Jeesuse elu ja teenimine
Üle antud ja ära viidud
KUI piinatud Jeesuse vaikivast väärikusest liigutatud Pilaatus püüab teda veelkord vabastada, saavad ülempreestrid veelgi vihasemaks. Nad on otsustanud, et miski ei saa häirida nende õelat eesmärki. Ja nad kisendavad uuesti: „Löö postile! Löö postile!” — NW.
„Võtke teie tema ja lööge ta postile,” vastab Pilaatus tüdinult. (NW) Vastupidiselt oma varasematele väidetele on juutidel õigus hukata kurjategijaid religioossete üleastumiste pärast, kui need on piisavalt tõsised. Siis, juba viiendat korda, tunnistab Pilaatus Jeesuse süütust, öeldes: „Mina ei leia temast süüd!”
Juudid aga, nähes, et nende poliitilised süüdistused ei kandnud vilja, lähevad tagasi religioosse süüdistuse, jumalateotuse juurde, mida nad kasutasid mõne tunni eest, kui Jeesus seisis Sanhedriini ees. „Meil on käsuõpetus,” ütlevad nad, „ja käsu järgi ta peab surema, sest ta on enese teinud Jumala Pojaks!”
See süüdistus on Pilaatuse jaoks uus ja paneb teda veel enam kartma. Nüüd ta mõistab, et Jeesus ei ole tavaline inimene, nagu tema naise unenägu ja Jeesuse isiksuse tähelepanuväärne tugevus näitavad. Aga kas ta on „Jumala Poeg”? Pilaatus teab, et Jeesus on Galileast. Aga võib-olla on ta tõesti elanud varem? Viinud ta uuesti paleesse tagasi, küsib Pilaatus: „Kust sa oled?”
Jeesus jätkab vaikimist. Varem oli ta Pilaatusele rääkinud, et ta on kuningas, aga tema Kuningriik ei ole selle maailma osa. Edasistel selgitustel ei oleks nüüd mingit eesmärki. Pilaatuse uhkust on siiski vastusest keeldumisega haavatud ja ta vihastub Jeesuse vastu, öeldes: „Kas sa ei räägi minuga? Eks sa tea, et mul on meelevald sind vabaks lasta ja meelevald sind risti [„postile”, NW] lüüa?”
„Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt,” vastab Jeesus lugupidavalt. Ta viitab sellele, et inimvalitsejate autoriteet juhtida maiseid asju on neile Jumala poolt antud. Jeesus lisab: „Sellepärast on sellel, kes mind sinu kätte andis, suurem patt!” Tõesti, Jeesuse ebaõiglase kohtlemise eest vastutavad Pilaatusest palju rohkem kõige ülem preester Kaifas oma kaasosalistega ja Juudas Iskariot.
Mõjutatuna veel enam Jeesusest ja kartes, et Ta võib olla jumaliku päritoluga, teeb Pilaatus uuesti pingutusi, et Teda vabaks lasta. Juudid aga hakkavad Pilaatusele vastu. Nad kordavad oma poliitilist süüdistust ja ähvardavad osavalt: „Kui sa selle vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber! Igaüks, kes iseenese teeb kuningaks, on keisri vastane!”
Vaatamata kohutavatele süüdistustele, toob Pilaatus Jeesuse korra veel välja. „Ennäe teie kuningat!” pöördub ta veelkord rahva poole.
„Vii ta ära, vii ta ära, löö ta postile!” kostab vastus. — NW.
„Kas ma pean teie kuninga postile lööma?” küsib Pilaatus meeleheites. — NW.
Juudid on Rooma võimu all ärritatud. Nad tõepoolest põlgavad Rooma ülemvõimu! Sellegipoolest ütlevad ülempreestrid silmakirjalikult: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!”
Kartes oma poliitilise positsiooni ja reputatsiooni pärast, allub Pilaatus viimaks juutide karmidele ja ähvardavatele nõudmistele. Ta annab Jeesuse üle. Sõdurid võtavad Jeesuselt ära purpurkuue ja panevad talle selga tema enda ülekuue. Kuna on algatatud Jeesuse postilöömine, pannakse teda ennast oma piinaposti kandma.
Parajasti on reede, 14. niisani keskhommik, võib-olla läheneb lõuna. Jeesus on olnud üleval neljapäeva varahommikust saadik ja on kannatanud selle aja jooksul ühte piina teise järel. On mõistetav, et tema jõud saab posti raskuse all varsti otsa. Siis sunnitakse ühte möödujat, kedagi Siimonat, Küreene meest Aafrikast, seda tema eest kandma. Nad lähevad üksi ees ja suur hulk rahvast järgib neid, nende hulgas naised, kes end kurbuse märgiks peksavad ja Jeesust taga nutavad.
Naiste poole pöördudes ütleb Jeesus: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke mind, vaid nutke iseendid ja oma lapsi! Sest vaata, päevad tulevad, mil öeldakse: õndsad on sigimatud ja ihud, mis ei ole ilmale kandnud, ja rinnad, mis ei ole imetanud! Siis hakatakse ütlema mägedele: langege meie peale! ja mäekinkudele: katke meid! Sest kui seda tehakse toore puuga, mis sünnib siis kuivaga!”
Jeesus viitab Juudi rahva puule, milles on veel veidi elumahla Jeesuse juuresviibimise pärast ja jäänuse olemasolu tõttu, kes teda usub. Aga kui need kõik rahvast välja võetaks, jääks vaid vaimselt surnud puu, jah, kuivanud rahvuslik organisatsioon. Oh, milline põhjus nutta tuleb küll siis, kui Rooma armeed, kes teenivad Jumala kohtuotsuse täideviijatena, laastavad Juudi rahva! Johannese 19:6—17; 18:31; Luuka 23:24—31; Matteuse 27:31, 32; Markuse 15:20, 21.
◆ Mis süüdistuse religioonijuhid Jeesuse vastu tõstavad, kui poliitilised süüdistused ei kanna vilja?
◆ Miks Pilaatus võib-olla hakkab rohkem kartma?
◆ Kelle patt on suurem selles asjas, mis nüüd Jeesusega toimub?
◆ Kuidas viimaks saavutavad preestrid selle, et Pilaatus annab Jeesuse hukkamiseks üle?
◆ Mida räägib Jeesus teda leinavatele naistele ja mida ta mõtleb, viidates „toorele” ja „kuivale” puule?