Kui palju aega on kurjadele veel jäänud?
„Mispärast sa [Jehoova] ... vaikid, kui õel neelab selle, kes on õigem temast.” (HABAKUK 1:13)
1. Millal saab maa üleni täis Jehoova au tundmist?
KAS Jumal teeb kunagi kurjadele lõpu? Kui jah, siis kui kaua tuleb meil veel oodata? Need küsimused mõlguvad inimeste meeles üle kogu maailma. Kust leida vastuseid? Jumala inspireeritud prohvetlikest sõnadest tema määratud aja kohta. Neist leiame kinnituse, et Jehoova viib peagi täide oma kohtuotsuse kõigi kurjade üle. Alles siis „maa saab täis Jehoova au tundmist – otsekui veed katavad merepõhja”. Selle prohvetliku tõotuse leiame Jumala Pühast Sõnast Habakuki 2. peatüki 14. salmist.
2. Millised kolm hukkamõistvat Jumala kohtuotsust on kirjas Habakuki raamatus?
2 Habakuki raamat, mis on kirjutatud umbes aastal 628 e.m.a., koosneb kolmest järjestikusest hukkamõistvast kohtuotsusest, mille Jehoova Jumal välja kuulutab. Kaks neist kohtuotsustest on juba täide viidud. Esimene oli Jehoova kohtuotsus muistse Juuda isemeelse rahva vastu. Aga teine? See oli Jumala kohtuotsus võimutseva Babüloni üle. Meil on seega igati põhjust kindlad olla, et ka kolmas neist Jumala kohtuotsustest viiakse täide. Tegelikult võime selle täideminekut oodata juba väga varsti. Jumal astub neil viimseil päevil elavate õiglaste heaks välja, hävitades kõik kurjad inimesed. Viimne kui üks neist heidab hinge kiiresti lähenevas ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõjas’ (Ilmutuse 16:14, 16).
3. Mis saab kindlasti osaks meie päevil elavatele kurjadele inimestele?
3 Jumala suure päeva sõda jõuab üha lähemale ning Jumala kohtuotsus meie päevil elavate kurjade üle viiakse sama kindlalt täide kui Jehoova kohtuotsused Juuda ja Babüloni üle. Nüüd aga kujutlegem, et oleme Habakuki päevade Juudas. Mis sellel maal sünnib?
Juudamaa kriitiline olukord
4. Millist šokeerivat uudist kuuleb Habakuk?
4 Kujutle Jehoova prohvetit Habakukki istumas oma maja lamedal katusel ja nautimas õhtutuule jahedat puhangut. Tema kõrval on muusikainstrument (Habakuk 1:1; 3:19, järelmärkus). Ent Habakuk kuuleb šokeerivat uudist. Juuda kuningas Joojakim on tapnud Uurija ning lasknud selle prohveti laiba lihtrahva matmispaika visata (Jeremija 26:23). Tõsi küll, Uurija ei pannud oma lootust Jehoova peale, vaid põgenes hirmunult Egiptusesse. Kuid Habakuk teab, et Joojakimi vägivallategu polnud ajendatud soovist Jehoova au kaitsta. Seda tõendab kuninga ülim hoolimatus Jumala seaduse suhtes ning viha prohvet Jeremija ja teiste Jehoova teenijate vastu.
5. Milline on Juudamaa vaimne olukord ja mida ajendab see Habakukki tegema?
5 Habakuk näeb ümbritsevate majade katustelt tõusmas suitsutusrohu suitsu. Inimesed ei põleta seda suitsutusrohtu sugugi mitte Jehoova kummardamiseks. Nad järgivad väärusu kombeid, mida toetab Juuda kuri kuningas Joojakim. Milline häbi! Habakuki silmi valguvad pisarad ja ta anub: „Kui kaua, Jehoova, ma pean appi hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Või sulle kisendama vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mind näha nurjatust ja vaatad ise seda õnnetust pealt? Hävitus ja vägivald on mu ees – on tulnud riid ja tõusnud tüli! Seepärast on käsuõpetus jõuetu ja õigus ei tule iialgi esile! Sest õel piirab õiget – nõnda tekib väänatud õigus!” (Habakuk 1:2–4).
6. Mis on Juudamaal juhtunud käsuõpetuse ja õiglusega?
6 Tõepoolest, hävitus ja vägivald on laialt levinud. Kõikjal, kuhu Habakuk vaatab, näeb ta õnnetust, riidu, tüli. „Käsuõpetus [on] jõuetu”, see on kaotanud oma mõjuvõimu. Aga õiglus? See „ei tule iialgi esile”. See ei saavuta kunagi võitu. Selle asemel „õel piirab õiget”, hiilides mööda seadustest, mis peaksid süütuid kaitsma. Tõesti, „nõnda tekib väänatud õigus”. Õiglus on täiesti pea peale pööratud. Kui laiduväärne olukord!
7. Mida on Habakuk kindlalt otsustanud teha?
7 Habakuk peatub ja mõtleb olukorra üle järele. Kas ta annab alla? Sugugi mitte! Mõelnud vaenamisele, mis Jumala ustavatele teenijatele varem osaks on saanud, otsustab see lojaalne mees veelgi kindlamalt jääda murdumatuks, vankumatuks Jehoova prohvetiks. Habakuk jätkab Jumala sõnumi kuulutamist, isegi kui see tähendaks talle surma.
Jehoova teeb uskumatu „teo”
8., 9. Millise uskumatu „teo” Jehoova teeb?
8 Habakuk näeb nägemuses väärusu järgijaid, kes häbistavad Jumalat. Kuula, mida Jehoova neile ütleb: „Vaadake paganate seas ja pange tähele, imestage ja hämmastuge!” Tõenäoliselt mõistatab Habakuk, miks Jumal nende kurjade poole sel moel pöördub. Seejärel kuuleb ta Jehoovat neile ütlemas: „Sest ma teen teie päevil teo, mida te ei usuks, kui sellest jutustataks!” (Habakuk 1:5). Jah, Jehoova teeb teo, mida nad ei suuda uskuda. Mis tegu see siis on?
9 Habakuk kuulab pingsalt Jumala järgmisi sõnu, mis on kirjas Habakuk 1:6–11. See on Jehoova sõnum, ja ükski väärjumal ega elutu iidol ei suuda takistada selle täideminekut: „Vaata, ma lasen tõusta kaldealased, kibeda ja tormaka rahva, kes käib maa laiuti läbi, et vallutada eluasemeid, mis pole tema omad! Ta on hirmus ja kardetav, temalt eneselt tuleneb ta õigus ja suurus! Tema hobused on pantritest kiiremad, metsikumad kui hundid õhtul! Tema ratsud trambivad – kaugelt tulevad ta ratsanikud, lendavad nagu sööma tõttav kotkas! Kõik nad tulevad teostama vägivalda; nende ees käib hirm ja nad koguvad vange nagu liiva! Ta pilkab kuningaid ja aukandjad on temale naerualuseks! Ta naerab igat kindlust, kuhjab kokku mulda ja vallutab selle! Siis ta tormab tuulena ja tõttab edasi [„ja saab süüaluseks”, Suur Piibel], ta teeb oma rammu enesele jumalaks!”
10. Kellel laseb Jehoova tõusta?
10 Milline prohvetlik hoiatus Kõigekõrgemalt! Jehoova laseb tõusta kaldealastel, Babüloni metsikul rahval. Marssides „maa laiuti läbi”, vallutab see väga palju eluasemeid. Kui õudne! Kaldealaste väehulk on „hirmus ja kardetav”, kohutav ja hirmuäratav. Ta sätestab omaenda paindumatud seadused. „Temalt eneselt tuleneb ta õigus.”
11. Kuidas sa kirjeldaksid Babüloni vägede rünnakut Juuda vastu?
11 Babüloni hobused on kiiremad kui väledad pantrid. Tema ratsavägi on metsikum kui öösel jahti pidavad hundid. Minna ihkavad „ratsud trambivad” kärsitult. Nad suunduvad Juuda poole kaugest Babülonist. Nagu kotkas tõttab isuäratavale söömaajale, sööstavad kaldealased peagi oma saagi kallale. On see vaid röövretk, mõne üksiku sõduri kallaletung? Sugugi mitte! „Kõik nad tulevad teostama vägivalda”, kogunevad hiiglasliku väehulgana laastama. Nägudel suur õhin, tulevad nad kaugelt lääne poole, Juuda ja Jeruusalemma poole, kiiresti kui idatuul. Babüloni väed võtavad kinni tohutul hulgal rahvast, „koguvad vange nagu liiva”.
12. Milline on babüloonlaste hoiak ja milles see kohutav vaenlane „saab süüaluseks”?
12 Kaldea sõjavägi pilkab kuningaid ja naerab aukandjaid, kes kõik on võimetud tema pealetungi peatama. Ta „naerab igat kindlust”, sest iga kindlus langeb, kui babüloonlased ’kuhjavad kokku mulda’ ja ehitavad ründamiseks vallid. Jehoova määratud ajal see kohutav vaenlane „tormab tuulena ja tõttab edasi”. Rünnates Juudat ja Jeruusalemma, ta „saab süüaluseks” Jumala rahvale kahju tegemises. Olles saavutanud välkkiire võidu, kiitleb kaldea väejuht, et see ramm tuleb nende jumalalt. Kui vähe ta tegelikult teab!
Kindel alus lootuseks
13. Mis kasvatab Habakuki südames lootust ja usaldust Jehoova vastu?
13 Saanud Jehoova eesmärgist selgemalt aru, kasvab Habakuki südames lootus. Ta usaldab täielikult Jehoovat ja ülistab teda. Nagu on kirjas Habakuk 1:12 (UM), ütleb prohvet: „Eks ole sina muistsest ajast, oo Jehoova? Oo, mu Jumal, mu Püha, sina ei sure.” Tõepoolest, Jehoova on Jumal „igavesest igavesti” (Laul 90:1, 2).
14. Millise tegevussuuna on ärataganenud juudalased võtnud?
14 Mõeldes Jumalalt saadud nägemusele ja rõõmustades sellest teada saadu üle, lisab prohvet: „Jehoova! Sina oled teda pannud kohut mõistma, sina, kalju, määrasid teda nuhtlejaks!” Jumal on ärataganenud juudamaalased hukka mõistnud ja neid ootab korralekutsumine, ränk nuhtlus Jehoovalt. Nad oleksid pidanud vaatama temale kui oma Kaljule, ainsale tõelisele kindlusele, varjupaigale ja pääste allikale (Laul 62:8; 94:22; 95:1). Ent Juuda ärataganenud juhid ei tule Jumala ligi, nad rõhuvad edasi tema kaitsetuid kummardajaid.
15. Mis mõttes on Jehoova silmad „liiga puhtad selleks, et näha kurja”?
15 Selline olukord valmistab Jehoova prohvetile suurt piina. Seetõttu ütleb ta: „Sinu silmad on liiga puhtad selleks, et näha kurja, ja sina ei või vaadata õnnetust!” (Habakuk 1:13). Tõesti, Jehoova „silmad on liiga puhtad selleks, et näha kurja” ehk sallida pahategemist.
16. Kuidas sa võtaksid kokku selle, mis on öeldud Habakuk 1:13–17?
16 Seoses sellega mõlgub Habakukil meeles mõtlemapanevaid küsimusi. Ta pärib: „Mispärast sa vaatad uskmatute peale, vaikid, kui õel neelab selle, kes on õigem temast, teed inimesed mere kalade sarnaseks, otsekui roomajaiks, kellel pole valitsejat? Need kõik ta tõmbab õngega üles, veab oma noota ja kogub võrku: seepärast ta rõõmutseb ja hõiskab! Seepärast ta ohverdab oma noodale ja suitsutab võrgule, sest nende abil on ta osa rasvane ja ta roog rammus! Kas ta võib alati nõnda tühjendada oma noota, rahvaid armuta tappes?” (Habakuk 1:13–17).
17. a) Kuidas teenivad babüloonlased Jumala eesmärki, kui nad ründavad Juudat ja Jeruusalemma? b) Mida Jehoova Habakukile teada annab?
17 Babüloonlased ründavad Juudat ja selle pealinna Jeruusalemma, ajendatuna omaenda himudest. Nad ei tea, et Jumal kasutab neid oma õiglase kohtuotsuse täideviimiseks ustavusetu rahva üle. On arusaadav, miks Habakukil on raske taibata, et Jumal kasutab oma kohtuotsuse täideviimiseks kurje babüloonlasi. Need halastamatud kaldealased ei ole Jehoova kummardajad. Nad peavad inimesi tühipaljaste kalade ja roomajate sarnaseks, keda püütakse ja alistatakse. Kuid Habakuk ei pea nende asjade üle kaua pead vaevama. Jehoova annab peagi oma prohvetile teada, et babüloonlased ei jää oma ahne riisumise ja ränga veresüü eest karistamata (Habakuk 2:8).
Valmis kuulama Jehoova järgmisi sõnu
18. Mida me võime õppida Habakuki hoiakust, nagu see ilmneb kirjakohast Habakuk 2:1?
18 Nüüd aga ootab Habakuk, mida Jehooval talle veel öelda on. Prohvet sõnab kindlameelselt: „Ma tahan seista oma valvekorral ja seisma jääda kindlustusse, ja tahan piiluda, et näha, mida ta võtab mu sees rääkida, ja mida pean ma oma noomimise peale vastama” (Habakuk 2:1, SP). Habakuk on vägagi huvitatud sellest, mida Jumal tema kui prohveti kaudu veel räägib. Usk Jehoovasse kui Jumalasse, kes ei salli õelust, paneb prohveti imestama, miks valitseb kurjus, kuid ta on valmis laskma oma mõtlemist parandada. Kuidas on lugu meiega? Kui meil tekib küsimus, miks sallitakse mingit kurja asja, peaks usk Jehoova Jumala õiglusesse aitama meil jääda tasakaalukaks ja loota tema peale (Laul 42:6, 12).
19. Mis juhtus isemeelsete juutidega, nagu Jumal oli Habakukile öelnud?
19 Nagu Jumal oli Habakukile öelnud, viis ta täide oma kohtuotsuse isemeelse juudi rahva üle, lastes babüloonlastel Juudamaale tungida. Aastal 607 e.m.a. hävitasid nad Jeruusalemma ja templi, tapsid nii vanad kui noored ning viisid paljud vangi (2. Ajaraamat 36:17–20). Pärast pikka Babüloni vangipõlve naasis ustav juudi jäänus oma kodumaale ning taastas lõpuks templi. Seejärel aga murdsid juudid taas Jehoovale truudust, mis väljendus iseäranis selgelt Jeesuse kui Messia tagasilükkamisega.
20. Kuidas sidus Paulus Habakuki 1:5 sõnad Jeesuse tagasilükkamisega?
20 Apostlite teod 13:38–41 sõnade kohaselt näitas apostel Paulus juutidele Antiookias, mida tähendaks Jeesuse tagasilükkamine ning seega tema lunastusohvri põlastamine. Tsiteerides Habakuk 1:5 sõnu kreekakeelsest Septuagintast, hoiatas Paulus: „Katsuge nüüd, et teid ei tabaks, mis on öeldud prohvetite kirjades: „Vaadake, te põlgajad, ja pange imeks ja minge hukka! Sest ma teen teie päevil teo; teo, mida te ei usuks, kui keegi teile sellest jutustaks!”” Kooskõlas Pauluse tsiteeritud sõnadega läks Habakuki 1:5 ennustus teist korda täide siis, kui Rooma sõjaväed hävitasid Jeruusalemma ja selle templi aastal 70 m.a.j.
21. Kuidas suhtusid Habakuki päevade juudid Jumala „teosse”, et Ta laseb babüloonlastel Jeruusalemma hävitada?
21 Habakuki päevade juutidele tundus Jumala „tegu” – et ta laseb babüloonlastel hävitada Jeruusalemma – mõeldamatu, kuna see linn oli Jehoova kummardamise keskus ning paik, kus asus tema võitud kuninga aujärg (Laul 132:11–18). Olles nii eriline, ei olnud Jeruusalemma kunagi hävitatud. Selle templit ei olnud kunagi maha põletatud. Taaveti kuninglikku sugu ei olnud kunagi troonilt tõugatud. Tundus uskumatu, et Jehoova võiks taolistel asjadel sündida lasta. Ent Habakuki kaudu andis Jehoova selge hoiatuse, et need vapustavad sündmused leiavad aset. Ja ajalugu tõendab, et kõik läks, nagu ennustatud.
Jumala uskumatu „tegu” meie päevil
22. Mida hõlmab Jehoova uskumatu „tegu” meie päevil?
22 Kas Jehoova teeb mingi uskumatu „teo” ka meie päevil? Kindlasti teeb, kuigi see näib kahtlejatele uskumatu. Seekord on Jehoova uskumatuks teoks ristiusu kiriku hävitamine. Nagu muistne Juudagi, väidab see end kummardavat Jumalat, kuid on läbi ja lõhki moraalselt laostunud. Jehoova hoolitseb selle eest, et ristiusu kirik kui religioosne süsteem peagi jäägitult minema pühitakse, nagu ka kogu ülejäänud „Suur Baabülon”, ülemaailmne valereligiooni impeerium (Ilmutuse 18:1–24).
23. Mida ajendas Jumala vaim Habakukki järgmisena tegema?
23 Jehooval oli Habakuki jaoks veel tööd enne Jeruusalemma hävitust aastal 607 e.m.a. Mida Jumalal oma prohvetile veel öelda oli? Habakuk kuulis asju, mis panid teda haarama oma pilli ning esitama Jehoovale palveid kaebelaulude kujul. Esiteks aga ajendas Jumala vaim prohvetit kuulutama mitut häda. Kindlasti oleme tänulikud, kui saame selgemalt aru taolistest sügavatest prohvetlikest sõnadest Jumala määratud ajaks. Pangem siis tähele, mida Habakuki ennustuses veel öeldakse.
Kas sa mäletad?
• Milline olukord valitses Juudas Habakuki päevil?
• Millise uskumatu „teo” tegi Jehoova Habakuki ajal?
• Milline alus oli Habakukil lootuseks?
• Millise uskumatu „teo” teeb Jumal meie päevil?
[Pilt lk 9]
Habakuk tahtis teada, miks Jumal lubab kurjusel valitseda. Kas see huvitab ka sind?
[Pilt lk 10]
Habakuk ennustas, et Juudamaad tabab õnnetus babüloonlaste käe läbi
[Pilt lk 10]
Arheoloogilised varemed Jeruusalemmast, mis hävitati aastal 607 e.m.a.