Lugejate küsimusi

Kuidas sai apostel Peetrus öelda, et juudi rahvas ja nende ülemad on „teadmatusest” lasknud Jeesuse hukata, oli ju Jeesus igal pool Iisraelis kuulutanud? (Ap. t. 3:17.)

Peetrus pöördus rühma juutide poole, öeldes, milline oli nende roll Messia surmas: „Ma [tean], et te olete seda teinud teadmatusest nagu teie ülemadki” (Ap. t. 3:14–17). Osa juute ei saanud võib-olla lihtsalt aru, et Jeesus on Messias, ega mõistnud tema õpetusi. Teiste puhul võis teadmatus olla tingitud sellest, et neis puudus soov olla Jumalale meelepärane, või oli selle põhjuseks eelarvamus, kadedus ja suisa vihkamine.

Arutlegem, kuidas see, et paljudel puudus soov olla Jehoovale meelepärane, mõjutas nende suhtumist Jeesuse õpetustesse. Jeesus õpetas sageli tähendamissõnade kaudu, mida ta selgitas kõigile, kes janunesid teadmiste järele. Mõned aga läksid lihtsalt minema ega teinud midagi selleks, et aru saada. Kord pahandus koguni osa jüngreid ühe kõnekujundi tõttu, mida Jeesus kasutas (Joh. 6:52–66). Nad ei taibanud, et tähendamissõnade kaudu uuris Jeesus läbi nende valmisolekut muuta oma mõtteviisi ja tegusid (Jes. 6:9, 10; 44:18; Matt. 13:10–15). Samuti jätsid nad tähelepanuta prohvetiennustuse, et Messias pidi kasutama õpetades tähendamissõnu (Laul 78:2).

Teised lükkasid Jeesuse õpetused tagasi eelarvamuste pärast. Kui Jeesus õpetas oma kodulinna Naatsareti sünagoogis, siis inimesed „hämmastusid väga”. Kuid selle asemel et tunnistada Jeesus Messiaks, esitasid nad küsimusi tema päritolu kohta: „Kust sellele see kõik on tulnud ... Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka tema õed ole siin meie juures?” (Mark. 6:1–3). Jeesuse õpetustel polnud naatsaretlaste silmis mingit väärtust tema lihtsa päritolu tõttu.

Mida öelda usujuhtide kohta? Suurem osa neist ei pööranud Jeesusele erilist tähelepanu samadel põhjustel (Joh. 7:47–52). Nad lükkasid Jeesuse õpetused tagasi ka seepärast, et kadestasid teda, pälvis ta ju rahva tähelepanu (Mark. 15:10). Paljud silmapaistvad usujuhid võisid Jeesusesse halvasti suhtuda seepärast, et ta mõistis nad hukka silmakirjalikkuse ja petmise pärast (Matt. 23:13–36). Jeesus mõistis täiesti õigustatult hukka nende tahtliku teadmatuse, öeldes: „Häda teile, käsutundjaile, et te olete ära võtnud tunnetuse võtme! Ise te ei ole sisse läinud [Kuningriiki] ja olete keelanud neid, kes sisse läheksid!” (Luuka 11:37–52).

Jeesus kuulutas Iisraelis head sõnumit kolm ja pool aastat. Samuti õpetas ta seda tööd tegema palju teisigi (Luuka 9:1, 2; 10:1, 16, 17). Jeesus ja tema jüngrid olid nii tulemusrikkad, et variserid kurtsid: „Vaata, maailm jookseb tema järele!” (Joh. 12:19). Seega ei saa öelda, et enamik juute ei teadnud temast üldse mitte midagi. Ometi olid nad suures teadmatuses selles osas, et Jeesus on Messias. Nad oleksid võinud õppida Messiat sügavalt tundma ja armastama, kuid nad ei teinud seda. Mõnest sai kaasosaline Jeesuse surmas, mistõttu apostel Peetrus manitses neid: „Sellepärast parandage meelt ja pöörduge, et teie patud kustutataks, et hingamiseajad tuleksid Issanda palgest ja et ta läkitaks teie jaoks määratud Kristuse Jeesuse” (Ap. t. 3:19, 20). On tähelepanuväärne, et tuhanded juudid, sealhulgas „suur hulk preestreid”, pöörasidki sellele sõnumile tähelepanu. Enam ei tegutsenud nad teadmatusest. Nad hoopis kahetsesid ja said Jehoova soosingusse (Ap. t. 2:41; 4:4; 5:14; 6:7).