„Purpurimüüja”

Lüüdia elas ühes Makedoonia tähtsaimas linnas Filipis. Ent pärit oli ta Tüatiirast, ühest Väike-Aasia lääneosas Lüüdia piirkonnas asuvast linnast. Seepärast on arvatud, et „Lüüdia” on nimi, millega teda Filipis kutsuma hakati. Teisisõnu oli ta „lüüdialane”, nii nagu seda naist, kellele Jeesus Kristus kuulutas, võis nimetada „Samaaria naiseks” (Johannese 4:9). Lüüdia müüs „purpurit” ja selle värvainega värvitud esemeid (Apostlite teod 16:12, 14). Arheoloogide väljakaevatud raidkirjad tõendavad, et purpurivalmistajad tegutsesid nii Tüatiiras kui Filipis. Võib-olla oli Lüüdia vahetanud elukohta oma töö pärast, kas siis selleks, et jätkata oma äritegevust või siis esindada mõnd Tüatiira värvivalmistajate ettevõtet.

Purpurset värvainet võis saada mitut moodi. Kõige kallim oli see, mida saadi mõningatest merelimuste liikidest. Esimese sajandi rooma luuletaja Martialise sõnul võis Tüürose (teine keskus, kus seda ainet valmistati) parima purpuriga värvitud kangast mantel maksta kuni 10000 sestertsi ehk 2500 teenarit, mis võrdus ühe töölise 2500 päeva palgaga. Seega on selge, et selliseid luksuslikke rõivaesemeid võisid endale lubada ainult vähesed. Nii võis Lüüdia olla üsna jõukal järjel. Kuid ükskõik kuidas see ka polnud, oli Lüüdial võimalik apostel Paulusele ja tema kaaslastele Luukale, Siilasele, Timoteosele ning võib-olla veel teistelegi külalislahkust osutada.

„Jumalakartlik naine”

Lüüdia oli „jumalakartlik naine”, kuid arvatavasti oli ta juudi proselüüt, kes otsis religioosset tõde. Kuigi Lüüdial oli tulus töökoht, ei olnud materiaalsed huvid tema elus esikohal. Ta pühendas oma aega hoopis vaimsetele asjadele. „Tema südame avas Issand, et ta pani tähele seda, mida Paulus rääkis”, ja Lüüdia võttis tõe vastu. Õigupoolest said ’tema ja ta pere ristitud’ (Apostlite teod 16:14, 15).