Jehoova sõna avaldab oma väge!
„Nõnda kasvas Jehoova sõna võimsasti ja avaldas oma väge.” — APOSTLITE TEOD 19:20, NW.
1. Mida me sellel Piibli Apostlite tegude raamatu uurimisel käsitleme?
JEHOOVA oli avamas ust tegevuseks. Selles töös pidi olema esireas eriti Paulus, kes oli „rahvaste apostel”. (Roomlastele 11:13, NW) Oma jätkuval Apostlite tegude uurimisel me leiame teda tõepoolest sündmusterohketel misjonireisidel. — Apostlite teod 16:6—19:41.
2. a) Kuidas apostel Paulus teenis Jumalast inspireeritud kirjamehena aastatel 50—56 m.a.j.? b) Mis juhtus, kui Jumal Pauluse ja teiste teenimist õnnistas?
2 Paulus oli ka Jumalast inspireeritud kirjamees. Umbes aastatel 50—56 m.a.j. kirjutas ta Korintosest 1. ja 2. kirja Tessalooniklastele ja kirja Galaatlastele kas samast linnast või Süüria Antiookiast, 1. Korintlastele Efesosest, 2. Korintlastele Makedooniast ja Roomlastele Korintosest. Ja et Jumal Pauluse ja teiste teenimist õnnistas, siis „kasvas Jehoova sõna võimsasti ja avaldas oma väge”. — Apostlite teod 19:20, NW.
Aasiast Euroopasse
3. Kuidas Paulus ja tema kaaslased andsid hea eeskuju seoses püha vaimu juhtimisega?
3 Paulus ja tema kaaslased andsid hea eeskuju sellega, et nad lasid endid pühast vaimust juhtida. (16:6—10) Võib-olla see vaim takistas neil kuuldavate ilmutuste, unenägude või nägemuste kaudu kuulutamist Aasia piirkonnas ja Bitüünia provintsis, kuhu hea sõnum jõudis hiljem. (Apostlite teod 18:18—21; 1. Peetruse 1:1, 2) Mispärast see vaim neid varem tagasi hoidis? Töötegijaid oli vähe ja vaim juhtis neid viljakamatele põldudele Euroopas. Nii on ka tänapäeval. Kui ühel territooriumil on tee suletud, siis Jehoova tunnistajad kuulutavad mujal, olles veendunud, et Jumala vaim juhib neid lambasarnaste inimeste juurde.
4. Kuidas reageeriti Pauluse nägemusele Makedoonia mehest, kes palus abi?
4 Paulus ja tema kaaslased „läksid mööda” Müüsiast, mis oli üks Väike-Aasia osa, jättes selle misjonitööst puutumata. Kuid ühes nägemuses nägi Paulus üht Makedoonia meest, kes palus abi. Seepärast läksid misjonärid viivitamatult Makedooniasse, mis on üks paikkond Balkani poolsaarel. Ka tänapäeval lasevad paljud Jehoova tunnistajad endid püha vaimu poolt juhtida, minnes teenima sinna, kus Kuningriigi kuulutajate järele on suurem vajadus.
5. a) Miks võib öelda, et Jehoova sõna avaldas oma väge Filipis? b) Kuidas sarnanevad paljud kaasaegsed tunnistajad Lüüdiale?
5 Jehoova sõna avaldas oma väge Makedoonias. (16:11—15) Filipis, mis oli peamiselt Rooma kodanikega asustatud koloonia, oli ilmselt vähe juute ega olnud ühtki sünagoogi. Seepärast läksid vennad väljaspool linna jõe ääres asuvasse ’palvetamispaika’. Seal kohtasid nad teiste hulgas Lüüdiat ja on võimalik, et ta oli juudi proselüüt Väike-Aasia Tüatiira linnast, mis oli tuntud oma värvitööstuse poolest. Ta müüs purpurvärvi või sellega värvitud riiet ja rõivaid. Kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, pakkus ta nii tungivalt oma külalislahkust, et Luukas kirjutas: „Ta käis meile peale.” Me oleme ka tänapäeval selliste õdede eest tänulikud.
Vangivalvur saab usklikuks
6. Kuidas deemonlik tegevus viis Pauluse ja Siilase vangistamiseni Filipis?
6 Saatan pidi vaimse arengu pärast Filipis küll raevunud olema, sest deemonite tegevus viis seal Pauluse ja Siilase vangistamiseni. (16:16—24) Üks tüdruk, kellel oli „lausuja vaim [„ennustamisdeemon”, NW]” (sõnasõnaliselt „püütoni vaim”), käis nende järel mitu päeva. See deemon võis esineda Pytho Apollona, jumalana, keda arvati olevat tapnud mao nimega pyʹthon. See tüdruk tõi oma isandatele ennustamiskunstiga palju kasu. On võimalik, et ta ütles põlluharijatele, millal istutada, neidudele, millal abielluda, ja kaevureile, kust kulda otsida! Ta käis pidevalt vendade järel ja hüüdis: „Need inimesed on kõige kõrgema Jumala sulased, kes teile kuulutavad õndsuse [„pääste”, NW] teed!” See deemon võis lasta tüdrukut nii öelda seepärast, et jätta muljet, nagu oleks tüdruku ennustused Jumalast inspireeritud. Aga deemonitel ei ole õigust kuulutada midagi Jehoova ja tema päästekorralduse kohta. Kui Paulus pidevast häirimisest ära tüdines, ajas ta deemoni Jeesuse nimel välja. Kui tüdruku isandad nägid, et nende tuluallikas oli kadunud, vedasid nad Pauluse ja Siilase turuplatsile, kus neid vitstega peksti. (2. Korintlastele 11:25) Siis heideti nad vanglasse ja nende jalad pandi pakku. Sellist seadet võis reguleerida nii, et see hoidis inimese jalad harkis, mis valmistas suurt valu.
7. Kellele ja kuidas oli Pauluse ja Siilase vangisolek Filipis õnnistuseks?
7 See vangisviibimine oli vangihoidjale ja tema perekonnale õnnistuseks. (16:25—40) Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ning kiitsid lauldes Jumalat, olles kindlad, et ta oli nendega. (Laul 42:9) Äkitselt paiskas maavärin uksed lahti ja kõigi köidikud pääsesid valla ning tulid talade või müüride küljest lahti. Vangihoidja kartis, et ta saab surmanuhtluse, sest ta arvas, et tema vangid on põgenenud. Ta tahtis juba enesele otsa teha, kui Paulus valju häälega hüüdis: „Ära tee enesele kurja, sest me oleme kõik siin!” Vangihoidja tõi Pauluse ja Siilase välja ning küsis, kuidas ta võiks saada päästetud. „Usu Issandasse Jeesusesse,” oli vastus. Kui tema ja kõik, kes olid tema kojas, olid kuulnud Jehoova sõna, „ta ristiti sedamaid ja kõik ta pere”. Millist rõõmu see küll valmistas!
8. Mida tegi Filipi linnavalitsus ja mida võidi saavutada sellega, kui nad oma viga avalikult tunnistasid?
8 Järgmisel päeval saatsid linnaülemad sõna, et Paulus ja Siilas tuleb vabastada. Aga Paulus ütles: „Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ja me oleme Rooma kodanikud; nad on meid heitnud vangitorni ja nüüd nad tahavad meid salaja välja lükata. Nõnda ei tohi olla! Vaid tulgu nad ise ja saatku meid välja!” Kui linnaülemad oma viga avalikult tunnistaksid, siis nad võib-olla ei oleks valmis teisi kristlasi peksma ja vangistama. Kuna linnaülemad ei võinud Rooma kodanikke välja ajada, siis nad tulid ja palusid vendi lahkuda, mida vennad tegid alles pärast seda, kui nad oma usukaaslasi olid julgustanud. Selline huvi ajendab tänapäeval Juhtiva Kogu liikmeid ja selle teisi reisivaid esindajaid külastama ja julgustama Jumala rahvast kogu maailmas.
Jehoova sõna avaldab oma väge Tessaloonikas ja Beroias
9. Millise meetodiga, mida Jehoova tunnistajad ikka veel kasutavad, Paulus ’seletas ja tõestas’, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma?
9 Seejärel avaldas Jumala sõna oma väge Tessaloonikas, mis oli Makedoonia pealinn ja tähtis meresadam. (17:1—9) Seal vestles Paulus juutidega, „seletades ja tõestades”, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma. (Paulus tegi seda, võrreldes prohvetikuulutusi täideläinud sündmustega, nagu seda teevad Jehoova tunnistajad ka tänapäeval.) Niiviisi said mõned juudid ja palju proselüüte ning teisi usklikeks. Kui mõned kadedad juudid moodustasid märatseva rahvajõugu, aga ei suutnud Paulust ja Siilast leida, viisid nad Jaasoni ja teised vennad linna ülemate ette ning süüdistasid neid mässuleõhutamises. See oli valesüüdistus, mida on Jehoova tunnistajate vastu siiani esitatud. Kuid vennad lasti vabaks, kui nad olid andnud piisava „tagatise”.
10. Mis mõttes Beroia juudid Pühakirja ’hoolega uurisid’?
10 Siis läksid Paulus ja Siilas Beroia linna. (17:10—15) Sealsed juudid ’uurisid hoolega’ Pühakirja, nagu seda ka tänapäeval Jehoova tunnistajad innustavad inimesi tegema. Need beroialased ei kahelnud selles, mida Paulus ütles, vaid nad otsisid ja uurisid tõendeid, et Jeesus oli Messias. Millise tulemusega? Paljud juudid ja mõned kreeklased (võib-olla proselüüdid) said usklikeks. Aga kui Tessaloonika juudid rahvast üles ässitasid, siis saatsid vennad Pauluse mere äärde, kus Paulus koos mõne saatjaga võis minna Ateena sadamalinna Pireusse minevale laevale.
Jehoova sõna avaldab oma väge Ateenas
11. a) Kuidas Paulus Ateenas julgesti tunnistust andis ja kes hakkasid temale vastu vaidlema? b) Mida tahtsid mõningad sellega öelda, et nad Paulust „lobasuuks” nimetasid?
11 Ateenas anti julget tunnistust. (17:16—21) Nende sõnade pärast, mida Paulus Jeesusest ja ülestõusmisest rääkis, hakkasid filosoofid temaga vaidlema. Mõned olid epikuurlased, kes rõhutasid naudingut. Teised olid stoikud, kes tõstsid esile enesedistsipliini. Mõned küsisid: „Mida siis see lobasuu tahab öelda?” Väljendusega „lobasuu” (sõnasõnaliselt „seemnenokkija”) anti kaudselt mõista, et Paulus oli nagu lind, kes seemneid üles korjab ja kes teadmisteraasukesi välja jagab, aga kellel siiski tarkus puudub. Teised ütlesid: „Tema näib kuulutavat võõraid vaime [„jumalusi”, NW].” See oli tõsine asi, sest Sokrates kaotas sellise süüdistuse alusel oma elu. Paulus viidi Areopaagile (Marsi künkale), kus Akropoli lähedal võib-olla oli ülemkohtu vabas õhus kogunemise paik.
12. a) Millised hea avaliku kõne tunnused on Pauluse kõnel, mida ta pidas Areopaagil? b) Mida rääkis Paulus Jumalast ja missugune oli tulemus?
12 Pauluse kõne Areopaagil oli suurepärane näide mõjuvast sissejuhatusest, loogilisest ülesehitusest ja veenvast põhjendamisest, nagu seda õpetatakse Jehoova tunnistajate Teokraatlikus Teenimiskoolis. (17:22—34) Ta ütles, et ateenlased olid religioossemad kui teised. Jah, neil oli isegi altar „Tundmatule Jumalale”, võib-olla selleks, et ühtki jumalat mitte solvata! Paulus rääkis Loojast, kes „on ühest ainsast teinud kogu inimkonna” ning „neile seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad”, nagu näiteks selle, millal kaananlased tuli hävitada. (1. Moosese 15:13—21; Taaniel 2:21; 7:12) Seda Jumalat võib leida, „sest ka meie oleme tema sugu”, ütles Paulus, vihjates sellele, et Jehoova on inimese loonud, ja tsiteerides nende luuletajaid Aratost ja Kleanthest. Kuna me oleme Jumala sugu, siis me ei peaks mõtlema, et täiuslik Looja on nagu ebatäiusliku inimese valmistatud ebajumalad. Jumal on küll kunagi sellist teadmatust sallinud, aga nüüd ta kuulutab inimestele, et nad peavad kahetsema, sest ta on seadnud päeva, mil ta mõistab kohut inimeste üle õigluses mehe läbi, kelle ta selleks on määranud. Paulus oli kuulutanud „head sõnumit Jeesusest”. Seepärast teadsid tema kuulajad, et see Kohtumõistja on Kristus. (Apostlite teod 17:18, NW; Johannese 5:22, 30) Sõnad kahetsemisest pahandasid epikuurlasi. Kreeka filosoofid oleksid küll võinud vastu võtta märkusi surematuse, aga mitte surma ja ülestõusmise kohta. Ilmselt ütlesid mõned nagu paljud, kes tänapäeval hea sõnumi tagasi lükkavad: ’Me tahame sind kuulda teine kord.’ Aga kohtunik Dionüüsios ja teised said siiski usklikeks.
Jumala sõna avaldab oma väge Korintoses
13. Kuidas Paulus endale teenimise jätkamiseks ülalpidamist muretses ja millist paralleeli me näeme sellele tänapäeval?
13 Paulus läks edasi Korintosesse, Ahhaia provintsi pealinna. (18:1—11) Seal ta leidis Akvila ja Priskilla, kes olid tulnud sinna siis, kui keiser Claudius oli käskinud Roomast lahkuda kõigil juutidel, kes ei olnud Rooma kodanikud. Et Paulus saaks oma teenimist jätkata, selleks ta pidi ise endale ülalpidamist muretsema, valmistades telke koos selle kristliku abielupaariga. (1. Korintlastele 16:19; 2. Korintlastele 11:9) Kitsekarvadest valmistatud jäiga riide lõikamine ja õmblemine oli raske töö. Samuti Jehoova tunnistajad hoolitsevad endi materiaalsete vajaduste eest ilmaliku tööga, aga nende kutsumus on jumalateenimine.
14. a) Mida tegi Paulus, kui ta oli silmitsi juutide püsiva vastupanuga Korintoses? b) Kuidas Paulust kinnitati, et ta peaks jääma Korintosesse, ja kuidas juhitakse Jehoova rahvast tänapäeval?
14 Korintose juudid rääkisid teotavalt, kui Paulus kuulutas, et Jeesus on Messias. Siis ta puistas tolmu oma riietelt, loobudes nende eest vastutamast, ja hakkas pidama koosolekuid Titius Justuse majas, kes tõenäoliselt oli roomlane. Paljud (kaasaarvatud endine kogudusekoja ülem Krispos ja tema pere) said usklikeks ja nad ristiti. Kui juutide vaenulikkuse tõttu Pauluse jäämine Korintosesse muutus küsitavaks, oli kahtlus kohe kadunud, kui Issand ütles temale nägemuses: ’Ära karda, vaid kõnele. Sest mina olen sinuga ja ükski ei saa sulle kurja teha, sest mul on palju rahvast selles linnas.’ Siis Paulus õpetas seal Jumala sõna ühe aasta ja kuus kuud. Kuigi Jehoova rahvas ei saa tänapäeval nägemusi, aitavad palve ja püha vaimu juhtimine neil samuti Kuningriigi huvide suhtes teha mõistlikke otsuseid.
15. Mis juhtus, kui Paulus viidi maavalitseja Gallio ette?
15 Juudid viisid Pauluse maavalitseja Junius Gallio juurde. (18:12—17) Nad andsid temale kaudselt mõista, et Paulus teeb inimesi proselüütideks ebaseaduslikult — see on valesüüdistus, mida kreeka vaimulikud esitavad Jehoova tunnistajatele ka tänapäeval. Gallio teadis, et Paulus ei olnud kelmuses süüdi ja et juudid Rooma riigi heaolust ja seadustest vähe hoolisid. Seepärast ajas ta nad ära. Kui pealtvaatajad peksid Soostenest, uut kogudusekoja ülemat, ei seganud Gallio vahele, sest võib-olla ta arvas, et Pauluse vastu algatatud rahvarahutuste ilmne juht saab oma teenitud palga.
16. Miks ei olnud Paulusel midagi selle vastu, et ta lasi oma juuksed seoses tõotusega lühikeseks lõigata?
16 Paulus sõitis laevaga Egeuse mere sadamasse Kenkreasse, et minna Väike-Aasiasse Efesose linna. (18:18—22) Enne seda reisi ta „oli lasknud oma pead pügada, sellepärast et ta oli andnud tõotuse”. Ei ole öeldud, kas Paulus tegi tõotuse enne Jeesuse järelkäijaks saamist või kas see oli tõotuse perioodi algus või lõpp. Kristlased ei ole Seaduse all, kuid see oli Jumala poolt antud ja seega püha. Selline tõotus ei olnud patt. (Roomlastele 6:14; 7:6, 12; Galaatlastele 5:18) Efesoses rääkis Paulus juutidega veenvalt ja põhjalikult, lubades tulla tagasi, kui Jumal tahab. (Selle lubaduse ta täitis hiljem.) Tema teine misjonireis lõppes tagasitulekuga Süüria Antiookiasse.
Jehoova sõna avaldab oma väge Efesoses
17. Mida oli tarvis Apollosele ja veel mõnele teisele ristimise kohta õpetada?
17 Paulus alustas juba varsti oma kolmandat misjonireisi (ligikaudu aastatel 52—56 m.a.j.). (18:23—19:7) Efesoses õpetas vahepeal Jeesusest Apollos, kes tundis ainult Johannese ristimist, mis oli seaduselepingu vastu tehtud pattude kahetsemise sümbol. Priskilla ja Akvila „seletasid talle selgemini ära Jumala tee”. Tõenäoliselt nad ütlesid temale, et selle juurde, et olla ristitud nii nagu Jeesus, kuulub inimese vee alla kastmine ja väljavalatud püha vaimu saamine. Pärast püha vaimuga ristimist, mis toimus nelipühil, aastal 33 m.a.j., pidi igaüks, kes oli Johannese ristimisega ristitud, saama Jeesuse nimel uuesti ristitud. (Matteuse 3:11, 16; Apostlite teod 2:38) Hiljem ristiti Efesoses ligi kaksteist meest, juuti, kes olid saanud Johannese ristimise. Neid ristiti „Issanda Jeesuse nimesse” ja see on ainus uuesti ristimine, millest Pühakirjas on räägitud. Kui Paulus pani oma käed nende peale, said nad püha vaimu ja kaks imepärast tõendit, et Jumal oli neid vastu võtnud — keeltega rääkimise ja prohvetlikult ennustamise.
18. Kus andis Paulus tunnistust, kui ta oli Efesoses, ja milliste tulemustega?
18 Efesoses, umbes 300000 elanikuga linnas, oli Paulus kindlasti tööga väga hõivatud. (19:8—10) Sealne jumalanna Artemise tempel oli üks seitsmest vanaaja maailmaimest. Linna teatris oli istekohti 25000 inimesele. Sünagoogis esitas Paulus veenvalt paikapidavaid argumente, kuid ta tõmbus tagasi, kui mõningad Teest (NW), see on Kristusel põhinevast eluviisist, teotavalt rääkisid. Paulus kõneles kahe aasta kestel iga päev Türannose kooli auditooriumis ja „sõna” levis kogu Aasia piirkonnas.
19. Milline sündmus pani Efesoses ’Jehoova sõna kasvama ja oma väge avaldama’?
19 Jumal näitas, et ta kiitis Pauluse tegevuse heaks, andes talle võime haigusi parandada ja deemoneid välja ajada. (19:11—20) Kuid ülempreester Skeua seitsmel pojal ei õnnestunud Jeesuse nimel deemonit välja ajada, sest nad ei esindanud Jumalat ja Kristust. Deemoni võimuses olev mees isegi haavas neid! See pani inimesed kartma ja „Issanda Jeesuse nime ülistati väga”. Need, kes said usklikeks, loobusid endi okultsetest tegudest ja põletasid avalikult oma raamatud, mis ilmselt sisaldasid manamisi ja nõiasõnu. „Nõnda kasvas Jehoova sõna võimsasti ja avaldas oma väge,” nagu sellest kirjutas Luukas. (NW) Ka tänapäeval aitavad Jumala teenijad inimesi deemonite võimusest vabastada. — 5. Moosese 18:10—12.
Religioossel sallimatusel ei ole edu
20. Miks Efesose hõbesepad mässu õhutasid ja kuidas see lõpetati?
20 Jehoova tunnistajad on sageli olnud silmitsi vihaste inimjõukudega. Nii juhtus kristlastega ka Efesoses. (19:21—41) Kui ikka rohkem inimesi usklikeks sai, siis vähenes Demeetriose ja teiste hõbeseppade sissetulek, sest inimesi, kes ostsid nende valmistatud paljude rindadega viljakusjumalanna Artemise kujusid, jäi vähemaks. Demeetriose poolt ülesässitatud rahvajõuk vedas Pauluse kaaslased, Gaajuse ja Aristarhose teatrisse, kuid jüngrid ei lasknud Paulusel sinna siseneda. Isegi mõned pidustuste ja sportlike mängude komisjoni liikmed palusid, et ta sellega ei riskiks. See inimjõuk karjus peaaegu kaks tundi: „Suur on efeslaste Artemis!” Viimaks ütles linna kirjutaja (kes juhtis linnavalitsust), et käsitöölised peaksid esitama oma süüdistused ka maavalitsejale, kelle võimkonda kuulub kohtuotsuste langetamine, või siis peab nende asja otsustama kodanike „korrapärane rahvakogu”. Muidu võiks Rooma selles ebaseaduslikus rahva kokkujooksmises osalejaid süüdistada mässamises. Sellega ta saatis nad laiali.
21. Kuidas Jumal Pauluse tööd õnnistas ja kuidas ta õnnistab Jehoova tunnistajate tööd tänapäeval?
21 Jumal aitas Paulusel vastu minna mitmesugustele katsetele ja õnnistas tema pingutusi, aitamaks inimestel kõrvale heita religioossed eksitused ja vastu võtta tõde. (Võrdle Jeremija 1:9, 10.) Kui tänulikud me küll oleme, et meie taevane Isa ka meie tööd samuti õnnistab! Niiviisi ’kasvab Jehoova sõna ja avaldab oma väge’ ka tänapäeval, nii nagu ta tegi seda esimesel sajandil.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Millise eeskuju Paulus sellega andis, et ta lasi ennast pühast vaimust juhtida?
◻ Millise meetodi abil, mida Jehoova sulased ikka veel kasutavad, Paulus ’seletas ja tõestas’?
◻ Millised ühised jooned on inimeste reageerimisel Pauluse kõnele Areopaagil ja Jehoova tunnistajate kuulutamisele tänapäeval?
◻ Kuidas Paulus endale Jumala teenimisel ülalpidamist muretses ja mis on selle paralleel tänapäeval?
◻ Kuidas on Jumal tänapäeval Jehoova tunnistajate tööd õnnistanud, nii nagu ta õnnistas Pauluse tööd?
[Pildid lk 16, 17]
Jehoova sõna avaldas oma väge
1. Filipis
2. ja 3. Ateenas
4. ja 6. Efesoses
5. Roomas
[Allikaviide]
Photo No. 4: Manley Studios