Ärgu miski takistagu sul au osaliseks saada

1., 2. a) Mis mõtet kannavad endas algkeelsed sõnad, mille üheks tõlkevasteks on „au”? b) Milliseid küsimusi me selles artiklis arutame?

KUI sa kuuled sõna „au” või „auhiilgus”, siis millele see su mõtted viib? Kas loodu hiilgusele? (Laul 19:2.) Või ülistusele ja aule, mis saab osaks neile, kes on erakordselt rikkad, targad või edukad? Piibli algkeelsed sõnad, mille tõlkevasteteks on „au”, „austus” ja „auhiilgus”, kannavad endas mõtet raskusest. Kuna muistsel ajal tehti raha väärismetallidest, siis mida raskem oli münt, seda suurem oli selle väärtus. Sõnu, mida kasutati kaalukuse mõtte väljendamiseks, hakati mõistma kujundlikult, ja need tähistasid midagi väärtuslikku, suurejoonelist või muljetavaldavat.

² Meile võib küll avaldada muljet kellegi võim, positsioon või maine, aga mida Jumal inimese juures tähtsaks peab? Pühakiri räägib sellest, millistele inimestele Jumal au osutab. Näiteks Õpetussõnad 22:4 ütleb: „Alandlikkuse ja Jehoova kartuse tasu on rikkus, au ja elu!” Ning Jaakobus kirjutas: „Alanduge Jehoova ees, siis ta ülendab teid” (Jaak. 4:10). Mis on see au, mida Jehoova laseb inimestele osaks saada? Mis võib takistada meil seda vastu võtta? Ning kuidas me saame aidata teistel samasuguse au osaliseks saada?

3.—5. Milline au võib meile Jehoovalt osaks saada?

³ Laulik oli kindel, et Jehoova hoiab kinni tema paremast käest ja juhib ta tõelisse ausse. (Loe Laul 73:23, 24.) Kuidas Jehoova seda teeb? Ta juhib oma alandlikud teenijad ausse sel moel, et austab neid mitmesugustel viisidel. Tänu Jehoova õnnistusele mõistame, mis on tema tahe (1. Kor. 2:7). Neile, kes võtavad kuulda tema sõna ja kuuletuvad talle, saab osaks au olla temaga lähedastes suhetes (Jaak. 4:8).

⁴ Samuti on Jehoova oma teenijatele usaldanud aulise kristliku teenistuse aarde (2. Kor. 4:1, 7). Ja see teenistus viib ausse. Jehoova tõotab neile, kes osalevad tema teenistuses, et teda kiita ja teisi aidata: „Kes austab mind, seda austan mina” (1. Saam. 2:30). Neid austatakse hea nimega Jehoova ees ja hea mainega teiste jumalateenijate silmis (Õpet. 11:16; 22:1).

⁵ Milline on nende tulevik, kes ’ootavad Jehoovat ja hoiavad tema teed’? Neile tõotatakse: „Ta [Jehoova] ülendab sind, et sa pärid maa; ja sa näed, kuidas õelad hävitatakse!” (Laul 37:34). Neil on lootus saada igavene elu, mis on võrreldamatu au (Laul 37:29).

6., 7. Miks paljud ei uskunud Jeesusesse?

⁶ Mis võib meil takistada saamast selle au osaliseks, mida Jehoova on valmis meile osutama? Üks takistus on see, kui peame liiga kaalukaks nende arvamust, kes ei teeni Jumalat. Apostel Johannes kirjutas nende kohta, kel oli Jeesuse päevil autoriteeti: „Kõigele vaatamata hakkasid temasse [Jeesusesse] uskuma isegi paljud ülemad, aga variseride pärast ei tunnistanud nad teda, et neid sünagoogist välja ei heidetaks, sest nad armastasid austust inimestelt rohkem kui austust Jumalalt” (Joh. 12:42, 43). Kui palju enam kasu oleks neile ülematele toonud see, kui nad poleks nii tähtsaks pidanud variseride arvamust.

⁷ Oma teenistuse algul näitas Jeesus selgelt, miks paljud ei võta teda vastu ega usu temasse. (Loe Johannese 5:39—44.) Iisraeli rahvas oli Messia saabumist sajandeid oodanud. Kui Jeesus oma õpetustööd alustas, võisid mõned Taanieli prohvetiennustuse põhjal taibata, et määratud aeg Kristuse ilmumiseks on käes. Mitmeid kuid varem, kui Ristija Johannes hakkas kuulutama, olid paljud öelnud: „Võib-olla tema ongi Kristus?” (Luuka 3:15.) Nüüd oli kauaoodatud Messias nende keskel õpetamas. Kuid seadusetundjad ei võtnud teda vastu. Põhjusele osutades küsis Jeesus neilt: „Kuidas te võite uskuda, kui te võtate vastu austust üksteiselt ega taotle seda austust, mis tuleb ainsalt Jumalalt?”

8., 9. Kuidas võib austus inimestelt varjutada Jumalalt saadava austuse, kui mõelda näitele valgusest?

⁸ Et näitlikustada seda, kuidas austus inimestelt võib varjutada Jumalalt saadava austuse, võrrelgem austust valgusega. Meie võimas universum on võrratult hiilgav. Kas mäletad, millal sa viimati vaatasid selgel ööl taevasse ja nägid säramas tuhandeid tähti? „Tähtede hiilgus” on aukartustäratav (1. Kor. 15:40, 41). Ent kui vaadata öötaevast hästivalgustatud linnatänavalt, missugune see siis paistab? Linnatulede tõttu on peaaegu võimatu näha taevatähtedelt voogavat valgust. Kas sellepärast, et valgus, mis tuleb teedelt, staadionitelt ja hoonetelt, on tugevam või palju ilusam kui tähevalgus? Ei! See on nii sellepärast, et linnatuled on meile lähemal ja takistavad meil nägemast Jehoova loomistööd. Et imelist öötaevast nautida, peaksime minema kuhugi, kus meid selline kunstlik valgus ei sega.

⁹ Samamoodi, kui austus inimestelt on meile liiga oluline, siis võib see takistada meil hindamast ja otsimast austust, mida Jehoova soovib lasta meile osaks saada. Paljud ei võta head sõnumit kuningriigist vastu sellepärast, et nad kardavad, mida tuttavad või pereliikmed neist arvaksid. Kuid kas soov inimestelt austust saada võib mõjutada isegi Jumalale pühendunud teenijaid? Kujutle noort meest, kes määratakse kuulutama piirkonda, kus ta on üsna hästi tuntud, kuid kus ei teata, et ta on Jehoova tunnistaja. Kas kartus võiks saada talle takistuseks? Või mis siis, kui kedagi naeruvääristatakse tema teokraatlike eesmärkide pärast? Kas tema valikuid mõjutavad need, kel pole selget vaimset nägemist? Või oletame, et kristlane on sooritanud raske patu. Kas ta varjab oma väärtegu, kuna kardab kaotada enda positsiooni koguduses või kuna ta ei taha valmistada pettumust lähedastele? Kui tema esmane mure on taastada suhted Jehoovaga, siis ta kutsub enda juurde koguduse vanemad ja otsib neilt abi. (Loe Jaakobuse 5:14—16.)

10. a) Mis võib juhtuda, kui muretseme liigselt selle pärast, mida teised meist mõtlevad? b) Milles me võime olla kindlad, kui oleme alandlikud?

¹⁰ Võib-olla tunneme, et teeme küpseks kristlaseks saamise nimel kõvasti tööd, kuid ikkagi annab keegi vend meile tihtilugu nõu. Tema ausatest tähelepanekutest võib palju abi olla, kui me ei asu uhkuse tõttu end kaitsma, ei püüa oma mainet päästa või ei hakka end õigustama. Või oletame, et töötad koos kaaskristlasega mõne ülesande kallal. Kas sinu koostöö kannatab, kuna muretsed selle pärast, kellele saab osaks tunnustus heade ideede ja kõva töö eest? Kui sul tuleb ette mõni eeltoodud olukord, pea meeles, et „kes on alandliku vaimuga, saab au” (Õpet. 29:23).

11. Kuidas me peaksime suhtuma kiitusesse ja miks?

¹¹ Ülevaatajad ja need, kes teevad pingutusi selle nimel, et koguduses suuremat vastutust kanda, peaksid samuti hoiduma otsimast kiitust inimestelt (1. Tim. 3:1; 1. Tess. 2:6). Kuidas tuleks vennal reageerida, kui teda kiidetakse siiralt hästi tehtud töö eest? Ilmselt ei hakka ta endale ausammast püstitama, nagu tegi kuningas Saul (1. Saam. 15:12). Kuid kas ta tunnistab meeleldi, et saavutatu oli võimalik ainult tänu Jehoova ärateenimata heldusele ning et ka tulevane edukus oleneb Jumala õnnistusest ja abist? (1. Peetr. 4:11.) Meie suhtumine kiitusesse näitab, millist austust me otsime (Õpet. 27:21, UM).

12. Mis takistas mõnedel juutidel Jeesust kuulda võtmast?

¹² Veel üks asi, mis võib takistada meil Jumala au osaliseks saada, on meie soovid. Väärad soovid võivad tõkestada meil tõde kuulda võtmast. (Loe Johannese 8:43—47.) Jeesus ütles mõnedele juutidele, et nad ei võtnud tema sõnumit kuulda, kuna nad tahtsid „tegutseda oma isa [Kuradi] himude järgi”.

13., 14. a) Mida on teadlased öelnud selle kohta, kuidas meie aju tegutseb seoses inimkõnega? b) Millest sõltub see, keda me kuulame?

¹³ Vahel me kuuleme ainult seda, mida tahame kuulda (2. Peetr. 3:5). Jehoova on meid loonud märkimisväärse võimega soovimatut heli ignoreerida. Peatu hetkeks ja pane tähele, kui paljusid hääli sa võid praegu kuulda. Tõenäoliselt ei pannud sa hetk tagasi neist mitmeid tähele. Aju limbiline süsteem aitas sul keskenduda ühele asjale, kuigi sul on võime kuulda erinevaid helisid. Ent teadlased on leidnud, et eriti raske on samaaegselt eristada paljusid hääli siis, kui asi puudutab inimeste kuulamist. See tähendab, et kui sa kuuled samal ajal rääkimas kahte inimest, siis pead valima, kummale sa keskendud. Sinu valik sõltub sellest, kumba sa tahad kuulata. Juudid, kes tahtsid teha oma isa, Kuradi himude järgi, ei kuulanud Jeesust.

¹⁴ Me saame sõnumeid ’tarkuse kojast’ ja ’rumaluse kojast’ (Õpet. 9:1—5, 13—17). Mõlemad, nii tarkus kui rumalus, justkui hüüavad meid, ja see seab meid valiku ette. Kelle kutsele me vastame? Vastus sõltub sellest, kelle tahet me soovime täita. Jeesuse lambad kuulavad tema häält ja järgnevad talle (Joh. 10:16, 27). Nad on „tõe poolel” (Joh. 18:37). „Võõraste häält nad ei tunne” (Joh. 10:5). Sellistele alandlikele inimestele saab osaks au (Õpet. 3:13, 16; 8:1, 18).

15. Miks võib öelda, et Pauluse raskused olid teistele auks?

¹⁵ Meie sihikindlus Jehoova tahet täita aitab teistel au osaliseks saada. Paulus kirjutas Efesose kogudusele: „Ma palun teid, et te ei annaks alla nende raskuste tõttu, mis mul teie pärast on, sest need on teile auks” (Efesl. 3:13). Mis mõttes olid Pauluse raskused efeslastele auks? Pauluse valmisolek raskustest hoolimata jätkata nende teenimist näitas efeslastele, et pole midagi kaalukamat ja väärtuslikumat kui eesõigused, mis neil kristlastena on. Kui Paulus oleks raskustele alla vandunud, kas poleks see andnud neile mõista, et nende suhted Jehoovaga, nende teenistus ja lootus pole suurt midagi väärt? Pauluse vastupidavus ülendas kristlust ja näitas, et kristlaseks olemine on väärt kõiki ohvreid.

16. Milline katsumus Paulust Lüstras tabas?

¹⁶ Mõtle sellele, millised tulemused olid Pauluse innukusel ja vastupidavusel. Apostlite teod 14:19, 20 annab teada: „Antiookiast ja Ikoonionist tuli juute, kes veensid rahvahulki, ning nad viskasid Paulust kividega ja lohistasid ta [Lüstra] linnast välja, pidades teda surnuks. Ent kui jüngrid olid tema ümber kogunenud, tõusis ta püsti ja läks linna. Järgmisel päeval läks ta koos Barnabasega Derbesse.” Kujuta ette, ühel päeval jäetakse ta surnu pähe maha ja juba järgmisel päeval võtab ta ette sajakilomeetrise teekonna ning seda ilma nüüdisaja sõiduvahenditeta!

17., 18. a) Kust võis Timoteos teada, milliseid kannatusi koges Paulus Lüstras? b) Millist mõju avaldas Timoteosele Pauluse vastupidavus?

¹⁷ Kas Timoteos oli üks neist „jüngritest”, kes tõttasid Paulusele appi? Apostlite tegude raamat ei ütle seda otseselt, kuid see on võimalik. Pane tähele, mida Paulus oma teises kirjas Timoteosele kirjutas: „Sina oled hoolega mind järginud mu õpetuses, eluviisis, ... kõiges, mis sai mulle osaks Antiookias [aeti linnast välja], Ikoonionis [kavatseti kividega visata], Lüstras [visati kividega], igasugustes tagakiusamistes, mida ma olen talunud; ja ometi on Issand mind neist kõigist vabastanud” (2. Tim. 3:10, 11; Ap. t. 13:50; 14:5, 19).

¹⁸ Timoteos oli ’hoolega Paulust järginud kõiges, mis sai talle osaks’, ja oli väga hästi teadlik Pauluse vastupidavusest. See avaldas Timoteosele sügavat muljet. Kui Paulus Lüstrasse läks, oli Timoteosest saanud tubli kristlane, kellest nii „Lüstra kui ka Ikoonioni vennad rääkisid ... head” (Ap. t. 16:1, 2). Aja jooksul sai Timoteos kõlblikuks täitma kaalukaid ülesandeid (Filipl. 2:19, 20; 1. Tim. 1:3).

19. Millist mõju võib meie vastupidavus teistele avaldada?

¹⁹ Meie sihikindlusel Jumala tahet täites võib teistele olla samasugune mõju, eriti noortele, kellest paljudest saavad üles kasvades väga väärtuslikud jumalateenijad. Lisaks sellele et noored jälgivad meid ja võtavad eeskujuks seda, kuidas me inimestega teenistuses vestleme, õpivad nad ka sellest, kui näevad, kuidas me keerulistes eluolukordades toimime. Paulus ’pidas kõiges vastu’, nii et kõik ustavad „saaksid pääste ... koos igavese auhiilgusega” (2. Tim. 2:10).

20. Miks me peaksime edaspidigi otsima au Jumalalt?

²⁰ Kas ei peaks me siis edaspidigi taotlema „seda austust, mis tuleb ainsalt Jumalalt”? (Joh. 5:44; 7:18.) Kindlasti! (Loe Roomlastele 2:6, 7.) Jehoova annab „igavese elu neile, kes otsivad auhiilgust”. Peale selle, kui teeme „vastupidavalt seda, mis on hea”, ergutab see teisi vankumatuks jääma, et nad võiksid elada igavesti. Niisiis, ärgu miski takistagu sul saada selle au osaliseks, mida annab Jumal.