Tema oli Messia eelkäija
LAI nahkvöö rõhutas tema päikesepruuni ihu. Seljas kaamelikarvadest kuub, nägi ta tõepoolest välja kui prohvet. Tema isiksus tõmbas paljusid Jordani jõe äärde. Seal kuulutas see kütkestav mees julgelt, et ta on valmis kahetsevaid patustanuid ristima.
Inimesed olid hämmastunud! Kes on see mees! Mis on tema eesmärk?
Jeesus Kristus ütles selle inimese kohta: „Mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, ma ütlen teile, et ta on enamgi kui prohvet. . . . Ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes.” (Matteuse 11:9—11) Miks oli Johannes nii eriline mees? Sest ta oli Messia eelkäija.
Tema missioon oli ette kuulutatud
Rohkem kui 700 aastat enne Johannese sündi teatas Jehoova, et see mees hakkab hüüdma kõrbes: „Valmistage kõrbes Jehoova teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale!” (Jesaja 40:3; Matteuse 3:3) Enam kui 400 aastat enne Johannese sündi teatas Kõigeväeline Jumal: „Vaata, ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav!” (Malakia 3:23) Ei olnud sugugi juhus, et Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Jeesust, ka ei toimunud see lihtsalt loomuliku viljastusprotsessi teel. Nagu tõotatud lapse Iisaki sünd, oli ka Johannese sünd ime, sest tema mõlematel vanematel, Sakariasel ja Eliisabetil, oli normaalne lapsesaamise iga juba möödas. — Luuka 1:18.
Veel enne, kui Johannes sigitati, tegi ingel Gabriel teatavaks temale usaldatud ülesande, tema töö ja eluviisi. Eelija väes ja vaimus pidi ta pöörama sõnakuulmatuid surma teelt ning valmistama neid ette võtma vastu Jeesust kui Messiat. Johannes pidi olema sünnist saadik nasiir, kes on Jumalale täielikult andunud, ega tohtinud juua ei veini ega vägijooki. Tema toiduks olid kõrbes tõepoolest „rohutirtsud ja metsmesi”. (Markuse 1:6; 4. Moosese 6:2, 3; Luuka 1:13—17) Nagu Saamuelgi, oli Johannes juba lapsest saadik määratud erilisse, Kõigekõrgema Jumala aulisse teenistusse. — 1. Saamueli 1:11, 24—28.
Ka nimi Johannes oli Jumala poolt valitud. „Johannesena” tõlgitud heebrea nimi tähendab „Jehoova on olnud lahke; Jehoova on olnud armuline”.
Kui laps kaheksandal päeval ümber lõigati, kuulutas tema isa Sakarias jumaliku inspiratsiooni all: „Sina, lapsuke, sind peab hüütama Kõigekõrgema prohvetiks, sest sina lähed Issanda palge eel valmistama tema teid, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevatõus kõrgest.” (Luuka 1:76—78) Avalik teenistus pidi Johannese elus esmatähtsaks saama. Kõik muu oli selle kõrval vähetähtis. Seepärast võtabki Pühakiri Johannese esimesed 30 eluaastat kokku üheainsa salmiga: „Lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta esines Iisraelile.” — Luuka 1:80.
Hääl kõrbes
Keiser Tiberiuse 15. valitsusaastal, kui Pontius Pilatus oli Judea maavalitseja, hakkas Ristija Johannes kõrbes kuulutama rabavat sõnumit: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!” (Matteuse 3:2; Markuse 1:4; Luuka 3:1, 2) See äratas kogu selle piirkonna rahva. Selline julge kuulutus puudutas kindla lootuse järele igatsevate inimeste südant. Johannese teadaanne katsus läbi ka inimese alandlikkuse, nõudis see ju südamest kahetsemist. Tema siiruse ning veendumuse pärast hakkasid suured hulgad ausaid ja siiraid inimesi pidama teda Jumalast läkitatud meheks.
Johannese kuulsus levis kiiresti kui koiduvalgus. Teda kui Jehoova prohvetit võidi hõlpsasti ära tunda tema riietusest ja andumusest. (Markuse 1:6) Jeruusalemmast rändas tema juurde isegi preestreid ja leviite, et teada saada, millest kogu see huvi. Tuleb kahetseda? Miks ja mida kahetseda? Kes on see mees? Nad tahtsid seda teada saada. Johannes selgitas: „’Mina ei ole Kristus!’ Ja nad küsisid temalt: ’Kes siis? Oled sa Eelija?’ Tema ütles: ’Ei ole!’ — ’Oled sina see prohvet?’ Tema vastas: ’Ei!’ Siis nad ütlesid talle: ’Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?’ Tema ütles: ’Mina olen hüüdja hääl kõrbes: tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on öelnud!’ Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast. Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: ’Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?’ ” — Johannese 1:20—25.
Kahetsemine ja ristimine olid vajalikud sammud neile, kes pidid pääsema Kuningriiki. Seepärast vastas Johannes: ’Mina ristin kahetsevaid patustanuid veega; aga on tulemas vägevam minust, kes ristib teid püha vaimu ja tulega. Ma ei ole väärt tema kingagi jalast päästma. Ennäe! Tema visklabidas on ta käes, et koguda nisud oma aita, aga aganad põletada ja hävitada.’ (Luuka 3:15—17; Apostlite teod 1:5) Jah, Messia järelkäijate peale pidi laskuma püha vaim, kuid tema vaenlastele pidi osaks saama hävitav tuli.
„Kõiksugu inimesed” said hoiatuse
Paljud ausa südamega juudid olid Johannese sõnadest sügavalt liigutatud ning tunnistasid avalikult oma patte ja ustavusetust Seaduselepingule. Nad demonstreerisid avalikult oma kahetsust, lastes end Johannesel Jordani jões ristida. (Matteuse 3:5, 6) Tulemuseks oli see, et nüüd oli neil Messia vastuvõtmiseks õige südameseisund. Et kustutada nende teadmisjanu Jumala õiglaste nõudmiste järele, jagas Johannes neile kui oma jüngritele rõõmuga juhtnööre ning õpetas neid isegi palvetama. — Luuka 11:1.
Selle Messia eelkäija kohta kirjutas apostel Johannes: „See tuli tunnistuseks, tunnistama valgusest, et kõik [„kõiksugu inimesed”, NW] usuksid tema kaudu.” (Johannese 1:7) Nii see oligi, et kõiksugu inimesi tuli Ristija Johannest kuulama, kui ta „kuulutas meeleparanduse ristimist kõigele Iisraeli rahvale”. (Apostlite teod 13:24) Ta manitses maksukogujaid hoiduma väljapressimisest. Ta hoiatas sõjamehi, et need kellelegi liiga ei teeks ega esitaks valesüüdistusi. Ja ta ütles vagatsevatele, silmakirjalikele variseridele ja saduseridele: „Te rästikute sigitis, kes on teile märku andnud põgeneda tulevase viha eest? Seepärast kandke õiget meeleparanduse vilja ja ärge arvake võivat öelda iseenestes: meil on Aabraham isaks; sest ma ütlen teile, et Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi.” — Matteuse 3:7—9; Luuka 3:7—14.
Johannese päevade religioonijuhid kui klass keeldusid teda uskumast ning esitasid talle valesüüdistuse, otsekui oleks ta kurjade vaimude mõju all. Nad hülgasid õigluse tee, mis viib igavesse ellu. Seevastu patused maksukogujad ja hoorad, kes uskusid Johannese tunnistust, kahetsesid ning lasksid end ristida. Kui saabus aeg, võtsid nad Jeesuse Kristuse kui Messia vastu. — Matteuse 21:25—32; Luuka 7:31—33.
Tutvustati Messiat
Kuue kuu jooksul — kevadest sügiseni aastal 29 m.a.j. — juhtis Jumala ustav tunnistaja Johannes juutide tähelepanu tulevasele Messiale. Käes oli aeg Messias-Kuninga ilmumiseks. Aga kui ta ilmus, tuli ta sinnasamma Jordani vete äärde ja palus, et teda ristitaks. Algul Johannes protesteeris, kuid siis nõustus. Kujutle tema rõõmu, kui püha vaim laskus Jeesuse peale ja kuuldus Jehoova hääl, kui Ta oma Pojale heakskiitu väljendas. — Matteuse 3:13—17; Markuse 1:9—11.
Johannes oli esimene, kes Jeesuse kui Messia vastu võttis, ja ta tutvustas seda Võitut enda jüngritele. „Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” ütles Johannes. Ka teatas ta: „See on, kellest ma ütlesin: pärast mind tuleb mees, kes on olnud enne mind, sest ta oli enne kui mina! Ja mina ei tundnud teda, kuid selleks, et ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!” — Johannese 1:29—37.
Johannese töö ja Jeesuse teenistus kulgesid umbes kuus kuud paralleelselt. Kumbki neist mõistis, mis tööd teine teeb. Johannes pidas ennast Peigmehe sõbraks ja rõõmustas, kui nägi, et samal ajal kui tema ja tema töö kahaneb, Kristus kasvab. — Johannese 3:22—30.
Jeesus näitas, et Johannes on tema eelkäija, keda on kujutatud ette Eelijaga. (Matteuse 11:12—15; 17:12) Kord ütles Jeesus: „Käsuõpetus ja prohvetid ulatavad Johanneseni; sellest ajast peale kuulutatakse Jumala riiki ja igaüks tungib väevõimul sinna sisse.” — Luuka 16:16.
Ustav lõpuni
Johannes arreteeriti ja pandi vangi, sest ta kuulutas julgelt tõde. Isegi kuningas Heroodese ees ei jätnud ta oma kohust täitmata, vaid paljastas tema patu. Astudes üle Jumala seadusest, rikkus see kuningas omaenda venna naisega Heroodiaga abielu. Johannes ütles selle julgelt välja, nii et kuningas oleks võinud kahetseda ja Jumala silmis armu leida.
Milline usu ja armastuse eeskuju Johannes küll oli! Vabaduse hinnaga tõestas ta oma ustavust Jehoova Jumalale ja armastust kaasinimeste vastu. Pärast aastast vangistust raiuti Johannese pea otsast Kuradi inspireeritud salaplaani kohaselt, mille teostas õel Heroodia, kes „kandis ta peale viha”. (Markuse 6:16—19; Matteuse 14:3—12) Kuid Messia eelkäija säilitas laitmatuse Jehoova ees ja ta äratatakse peagi surnuist üles, et ta võiks tunda rõõmu elust Jumala uues õiglases maailmas. — Johannese 5:28, 29; 2. Peetruse 3:13.