„Teie olete mu sõbrad”
„Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma käsin.” (JOH. 15:14)
1., 2. a) Millise taustaga olid Jeesuse sõbrad? b) Miks on tähtis olla Jeesuse sõber?
JEESUSE apostlid, kes koos temaga paasapüha ajal ühe maja ülakorruse toas istusid, olid erisuguse taustaga. Vennad Peetrus ja Andreas olid varem kalurid. Matteus oli aga pidanud maksukoguja ametit, mida juudid põlgasid. Mõned, nagu Jaakobus ja Johannes, tundsid Jeesust tõenäoliselt juba lapsest saadik. Kuid teised, nende hulgas Naatanael, võisid Jeesust tunda vaid mõned aastad (Joh. 1:43–50). Ent kõik need mehed olid veendunud, et Jeesus on tõotatud Messias, elava Jumala Poeg (Joh. 6:68, 69). Kindlasti olid nad südamest rõõmsad, kui Jeesus neile ütles: „Ma olen nimetanud teid ... sõpradeks, sest ma olen andnud teile teada kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud” (Joh. 15:15).
2 Jeesuse sõnad oma ustavatele apostlitele käivad põhimõtteliselt kõigi võitud kristlaste ning laiemalt ka tema „teiste lammaste” kohta (Joh. 10:16). Meilgi võib olla au kuuluda Jeesuse sõprade hulka, hoolimata sellest, milline on meie taust. Sõprus Jeesusega on väga oluline, sest olla sõber Jeesusega tähendab olla sõber ka Jehoovaga. Tegelikult on võimatu saada lähedaseks Jumalaga, kui me pole lähedased Kristusega. (Loe Johannese 14:6, 21.) Mida siis teha, et Jeesuse sõbraks saada ja ka jääda? Enne kui seda küsimust lähemalt käsitleme, uurigem, milline sõber Jeesus ise oli ja mida õppida sellest, kuidas jüngrid tema sõprusele vastasid.
Jeesuse eeskuju
3. Mille poolest oli Jeesus tuntud?
3 „Rikast armastavad paljud,” kirjutas tark kuningas Saalomon (Õpet. 14:20). Tema tähelepanek võtab kokku ebatäiuslike inimeste kalduvuse otsida sõprust pigem nendega, kellelt on midagi saada. Jeesus oli aga teistsugune, teda ei mõjutanud inimese varanduslik või sotsiaalne seisund. On tõsi, et Jeesus tundis armastust rikka noore ülema vastu ning kutsus teda end järgima. Kuid Jeesus andis talle nõu oma varandus maha müüa ja raha vaestele anda (Mark. 10:17–22; Luuka 18:18, 23). Jeesust ei tuntud tema sidemete tõttu rikaste ja tähtsate isikutega, vaid selle poolest, et ta sõbrustas tähtsusetute ja põlatud inimestega (Matt. 11:19).
4. Millest on näha, et Jeesuse sõpradel oli puudusi?
4 Mõistagi oli Jeesuse sõpradel puudusi. Näiteks kord ei suutnud Peetrus asju vaimsest vaatevinklist näha (Matt. 16:21–23). Jaakobuses ja Johanneses tõstis aga pead ambitsioonikus; nad palusid Jeesuselt kõrget kohta Jumala kuningriigis. See ärritas teisi apostleid. Soov teistest tähtsam olla põhjustas pidevalt pingeid. Jeesus aga püüdis kannatlikult oma sõprade mõtteviisi korrigeerida. Tema kannatus ei katkenud (Matt. 20:20–28).
5., 6. a) Miks jäi Jeesus sõbraks enamiku oma apostlitega? b) Miks lõpetas Jeesus sõpruse Juudaga?
5 Jeesus ei jäänud apostlitega sõbraks siiski mitte sellepärast, et ta oleks olnud liiga pehme või nende ebatäiuslike meeste vigade suhtes pime. Ta lihtsalt keskendus jüngrite headele kavatsustele ja omadustele. Jeesus oli mõistagi kurb, kui Peetrus, Jaakobus ja Johannes tema elu kõige raskemal tunnil magama jäid, selle asemel et talle toeks olla. Ometi sai ta neist aru. Ta ütles: „Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk” (Matt. 26:41).
6 Juudas Iskariotiga aga lõpetas Jeesus sõpruse. Juudas püüdis küll lähedasi suhteid edasi teeselda, kuid Jeesus nägi oma endise kaaslase südame rikutud olevat. Kuna Juudast sai maailma sõber, tegi ta end sellega Jumala vaenlaseks (Jaak. 4:4). Seepärast saatis Jeesus Juuda minema enne, kui kinnitas sõprust oma 11 ustavale apostlile (Joh. 13:21–35).
7., 8. Kuidas väljendus Jeesuse armastus sõprade vastu?
7 Jeesus vaatas mööda oma ustavate sõprade vigadest ning pidas alati silmas nende heaolu. Näiteks palus ta Isal kaitsta jüngreid katsumustes. (Loe Johannese 17:11.) Jeesus arvestas nende jõuvarudega (Mark. 6:30–32). Jeesust huvitasid ka jüngrite mõtted ja tunded. Ta soovis neid mõista, mitte vaid rääkida seda, mida tema millestki arvab (Matt. 16:13–16; 17:24–26).
8 Jeesus elas oma sõprade heaks ja ka suri nende eest. Jah, ta teadis, et tal tuleb ohverdada oma elu. Seda nõudis Isa õigluspõhimõte (Matt. 26:27, 28; Heebr. 9:22, 28). Kuid Jeesus andis oma elu siiski armastusest. „Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma hinge oma sõprade eest,” ütles ta (Joh. 15:13).
Kuidas vastasid jüngrid Jeesuse sõprusele?
9., 10. Kuidas vastasid inimesed Jeesuse lahkusele?
9 Jeesus pühendas inimestele palju aega. Ta jagas seda, mis tal oli, ja armastas neid. See tõmbas inimesi tema ligi ning nad tahtsid talle samaga vastata (Luuka 8:1–3). Jeesus võis öelda omast kogemusest: „Andke jätkuvalt, ja inimesed annavad teile. Nad kallavad teie rüppe hea mõõdu, mis on tihedaks vajutatud, raputatud ja kuhjaga täis. Sest millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse teile ka tagasi” (Luuka 6:38).
10 Muidugi oli ka neid, kes käisid Jeesusega läbi ainult selleks, et temalt midagi saada. Need nii-öelda sõbrad hülgasid Jeesuse, kui nad tema sõnadest valesti aru said. Nad ei usaldanud teda, tegid vale järelduse ning pöörasid talle selja. Apostlid aga jäid Jeesusele truuks. Nende sõprus Kristusega pandi tihti proovile, kuid nad tegid oma parima, et olla talle toeks nii headel kui ka halbadel aegadel. (Loe Johannese 6:26, 56, 60, 66–68.) Oma viimasel õhtul inimesena maa peal kinnitas Jeesus jüngritele, kui väga ta neid hindab. Ta ütles: „Teie olete need, kes on jäänud minu juurde mu katsumustes” (Luuka 22:28).
11., 12. Mil viisil Jeesus jüngritele oma sõprust kinnitas ja kuidas jüngrid saadud töösse suhtusid?
11 Varsti pärast seda, kui Jeesus oli tunnustanud jüngrite ustavust, jätsid needsamad mehed ta maha. Hetkeks varjutas inimkartus nende armastuse Kristuse vastu. Kuid Jeesus andestas jällegi. Pärast oma surma ja ülestõusmist ilmus ta jüngritele ning kinnitas neile oma sõprust. Peale selle usaldas Jeesus oma järelkäijatele püha ülesande teha „jüngriteks inimesi kõigi rahvaste hulgas” ning olla tema tunnistajaks „kuni maa kõige kaugema paigani” (Matt. 28:19; Ap. t. 1:8). Kuidas jüngrid saadud ülesandesse suhtusid?
12 Jüngrid olid selle töö küljes ihu ja hingega. Tänu püha vaimu toetusele kihas varsti nende õpetusest terve Jeruusalemm (Ap. t. 5:27–29). Surmaähvarduselgi ei loobunud nad täitmast Jeesuse käsku. Kõigest mõned aastakümned pärast selle ülesande saamist kirjutas apostel Paulus, et head sõnumit on kuulutatud „kogu loodu seas taeva all” (Kol. 1:23). Jüngrid näitasid, et nad tõesti hindavad sõprust Jeesusega.
13. Kuidas lasid Jeesuse jüngrid tema õpetustel oma elu mõjutada?
13 Need, kes said Jeesuse järelkäijaks, lasid tema õpetustel mõjutada ka oma isiklikku elu. Paljudel tuli teha suuri muudatusi eluviisis ja isiksuses. Mõned olid varem olnud homoseksuaalid, abielurikkujad, joodikud või vargad (1. Kor. 6:9–11). Teised jälle pidid muutma oma suhtumist muudesse rahvastesse (Ap. t. 10:25–28). Nad kuuletusid Jeesusele. Nad heitsid ära oma vana isiksuse ja riietusid uuega (Efesl. 4:20–24). Nad õppisid tundma „Kristuse meelt”, tema mõtte- ja teguviisi, ning jäljendasid teda (1. Kor. 2:16).
Sõprus Kristusega tänapäeval
14. Mida lubas Jeesus teha maailmaajastu lõpulejõudmise ajal?
14 Paljud esimese sajandi kristlased tundsid Jeesust isiklikult või olid näinud teda pärast ülestõusmist. Meil pole aga sellist võimalust olnud. Kuidas saame siis olla Kristuse sõbrad? Üks viis on kuuletuda ustava ja aruka orjaklassi ehk maa peal elavate vaimuga võitud Kristuse vendade juhistele. Jeesus tõotas, et maailmaajastu lõpulejõudmise ajal määrab ta selle orja „kogu oma vara üle” (Matt. 24:3, 45–47). Enamik neist, kes tänapäeval Kristuse sõprust taotlevad, pole orjaklassi liikmed. Kuidas on omavahel seotud nende suhtumine orjaklassi juhistesse ja sõprus Kristusega?
15. Mille alusel jaotatakse inimesed lammasteks ja kitsedeks?
15 Loe Matteuse 25:31–40. Jeesus kutsus orjaklassi liikmeid oma vendadeks. Tähendamissõnaga lammaste ja kitsede eraldamisest näitab Jeesus selgelt, kui isiklikult puudutab teda see, mismoodi tema vendi koheldakse. Otsustav tegur kellegi liigitamisel lambaks või sikuks on viis, kuidas ta käitub Jeesuse „kõige väiksemategi vendadega”. Niisiis saavad maise lootusega kristlased tõestada oma sõprust Kristusega eelkõige sellega, et toetavad ustavat orjaklassi.
16., 17. Millega tõestada, et oleme Kristuse vendade sõbrad?
16 Millega saad sina toetada Kristuse vendi, kui loodad elada Jumala kuningriigi valitsuse all maa peal? Vaadelgem nüüd kolme viisi. Esimene neist on teha kogu südamest kuulutustööd. Kristus andis oma vendadele ülesande kuulutada head sõnumit kõikjal maailmas (Matt. 24:14). Ent vähestel maa peale jäänud Kristuse vendadel oleks raske seda ülesannet täita, kui maise lootusega kaaslased neid ei abistaks. Kuulutustööd tehes aitavad teiste lammaste klassi kuulujad Kristuse vendadel täita püha ülesannet. Ustav ja arukas orjaklass hindab nende toetust väga, nii nagu ka Kristus.
17 Teine viis aidata Kristuse vendi on toetada kuulutustööd rahaliselt. Jeesus õhutas oma järelkäijaid tegema sõpru „ülekohtuse rikkuse abil” (Luuka 16:9). See ei tähenda, nagu saaksime Jeesuse või Jehoova sõprust raha eest osta. Pigem tähendab see oma vara kasutamist kuningriigi töö heaks. Nõnda tõestame oma sõprust ja armastust mitte ainult sõnade, „vaid teo ja tõega” (1. Joh. 3:16–18). Selline toetus tähendab, et lööme kaasa kuulutustöös, annetame raha koosolekupaikade ehitamiseks ja hooldamiseks ning ülemaailmse kuulutustöö heaks. Ükskõik kas meie annetused on suured või väikesed, hindavad Jehoova ja Jeesus rõõmsat andjat (2. Kor. 9:7).
18. Miks peaksime järgima kogudusevanemate piiblilisi nõuandeid?
18 Kolmas viis tõestada sõprust Kristusega on teha koostööd kogudusevanematega. Need mehed on määranud ametisse püha vaim Kristuse juhtimisel (Efesl. 5:23). „Olge kuulekad neile, kes on teie seas eestvedajad, ja alluge neile,” kirjutas apostel Paulus (Heebr. 13:17). Vahel võib olla raske järgida piiblilisi juhtnööre, mida kogudusevanemad annavad. Me teame nende meeste puudusi ja see võib mõjutada meie suhtumist nende nõuannetesse. Kuid Kristus, koguduse pea, on neile ebatäiuslikele meestele meeleldi koguduses ülesandeid andnud. Järelikult mõjutab suhtumine vanemate autoriteeti otseselt meie sõprust Kristusega. Kui me ei keskendu kogudusevanemate vigadele ning järgime meelsasti nende juhatust, tõestame armastust Kristuse vastu.
Kust leida häid sõpru?
19., 20. Keda võime kogudusest leida ja mida arutame järgmises artiklis?
19 Jeesus hoolitseb meie eest armastavate karjaste kaudu, kuid peale selle annab ta meile koguduses ka vaimseid emasid, vendi ja õdesid. (Loe Markuse 10:29, 30.) Kuidas suhtusid sinu sugulased sellesse, kui hakkasid Jehoova organisatsiooniga läbi käima? On tore, kui nad toetasid su püüdeid saada lähedaseks Jumala ja Kristusega. Kuid Jeesus hoiatas, et mõnikord võivad „omad pereliikmed” meie vaenlasteks saada (Matt. 10:36). Kui lohutav on seega teada, et koguduses on inimesi, kes võivad saada meile lähedasemaks kui lihased sugulased (Õpet. 18:24).
20 Nagu näha Pauluse lõputervitustest tema kirjas roomlastele, oli tal palju lähedasi sõpru (Rooml. 16:8–16). Apostel Johannes lõpetas oma kolmanda kirja sõnadega „Anna mu tervitused sõpradele edasi nimepidi” (3. Joh. 14). Ka temal oli palju häid sõpru. Kuidas jäljendada Jeesuse ja tema päevil elanud jüngrite eeskuju ning rajada tugevaid sõprussuhteid vaimsete vendade ja õdedega? Kuidas neid sõpru hoida? Neid küsimusi arutame järgmises artiklis.
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas on Jeesus meile hea sõbra eeskujuks?
• Kuidas vastasid jüngrid Jeesuse sõprusele?
• Kuidas saame tõestada, et oleme Kristuse sõbrad?
[Pilt lk 14]
Jeesust huvitasid oma sõprade mõtted ja tunded
[Pildid lk 16]
Kuidas saame näidata, et soovime olla Kristuse sõbrad?