Käi hoolsalt Kristuse jälgedes

1., 2. Milline näide aitab meil mõista teksti 1. Peetruse 2:21?

KUJUTA ETTE, et sa oled koos sõpradega matkamas ohtlikul lumisel maastikul. Teie ees käib kogenud giid. Temast jäävad maha sügavad jäljed. Mingil hetkel sa märkad, et ei näe enam giidi, kuid sa ei satu paanikasse. Sa püüad koos sõpradega minna edasi mööda giidi jälgi.

² Tõeliste kristlastena me otsekui matkame ohtlikul maastikul selles kurjas maailmas. Ent Jehoova on andnud meile hea giidi, oma poja Jeesus Kristuse, kelle jälgi mööda me saame käia. (1. Peetr. 2:21.) Peetrus räägib Jeesusest kui teejuhist. Nagu giid jätab lumisele või liivasele maastikule endast maha jäljed, nii on Jeesus jätnud endast maha jäljed, mida mööda me saame käia. Arutame nüüd kolme küsimust. Mida tähendab käia Jeesuse jälgedes, miks meil tuleb seda teha ja kuidas seda teha?

 3. Mida tähendab käia kellegi jälgedes?

³ Mida tähendab käia kellegi jälgedes? Piiblis viitavad sõnad „käima” ja „kõndima” mõnikord inimese eluviisile. (1. Moos. 6:9; Õpet. 4:26.) Seda, millist elu keegi elab, võib võrrelda teeraja või jälgedega, mille ta endast maha jätab. Seega, kellegi jälgedes käimine tähendab tema eeskuju järgimist.

 4. Mida tähendab käia Jeesuse jälgedes?

⁴ Mida tähendab käia Jeesuse jälgedes? Lihtsalt öeldes tähendab see tema eeskuju järgimist. Selle artikli juhttekstis toob Peetrus esile, kui hea eeskuju on Jeesus meile vastupidavuses. (1. Peetr. 2:18–25.) Ent on veel palju muudki, milles me saame Jeesust järgida. Tõepoolest, kogu Jeesuse elu, kõik, mis ta ütles või tegi, on meile heaks eeskujuks.

 5. Kas ebatäiuslikud inimesed saavad tõesti järgida Jeesuse täiuslikku eeskuju? Selgita.

⁵ Kas ebatäiuslikud inimesed saavad tõesti järgida Jeesuse eeskuju? Saavad küll. Tuleta meelde, et Peetrus õhutas meid käima Jeesuse jälgedes hoolsalt, mitte täiuslikult. Kui me siis püüame käia Jeesuse jälgedes nii hästi, kui me ebatäiuslikena suudame, toimime apostel Johannese sõnade kohaselt. Ta lausus: „Kes ütleb, et ta jääb temaga ühte, peab ka elama nii, nagu tema on elanud.” (1. Joh. 2:6.)

6., 7. Miks me võime öelda, et Jeesuse jälgedes käimine lähendab meid Jehoovaga?

⁶ Jeesuse jälgedes käimine lähendab meid Jehoovaga. Miks me võime nii öelda? Esiteks, Jeesus jättis suurepärase eeskuju, kuidas elada Jumalale meelepärast elu. (Joh. 8:29.) Kui me siis käime Jeesuse jälgedes, rõõmustame Jehoovat. Ja me võime olla kindlad, et meie taevane isa soovib olla nende sõber, kes püüavad saada temaga lähedaseks. (Jaak. 4:8.)

⁷ Teiseks, Jeesus jäljendas oma isa täiuslikult. Seepärast võis ta öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa”. (Joh. 14:9.) Näiteks oli tal kahju pidalitõbisest, ta tundis kaasa rasket haigust põdevale naisele ja neile, kes olid kaotanud oma lähedase. Kui me jäljendame Jeesuse omadusi ja seda, kuidas ta teisi kohtles, siis jäljendame ka Jehoovat. (Mark. 1:40, 41; 5:25–34; Joh. 11:33–35.) Mida sarnasemaks me Jehoovaga saame, seda lähedasemad me temaga oleme.

 8. Selgita, miks Jeesuse jälgedes käimine aitab meil maailma ära võita.

⁸ Kui me käime Jeesuse jälgedes, siis me ei lase sel kurjal maailmal end takistada Jehoovat teenida. Oma maapealse elu lõpus ütles Jeesus: „Mina olen maailma ära võitnud!” (Joh. 16:33.) Ta mõtles seda, et ta polnud lasknud end mõjutada selle maailma mõtteviisist, eesmärkidest ja toimimisviisidest. Jeesus ei unustanud kunagi seda, miks ta oli maa peale saadetud: et pühitseda Jehoova nime. Kuidas on lood meiega? Praeguses maailmas on palju asjaolusid, mis võivad meil takistada Jehoova teenimist. Ent kui me keskendume Jeesuse eeskujul Jehoova tahte täitmisele, siis me võidame maailma ära. (1. Joh. 5:5.)

 9. Mida me peame tegema, et saada igavene elu?

⁹ Kui me käime Jeesuse jälgedes, saame elada igavesti. Kui rikas noormees päris Jeesuselt, mida ta peab tegema, et saada igavene elu, vastas Jeesus: „Saa minu järelkäijaks.” (Matt. 19:16–21.) Juutidele, kes ei uskunud, et Jeesus on messias, ütles ta: „Minu lambad ... järgnevad mulle. Ma annan neile igavese elu.” (Joh. 10:24–29.) Sanhedrini liige Nikodeemos soovis Jeesuse õpetustest rohkem kuulda ja Jeesus ütles talle, et kes usub temasse, saab igavese elu. (Joh. 3:16.) Meie usk Jeesusesse ilmneb selles, et rakendame ellu tema õpetusi ja järgime tema eeskuju. Kui me seda teeme, püsime igavesse ellu viival teel. (Matt. 7:14.)

10. Kuidas me saame Jeesust paremini tundma õppida? (Vt Joh. 17:3.)

¹⁰ Enne kui saame hakata käima Jeesuse jälgedes, tuleb meil teda tundma õppida. (Loe Johannese 17:3.) Jeesuse tundmaõppimine on kestev protsess. Meil tuleb järjest paremini õppida tundma tema omadusi, mõtteviisi ja väärtushinnanguid. Sõltumata sellest, kui kaua me oleme tões olnud, tuleb meil Jehoova ja tema poja kohta üha rohkem teadmisi omandada.

11. Mida sisaldavad neli evangeeliumit?

¹¹ Jehoova on lasknud kirja panna neli evangeeliumit, et saaksime tema poega tundma õppida. Need evangeeliumid sisaldavad ajaloolisi ülestähendusi Jeesuse elust ja teenistusest. Nendes on kirjas, mida Jeesus ütles, mida ta tegi ja mida ta tundis. Need neli raamatut aitavad meil mõelda tõsiselt Jeesuse eeskujule. (Heebr. 12:3.) Nendesse on otsekui talletatud Jeesuse jalajäljed. Seega kui uurime evangeeliume, õpime Jeesust järjest paremini tundma ja saame käia hoolsalt tema jälgedes.

12. Mida me peaksime tegema lisaks evangeeliumite lugemisele?

¹² Ei piisa vaid evangeeliumite lugemisest. Meil tuleb võtta aega nende uurimiseks ja selle materjali üle mõtisklemiseks. (Vrd Joosua 1:8, allmärkus.) Arutame nüüd kaht soovitust, mis aitavad meil evangeeliumite üle mõtiskleda ja loetut ellu rakendada.

13. Kuidas evangeeliumilugudesse sisse elada?

¹³ Esiteks, püüa evangeeliumilugudesse sisse elada. Kasuta oma kujutlusvõimet, et toimuvat näha ja kuulda, ja püüa mõista, mida võisid need inimesed tunda. Selles on sulle abiks meie organisatsiooni väljaanded. Uuri konteksti ehk seda, mis eelnes või järgnes uuritava loo sündmustele. Otsi infot nende inimeste ja paikade kohta, millest jutt käib. Võrdle seda lugu paralleeljutustustega teistes evangeeliumites. Mõnikord on üks evangeeliumikirjutaja lisanud detaile, mida teistes evangeeliumites pole.

14., 15. Kuidas me saame evangeeliumitest õpitut ellu rakendada?

¹⁴ Teiseks, rakenda evangeeliumitest loetut ellu. (Joh. 13:17.) Pärast mõne evangeeliumijutustuse uurimist mõtle järgmistele küsimustele. Kas selles loos on midagi õpetlikku, mida saan ellu rakendada? Kuidas saaksin neid mõtteid teiste aitamiseks kasutada? Püüa mõelda mõne konkreetse inimese peale, ja kui on sobiv aeg, jaga temaga taktitundeliselt neid õpetlikke mõtteid.

¹⁵ Vaatame nüüd üht näidet, kuidas nende kahe nõuande järgi toimida. Uurime lugu vaesest lesknaisest, keda Jeesus templis jälgis.

16. Kirjelda stseeni, mis on kirjas tekstis Markuse 12:41.

¹⁶ Püüa jutustusse sisse elada. (Loe Markuse 12:41.) Kujutle järgmist stseeni. On 11. niisan aastal 33 m.a.j. See on vähem kui nädal enne Jeesuse surma. Jeesus on peaaegu terve päeva templis õpetanud. Usujuhid pole talle seda just kergeks teinud. Varem olid mõned Jeesuse autoriteedi kahtluse alla seadnud. Teised püüdsid teda intrigeerivate küsimustega nurka suruda. (Mark. 11:27–33; 12:13–34.) Nüüd on Jeesus läinud templi teise ossa, ilmselt naiste õue. Seal näeb ta seina ääres annetuskaste. Ta istub ja jälgib, kuidas inimesed panevad kastidesse annetusi. Ta näeb, kuidas rikkad lasevad kasti palju münte. Võib-olla on ta piisavalt lähedal, et kuulda, kuidas mündid kõlinal kastidesse langevad.

17. Mida tegi vaene lesknaine? (Vt Mark. 12:42.)

¹⁷ Loe Markuse 12:42. Mõne aja pärast köidab Jeesuse tähelepanu vaene lesknaine. (Luuka 21:2.) Tema elu on väga raske. Ta näeb palju vaeva, et ots otsaga kokku tulla. Nüüd läheb ta ühe annetuskasti juurde ja paneb sinna kaks väikest münti, mille kukkumise heli on vaevu kuulda. Jeesus teab, et ta annetas kaks leptonit, mis on kõige väiksemad tol ajal käibel olevad mündid. Nende eest ei saa osta isegi üht varblast, mis on kõige odavam lind vaeste toidulaual.

18. Mida ütles Jeesus lesknaise annetuse kohta? (Vt Mark. 12:43, 44.)

¹⁸ Loe Markuse 12:43, 44. Jeesus on lesknaise teost väga liigutatud. Ta kutsub oma jüngrid ja lesknaisele osutades ütleb: „See vaene lesknaine pani annetuskasti rohkem kui kõik teised.” Ta selgitab: „Need kõik [eriti rikkad] panid sellest, mis neil on üle, aga tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.” See ustav naine andis ära oma viimsegi rahanatukese ja jättis nii end Jehoova hoolde. (Laul 26:3.)

19. Milline tähtis õpetus on Jeesuse sõnades vaese lesknaise kohta?

¹⁹ Rakenda loetut ellu. Mõtle, mida sa võid Jeesuse sõnadest õppida. Kahtlemata oleks vaene lesknaine soovinud Jehoovale rohkem anda. Kuid ta tegi, mis suutis. Ta andis Jehoovale oma parima. Jeesus teadis, et naise annetus on tema taevase isa silmis väga väärtuslik. Siin on meile tähtis õppetund. Jehoova rõõmustab, kui anname talle oma parima, kui teenime teda kogu südamest. (Matt. 22:37; Kol. 3:23.) Jehoova on õnnelik, kui teeme kõik, mida suudame. See põhimõte kehtib nii aja kui ka energia kohta, mida me pühendame tema teenimisele, sealhulgas kuulutustööle ja koosolekutele.

20. Kuidas sa saad lesknaise loost õpitut ellu rakendada? Too näide.

²⁰ Kuidas sa saad lesknaise loost õpitut ellu rakendada? Mõtle mõnele inimesele, kes paistab vajavat kinnitust, et Jehooval on hea meel selle üle, mida ta suudab teha. Ehk tead mõnd eakat õde, kes tunneb end kasutuna, sest tal pole enam piisavalt tervist ja jõudu teha Jehoova teenistuses nii palju, kui ta varem tegi? Või kas tead mõnd venda, kel on raske krooniline haigus ja kes on masendunud, sest ta ei saa enam käia kuningriigisaalis kõikidel koosolekutel? Aita selliseid inimesi, rääkides neile kosutavaid ja meeldivaid sõnu. (Efesl. 4:29.) Tuleta neile meelde südantsoojendavat lugu vaesest lesknaisest. Sinu julgustavad sõnad võivad neile kinnitada, et Jehooval on hea meel, kui me teeme tema teenistuses, mida suudame. (Õpet. 15:23; 1. Tess. 5:11.) Kui kiidad teisi selle eest, mida nad Jehoova heaks teevad, ükskõik kui vähe seda näib ka olevat, siis käid hoolsalt Jeesuse jälgedes.

21. Mida sa oled otsustanud teha?

²¹ Meil on väga hea meel, et evangeeliumites on palju üksikasju Jeesuse elust. Tänu sellele saame tema eeskuju järgida ja käia hoolsalt tema jälgedes. Miks mitte iseseisva uurimise käigus või pere piibliõhtul evangeeliumitele keskenduda? Meil tuleks püüda nendesse jutustustesse sisse elada ja õpitut ellu rakendada. Lisaks sellele, et võtta eeskuju Jeesuse tegudest, tuleb meil panna tähele ka tema sõnu. Järgmises artiklis arutame, mida me võime õppida Jeesuse viimastest sõnadest, mis ta inimesena ütles.