Piibli seisukoht

Kui tähendusrikas on aasta 2000?

ENAMIK inimesi ei arva sugugi, et aastal, mida nii läänemaades kui mujalgi tähistab number 2000, oleks mingi religioosne tähendus. Näiteks on juutidel, muhameedlastel ja hindudel kõigil omad religioossed kalendrid, mis Lääne omadega ei kattu. Hiinlastel on religioossete ja traditsiooniliste tähtpäevade teadasaamiseks oma kuukalender. Seega ei omista miljardid inimesed, võiks öelda suurem osa maailma rahvastikust, tänapäeval aastale 2000 mingit erilist tähendust.a

Ometi ootavad paljud, seda eriti läänemaades, gregooriuse kalendri järgi üha lähenevat järgmise aastatuhande künnist uudishimuga. Mõnede arvates ei tasu seda aega oodata mitte pelgalt uudishimu pärast. Nende silmis on aasta 2000 uue ajastu tähis, ajaloo pöördepunkt. Paljud, kes tunnistavad end uskuvat Piiblit, seostavad aasta 2000 prohvetiennustuste täideminekuga. Mõned ootavad tohutu suurt taevalist ilmutust. Osa inimesi jälle kardab kataklüsmi, maailma lõppu. Kas on niisugustel ootustel mingit piiblilist alust?

Jehoova peab ajast kinni

Piibli Jumalast rääkides on kasutatud sõna ”Elatanu” (Taaniel 7:9). Sellest, et tal on aja üle täielik kontroll, annab tunnistust paljude tema loodud süsteemide funktsioneerimine alates planeetide pöörlemisest ja lõpetades aatomisiseste osakeste liikumisega. Tal on oma ajakava, millest ta rangelt kinni peab. ”Ta on .. neile [inimestele] seadnud ennemääratud ajad ja nende asukohtade rajad,” ütleb Piibel (Apostlite teod 17:26). Jehoova peab alati täpselt ajast kinni.

Kooskõlas sellega pöörab Piibel erilist tähelepanu kronoloogiale. Selles on kirjas sidus jutustus, nii et kavakindlalt aega tagasi arvestades on võimalik jõuda inimajaloo alguseni. Niisugune arvestus toob ilmsiks, et Jumal lõi Aadama aastal 4026 e.m.a. Ligikaudu 2000 aastat hiljem sündis Aabraham. Jeesuse sünni ajaks oli möödunud veel 2000 aastat.

Mõned Piibli kronoloogia uurijad on tõmmanud meelevaldseid paralleele, et näidata kätte mingid teatud kuupäevad tulevikus. Näiteks ennustavad mõned nende ligi 2000-aastaste järjestikuste perioodide põhjal, mis eraldavad üksteisest Aadamat, Aabrahami ja Jeesust, et 2000 aasta möödudes Jeesuse sünnist toimub mingi kurjakuulutav sündmus. See on vaid üks näide neist paljudest ajaarvestusvalemitest, mille aluseks on väidetavalt Piibli kronoloogia.

On tõsi, et Piibel räägib ajast, mil Jehoova Jumal sekkub inimeste ellu, kõrvaldades kurjuse ja rajades aluse uuele maailmale. Piibli prohvetiennustustes on juttu ”viimsest ajast”, ”maailmaajastu lõpetusest”, ”viimsetest päevadest” ja ”Jumala päevast” (Taaniel 8:17; Matteuse 24:3; 2. Timoteosele 3:1; 2. Peetruse 3:12). Ent Piiblis ettekuulutatud lõpp pole mitte mingil viisil seotud aastaga 2000. Pühakirjas ei leidu midagi, mis gregooriuse kalendril põhineva teise aastatuhande lõpule erilist tähendust omistaks.

”Millal see kõik sünnib?”

Jeesuse apostlid ilmutasid Jumala ajakava vastu elavat huvi, kui nad Jeesuselt küsisid: ”Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise ja maailmaajastu lõpetuse tunnus?” (Matteuse 24:3). Tänapäevalgi suhtuvad paljud inimesed tulevikku samasuguse uudishimuga. On täiesti loomulik tunda niisuguste tähendusrikaste Piibli prohvetikuulutuste ja nende täidemineku aja vastu elavat huvi. Kuid siinjuures on tark võtta omaks Jumala seisukoht ja sellest lugu pidada.

Oma Poja kaudu on Jehoova ilmutanud oma nõu ja andnud sellele küsimusele otsekohese vastuse. Natuke aega enne Jeesuse taevaminekut esitasid jüngrid taas küsimuse selle kohta, millal Jumala tõotused täide lähevad. Jeesus vastas: ”Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud” (Apostlite teod 1:7, meie kursiiv). Ükskord varem oli Jeesus oma jüngritele öelnud: ”Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matteuse 24:36).

On selge, et inimeste võimuses pole ”teada aegu ega hetki”, eriti kui jutt on Piibli tulevikuennustuste täideminekust. Jumal on pidanud paremaks meile sellekohast infot mitte avaldada (Matteuse 24:22—44). Kas me suudaksime siis mingilgi viisil Jumala eesmärki mõjutada, kui ”selle päeva ja tunni” omast peast ja vastu tema tahtmist paika paneksime? Ilmselgelt oleks see võimatu (4. Moosese 23:19; Roomlastele 11:33, 34). Piibel teatab: ”Jehoova nõu püsib igavesti” (Laul 33:11). Kuna ta on kõigeväeline Jumal, läheb korda kõik, mis ta teeb (Jesaja 55:8—11).

Hoolimata Jumala võimest ”ajad ja hetked” enda teada hoida, meeldib paljudele ikkagi sel teemal spekuleerida. Mõned hakkavad omal käel viimsepäeva-prohvetiteks. Sel põhjusel andis apostel Paulus tessalooniklastele erilise juhendi selle kohta, kui ohtlik on kuulata neid, kes kuupäevade üle spekuleerivad. Ta kirjutas: ”Aga me palume teid, .. et te ei annaks endid niipea kõigutada sinna ja tänna eemale õigest meelest ega heidutada ei vaimu läbi ega sõna läbi või kirja läbi, otsekui oleks see meie lähetatud, nagu peaks Issanda [”Jehoova”, UM] päev olema käes. Ärgu ükski teid petku mingil kombel” (2. Tessalooniklastele 2:1—3).

Jehoova tunnistajad on veendunud usus, et need eesmärgid, mis Jumal on tulevikuks seadnud, viiakse tema ettemääratud ajal kindlasti täide, otse sel päeval ja tunnil, nagu tema on otsustanud (Habakuk 2:3; 2. Peetruse 3:9, 10). Ja me usume, et need sündmused leiavad aset juba lähitulevikus (2. Timoteosele 3:1—5). Siiski ei spekuleeri me tänapäeval laialt levinud teooriate üle ega poolda neid.b Kindlasti pole ei aastal 2000 ega 2001 ega ka mingil muul inimeste poolt ajateljele pandud tähisel Jehoova ajakavaga mingit pistmist.

[Allmärkused]