurjategijale, kes tema kõrval suri? Nagu paljud tolleaegsed juudid, uskus ka see mees, et Jumal saadab Messia, kes rajab kuningriigi ja taastab juudi rahvale maa peal rahu ja julgeoleku. (Võrdle 1. Kuningate 4:20—5:5 sõnu Luuka 19:11; 24:21 ja Apostlite teod 1:6 sõnadega.) Pealegi ilmutas see kurjategija usku, et just Jeesus on Jumala poolt Kuningaks välja valitud isik. Kuid tol hetkel tundus see siiski ebatõenäoline, sest hukkamõistetud mehena pidi Jeesus peagi surema. Sellepärast kinnitaski Jeesus kurjategijale oma tõotust, juhatades selle sisse nende sõnadega: „Tõesti, ma ütlen sulle täna, minuga sa oled Paradiisis.” — Luuka 23:42, 43, NW.
Piiblitõlked, mis asetavad koma sõna „täna” ette, seavad Jeesuse sõnu mõista soovivate inimeste ette raskesti lahendatava küsimuse. Jeesus ei läinud sel samal päeval mingisse paradiisi. Selle asemel oli ta kolm päeva teadvusetuna surnud, kuni Jumal ta üles äratas. Isegi pärast ülesäratamist ja taevasseminekut pidi Jeesus ootama oma Isa paremal käel, kuni jõudis kätte aeg hakata Kuningana inimkonna üle valitsema. (Heebrealastele 10:12, 13) Varsti toob Jeesuse Kuningriigi valitsus inimkonnale kergenduse ja muudab kogu maa paradiisiks. (Luuka 21:10, 11, 25—31) Siis ta täidab oma tõotuse, mille ta andis sellele kurjategijale, ja äratab ta ellu maa peale. Ja Jeesus on selle mehega koos selles mõttes, et Ta rahuldab kõik tema vajadused, ka vajaduse viia oma eluviis kooskõlla Jumala õiglaste seadustega.
Paljude ülesäratamine
Nagu selle kahetseva kurjategija puhul, nii toimub enamiku inimeste ülesäratamine siin maa peal. See on kooskõlas Jumala eesmärgiga, mis tal inimest luues oli. Esimene mees ja naine pandi paradiisiaeda ja neil kästi alistada maa. Kui nad oleksid Jumalale sõnakuulelikuks jäänud, siis ei oleks nad kunagi vanaks jäänud ega surnud. Jumala määratud ajal oleks Aadam oma täiuslike järglastega kogu maa alistanud, muutnud selle ülemaailmseks paradiisiks. — 1. Moosese 1:28; 2:8, 9.
Aga kuna Aadam ja Eeva patustasid tahtlikult, siis tõid nad surma nii endile kui ka oma tulevastele järglastele. (1. Moosese 2:16, 17; 3:17—19) Sellepärast ütlebki Piibel: „Otsekui ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” — Roomlastele 5:12.
On elanud ainult üks inimene, kes sündis ilma päritud patuta. See oli täiuslik Jumala Poeg Jeesus Kristus, kelle elu kanti taevast üle juudi neitsi Maarja emakasse. Jeesus säilitas patuta seisundi ja ta ei olnud surma väärt. Seega on tema surmal väärtus, millega saab lunastada „maailma patu”. (Johannese 1:29; Matteuse 20:28) Just sellepärast saigi Jeesus öelda: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!” — Johannese 11:25.
Niisiis on sul tõesti väljavaade saada taas kokku oma kallite kadunutega, kuid selleks tuleb sul näidata üles usku Jeesusesse kui oma Lunastajasse ja kuuletuda temale kui Jumala poolt määratud Kuningale. Varsti pühib Jumala Kuningriik selle maa pealt minema kõik halva. Kõik inimesed, kes keelduvad allumast sellele valitsusele, hävitatakse. Kuid Jumala Kuningriigi alamad jäävad ellu ja teevad hoolega tööd, et muuta see maa paradiisiks. — Laul 37:10, 11; Ilmutuse 21:3—5.
Siis saabub erutav aeg, mil algab ülesäratamine. Kas sina oled siis seal, et võtta vastu ellu tagasi tulevaid surnuid? See kõik sõltub sellest, mida sa praegu teed. Imelised õnnistused on ootamas ees kõiki, kes alluvad praegu Jehoova Kuningriigi valitsusele, mis on tema Poja Jeesuse Kristuse käes.