Kui Paulus mõnda uude linna kuulutama läks, pöördus ta tavaliselt kõigepealt juutide poole. Kuna juudid tundsid Pühakirja, oli Paulusel nendega vestlemiseks ühine alus, ning see võis aidata juutidel heast sõnumist aru saada. Ühe õpetlase arvates võis säärane tava näidata Pauluse muret oma kaasmaalaste pärast või siis seda, et juudid ja teistest rahvastest jumalakartlikud inimesed võisid olla Paulusele justkui hoolauaks tööle paganate seas (Apostlite teod 17:2—4).

Niisiis, kui Paulus saabus Tessaloonikasse, läks ta sünagoogi, kus ta ”arutles ... [juutidega] pühakirja põhjal,

Selleks et juute veenda, arutles Paulus nendega ja selgitas vaidlusalust teemat, tuues tõendeid Pühakirjast.a