Peagi saabub Jumala laste auline vabadus

”On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla .. ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse.” (ROOMLASTELE 8:20, 21)

 1. Millega kujutati lepituspäeval eelpiltlikult Jeesuse ohvrit?

JEHOOVA andis oma ainusündinud Poja lunastusohvriks, mis avas 144000 inimesele võimaluse elada taevas ja kogu ülejäänud inimkonnale väljavaate elada igavesti maa peal (1. Johannese 2:1, 2). Nagu eelmises artiklis märgiti, kujutas Jeesuse ohvrit vaimust sündinud kristlaste heaks eelpiltlikult see, kui Iisraeli ülempreester tõi iga-aastasel lepituspäeval iseenda, oma kodakondsete ja Leevi suguharu eest patuohvriks pulli. Samal päeval tõi ta kõigi teiste iisraellaste eest patuohvriks siku, nagu ka Kristuse ohver toob kasu inimkonnale üldiselt. Elus sikk viis sümboolselt minema rahva möödunud aastal tehtud kollektiivsed patud, kui ta kõrbesse ära kadus.a (3. Moosese 16:7—15, 20—22, 26.)

2., 3. Mida mõeldakse Pauluse ütlusega, mis on kirjas Roomlastele 8:20, 21?

² Olles kirjeldanud nende inimeste lootust, kes saavad taevasteks ”Jumala lasteks”, ütles apostel Paulus: ”Kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist. On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla — mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest — ometi lootuse peale, sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse” (Roomlastele 8:14, 17, 19—21). Mida see ütlus tähendab?

³ Kui meie esiisa Aadam täiuslikuks inimeseks loodi, oli ta ”Jumala poeg [ehk laps]” (Luuka 3:38). Patustamise tõttu sattus ta ”kaduvuse orjusse” ja pärandas selle seisundi kogu inimsoole (Roomlastele 5:12). Jumal lubas inimestel sündida olukorras, kus neid ootab päritud ebatäiuslikkuse tõttu ees ”kaduvus”, kuid ”seemne”, Jeesuse Kristuse kaudu andis ta neile lootuse (1. Moosese 3:15; 22:18, Suur Piibel; Galaatlastele 3:16, UT). Ilmutuse 21:1—4 osutab ajale, mil ’enam ei ole surma, leinamist, kisendamist ega vaeva’. Kuna see on tõotus inimkonnale, kinnitab see meile, et Kuningriigi valitsuse all elava uue maise inimühiskonna liikmed saavad tagasi täieliku vaimse ja füüsilise tervise ning igavese elu maapealsete ”Jumala lastena”. Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal sõnakuulelikud inimesed ”päästetakse kord kaduvuse orjusest”. Pärast seda, kui nad viimase katse ajal osutuvad Jehoovale lojaalseteks, saavad nad igavesti vabaks päritud patust ja surmast (Ilmutuse 20:7—10). Siis pääsevad need, kes on maa peal, ”Jumala laste au vabadusse”.

Nad ütlevad: ”Tule!”

 4. Mida tähendab ’võtta eluvett ilma hinnata’?

⁴ Millist imelist lootust inimkonnale küll pakutakse! Pole midagi imestada, et veel maa peal olevad vaimust sündinud kristlased sellest teistele rääkides innukalt eestvedajatena tegutsevad! Nendena, kes saavad aussetõstetud Talle, Jeesuse Kristuse ”pruudi” osaks, on võitud jäänuse liikmed seotud järgmiste prohvetlike sõnade täitumisega: ”Vaim ja pruut ütlevad: ”Tule!” Ja kes seda kuuleb, öelgu: ”Tule!” Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilmutuse 21:2, 9; 22:1, 2, 17). Ei, Jeesuse lunastusohvrist tulenev kasu ei piirdu sugugi vaid 144000 võituga. Jumala vaim toimib pidevalt pruudiklassi maa peale järele jäänud liikmete kaudu, öeldes: ”Tule!” Kõiki õigluse järele igatsejaid, kes seda kuulevad, kutsutakse üles ütlema ”Tule”, miskaudu nad saavad kasu Jehoova heldekäelistest päästekorraldustest.

 5. Kelle kohaloleku üle endi hulgas on Jehoova tunnistajad õnnelikud?

⁵ Jehoova tunnistajad usuvad korraldustesse, mida Jumal teeb selleks, et teha võimalikuks elu Jeesuse Kristuse kaudu (Apostlite teod 4:12). Nad on õnnelikud selle üle, et nende hulgas on ausa südamega inimesi, kes soovivad õppida tundma Jumala eesmärke ja täita tema tahet. Nende kuningriigisaalid on avatud kõigile, kes tahavad ’tulla ja võtta eluvett ilma hinnata’ sel ”lõpuajal” (Taaniel 12:4).

Aja jooksul toimunud muutusi

 6. Kuidas on Jumala vaim toiminud Jehoova sulaste juures eri ajaperioodidel?

⁶ Jumalal on aeg, mil ta viib täide oma eesmärgid, ja see mõjutab seda, kuidas ta tegeleb inimestega (Koguja 3:1; Apostlite teod 1:7). Kuigi Jumala vaim tuli tema sulaste peale, kes elasid enne Kristust, ei sündinud need tema vaimseteks poegadeks. Ent alates Jeesusest saabus aeg, mil Jehoova hakkas kasutama püha vaimu selleks, et sigitada pühendunud mehi ja naisi taevase pärandi saamiseks. Aga milline on olukord meie päevil? Seesama vaim on tegev Jeesuse ”teistes lammastes”, kuid see ei ärata neis taevase eluga seotud lootust ega soovi (Johannese 10:16). Kuna Jumal on neile andnud lootuse elada igavesti paradiisliku maa peal, toetavad nad rõõmuga võitud jäänust, andes tunnistust sel vanast maailmast Jumala uude õiglasse maailma ülemineku perioodil (2. Peetruse 3:5—13).

 7. Millise lõikustööga olid piibliuurijad hõivatud, aga mida teadsid nad paradiisist?

⁷ Jumal hakkas ’paljusid lapsi ausse viima’ sellega, kui ta meie ajaarvamise 33. aasta nelipüha ajal valas välja püha vaimu, ja ilmselt määras ta kindlaks aja, millal peab koos olema ”Jumala Iisrael”, mille liikmete koguarv on 144000 (Heebrealastele 2:10; Galaatlastele 6:16; Ilmutuse 7:1—8). Alates aastast 1879 hakati käesolevas ajakirjas sageli mainima võitud kristlastega seotud lõikustööd. Kuid piibliuurijad (keda praegu nimetatakse Jehoova tunnistajateks) teadsid ka seda, et Pühakiri räägib lootusest elada igavesti paradiisliku maa peal. Näiteks ”Vahitorni” 1883. aasta juulikuu numbris öeldi: ”Kui Jeesus on rajanud oma kuningriigi, hävitanud kurjuse jne., saab maa paradiisiks .. ning kõik, kes on haudades, tulevad sinna. Ja saades sõnakuulelikuks selle seadustele, võivad nad seal igavesti elada.” Aja möödudes võitute kogumine vaibus ja tasapisi hakati Jehoova organisatsiooni koguma isikuid, kellel polnud taevast lootust. Samal ajal andis Jumal oma võitud sulastele, uuestisündinud kristlastele, märkimisväärset mõistmist (Taaniel 12:3; Filiplastele 2:15; Ilmutuse 14:15, 16).

 8. Kuidas selgines maisest lootusest arusaamine 1930-ndate aastate algupoolel?

⁸ Eriti alates aastast 1931 on kristliku kogudusega liitunud maise lootusega isikud. Tol aastal valgustas Jehoova vaimust-sündinud kristlaste jäänust, nii et nad nägid, kuidas Hesekieli 9. peatükk viitab sellele maisele klassile, kes märgitakse ära selleks, et ellu jääda ja Jumala uude maailma pääseda. Aastal 1932 jõuti järeldusele, et neid nüüdisaegseid lambasarnaseid inimesi kujutas ettetähenduslikult Jehu kaaslane Joonadab (2. Kuningate 10:15—17). Aastal 1934 sai selgeks, et ”Joonadabid” peaksid endid Jumalale pühendama. Aastal 1935 saadi aru, et ”suur hulk rahvast” — keda varem peeti teisejärguliseks vaimseks klassiks, kes saab taevas Kristuse pruudi ”sõpradeks” — on maise lootusega teised lambad (Ilmutuse 7:4—15; 21:2, 9; Laul 45:15, 16, SP). Ja eriti just alates aastast 1935 on võitud olnud esirinnas, otsides õiglasi inimesi, kes ihkavad elada igavesti paradiisliku maa peal.

 9. Miks lõpetasid mõned kristlased pärast aastat 1935 Issanda õhtusöömaajal sümbolitest osavõtmise?

⁹ Pärast 1935. aastat lakkasid mõned kristlased Issanda õhtusöömaajal leiba ja veini võtmast, kuigi nad olid seda varem teinud. Miks nad selle lõpetasid? Kuna nad said aru, et nende lootus on maine, mitte taevane. Üks naine, kes ristiti aastal 1930, ütles: ”Kuigi [osavõtmist] peeti õigeks, seda eelkõige innukate täisajaliste teenijate puhul, polnud ma kunagi veendunud, et mul on taevane lootus. Siis tehti meile aastal 1935 selgeks, et koguma hakatakse suurt rahvahulka, kellel on lootus elada igavesti maa peal. Paljud meist rõõmustasid arusaamise üle, et me kuulume sellesse suurde rahvahulka, ja me lõpetasime sümbolite võtmise.” Isegi kristlike väljaannete sisu muutus. Kui varasematel aastatel olid need koostatud peamiselt Jeesuse vaimust-sündinud järelkäijatele, siis alates aastast 1935 hakkas ”Vahitorn” ja ’ustava sulase’ muu kirjandus pakkuma vaimset toitu, mis sobis nii võitute kui ka nende maise lootusega kaaslaste tarbeks (Matteuse 24:45—47).

10. Kuidas võidakse ustavusetu võitu asendada?

¹⁰ Oletame, et keegi võitu loobub ustavusest. Kas ta asendatakse? Paulus osutaski sellele oma arutelus sümboolse õlipuu üle (Roomlastele 11:11—32). Kui vaimust sündinu tuleb asendada, annab Jumal taevase kutsumuse tõenäoliselt kellelegi, kes on paljude aastate kestel pühas teenistuses osaledes olnud eeskujuliku usuga. (Võrdle Luuka 22:28, 29, UM; 1. Peetruse 1:6, 7.)

Palju tänulikkuse põhjusi

11. Mida kinnitab meile Jakoobuse 1:17, olgu meie lootus milline tahes?

¹¹ Kus iganes me teenime ustavalt Jehoovat, rahuldab ta meie vajadused ja õiglased soovid (Laul 145:16; Luuka 1:67—74). Olgu meil siis tõeline taevane lootus või hoopis maine väljavaade, on meil palju häid põhjusi olla Jumalale tänulik. Tema tegutseb alati nende parimates huvides, kes teda armastavad. Jünger Jakoobus ütles, et ”kõik hea and ja kõik täiuslik annetus on ülalt ja tuleb valguse Isalt” Jehoova Jumalalt (Jakoobuse 1:17). Heitkem pilk mõningatele neist andidest ja õnnistustest.

12. Miks me võime öelda, et Jehoova on andnud kõigile oma ustavatele teenijatele imepärase lootuse?

¹² Jehoova on andnud kõigile oma ustavatele teenijatele imepärase lootuse. Mõned on ta kutsunud taevasele elule. Oma tunnistajatele, kes elasid enne Kristust, andis Jehoova hiilgava lootuse, et nad äratatakse üles igaveseks eluks maa peal. Näiteks Aabraham uskus ülestõusmisse ja ootas ”linna, millel on alused” — taevast Kuningriiki, mille alluvuses ta äratatakse surnuist üles ja saab maise elu (Heebrealastele 11:10, 17—19). Nüüd sel lõpuajal annab Jumal taas miljonitele inimestele lootuse elada igavesti paradiisliku maa peal (Luuka 23:43; Johannese 17:3). Igaüks, kellele Jehoova on andnud sellise suurepärase lootuse, peaks selle eest kindlasti väga tänulik olema.

13. Kuidas on Jumala püha vaim toiminud tema rahva juures?

¹³ Jehoova annab oma rahvale püha vaimu. Kristlased, kes on saanud taevase lootuse, on püha vaimuga võitud (1. Johannese 2:20; 5:1—4, 18). Kuid Jumala sulaseid, kellel on maine lootus, aitab ja juhib see vaim. Nende hulgas oli Mooses, kellel oli Jehoova vaim, ja ka 70 meest, kes olid määratud teda aitama (4. Moosese 11:24, 25). Püha vaimu mõjutusel teenis Betsaleel asjatundliku töömehena Iisraeli kogudusetelgi juures (2. Moosese 31:1—11). Jumala vaim tuli Giideoni, Jefta, Simsoni, Taaveti, Eelija, Eliisa ja teiste peale. Kuigi neid vanadel aegadel elanud inimesi ei viida mitte kunagi taevasesse auhiilgusse, juhtis ja aitas neid püha vaim, nagu see on ka Jeesuse teiste lammastega tänapäeval. Niisiis ei tähenda Jumala vaimu omamine seda, et meid on tingimata taevasse kutsutud. Kuid Jehoova vaim juhib meid, aitab meil kuulutada ja muid Jumala antud ülesandeid täita, annab meile jõudu, mis ületab tavapärase, ning toob meis esile oma vilja — armastust, rõõmu, rahu, pikameelsust, lahkust, headust, usku, tasadust ja enesevalitsemist (Johannese 16:13; Apostlite teod 1:8; 2. Korintlastele 4:7—10; Galaatlastele 5:22, 23, UM). Kas me ei peaks olema Jumalale tänulikud selle heldekäelise anni eest?

14. Kuidas me saame kasu Jumala andidest — teadmistest ja tarkusest?

¹⁴ Teadmised ja tarkus on Jumala annid, mille eest me peaksime tänulikud olema, olgu meie lootus taevane või maine. Täpsed teadmised Jehoovast aitavad meil ”kindlaks teha, mis on peaasi”, ja ”ela[da] väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida” (Filiplastele 1:9—11; Koloslastele 1:9, 10). Jumalik tarkus on meile elus kaitseks ja juhiks (Õpetussõnad 4:5—7; Koguja 7:12). Õiged teadmised ja tõeline tarkus põhinevad Jumala Sõnal ning võituid, keda on vähe järele jäänud, köidab eriliselt see, mida seal öeldakse nende taevase lootuse kohta. Ent armastus Jumala Sõna vastu ja selle hea mõistmine pole viis, kuidas Jumal näitab, et me oleme kutsutud taevasele elule. Sellised mehed nagu Mooses ja Taaniel osalesid koguni Piibli kirjutamises, kuid nad äratatakse ellu maa peal. Olgu meie lootus taevane või maine, saame siiski kõik vaimset toitu ”ustava ja mõistliku orja” kaudu, kelle Jehoova on heaks kiitnud (Matteuse 24:45—47, UM). Kui tänulikud me kõik küll oleme sel viisil omandatud teadmiste eest!

15. Mis on üks Jumala suurimaid ande ja kuidas sina sellesse suhtud?

¹⁵ Üks Jumala suurimaid ande on Jeesuse lunastusohvri armastav korraldus, mis toob meile kasu vaatamata sellele, kas meil on taevane väljavaade või maine lootus. Jumal armastas inimmaailma nii palju, ”et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu” (Johannese 3:16). Jeesust aga ajendas armastus ”oma hinge andma lunaks paljude eest” (Matteuse 20:28). Nagu selgitas apostel Johannes, Jeesus Kristus ”on lepitus meie [võitute] pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest” (1. Johannese 2:1, 2). Järelikult peaksime kõik olema väga tänulikud selle armastava päästekorralduse eest, mis toob igavese elu.b

Kas sa tuled kohale?

16. Millist tähelepanuväärset sündmust meenutatakse 1998. aasta 11. aprillil pärast päikeseloojangut ja kes peaksid seal viibima?

¹⁶ Tänulikkus lunastushinna eest, mille Jumal andis oma Poja kaudu, peaks tekitama meis soovi olla kohal kuningriigisaalis või mujal, kus Jehoova tunnistajad kogunevad 1998. aasta 11. aprillil pärast päikeseloojangut, et mälestada Kristuse surma. Kui Jeesus selle tähtpäeva koos ustavate apostlitega oma maise elu viimasel õhtul sisse seadis, ütles ta: ”Seda tehke minu mälestuseks!” (Luuka 22:19, 20; Matteuse 26:26—30). Võitud, keda on vähe järele jäänud, võtavad hapnemata leiba, mis kujutab Jeesuse patuta inimihu, ja lisanditeta punast veini, mis tähendab tema ohvrina valatud verd. Üksnes vaimust sündinud kristlased peaksid sellest osa võtma, kuna ainult nemad on uue lepingu ja Kuningriigi lepingu osalised ning neil on vaieldamatult Jumala püha vaimu tunnistus oma taevase lootuse kohta. Miljonid teised viibivad kohal lugupidavate pealtvaatajatena, olles tänulikud armastuse eest, mida Jumal ja Kristus on osutanud seoses Jeesuse ohvriga, mis teeb võimalikuks igavese elu (Roomlastele 6:23).

17. Mida tuleks meil vaimuga võidmise kohta meeles pidada?

¹⁷ Endised usulised vaated, lähedase inimese surma tõttu tekkinud tugevad emotsioonid, praeguse maise eluga seotud raskused või tunne, et Jehoova on andnud mõne erilise õnnistuse, võib panna mõningaid ekslikult arvama, et neile on määratud taevane elu. Kuid me kõik peaksime meeles pidama, et Pühakiri ei käsi meil mälestusõhtu sümboleid võtta selleks, et ilmutada oma tänulikkust Kristuse lunastusohvri eest. Pealegi, vaimuga võidmine ”ei olene .. sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast”, kes sigitas Jeesuse vaimseks Pojaks ja kes viib ausse ainult 144000 muud poega (Roomlastele 9:16; Jesaja 64:7).

18. Millised õnnistused ootavad ees enamikku neist, kes teenivad Jehoovat praegusel ajal?

¹⁸ Igavene elu maises paradiisis on lootus, mille Jehoova on andnud valdavale enamikule inimestest, kes teenivad teda neil viimseil päevil (2. Timoteosele 3:1—5). Varsti võivad nad tunda rõõmu sellest imelisest paradiisist. Siis hakkavad maiseid asju juhtima vürstid, kes alluvad taevasele valitsusele (Laul 45:17). Valitsevad rahulikud tingimused, sest maa elanikud tegutsevad siis kooskõlas Jumala seadustega ja õpivad Jehoova teguviise paremini tundma (Jesaja 9:5, 6; Ilmutuse 20:12). Siis on küllaldaselt tööd teha — ehitatakse maju ja alistatakse maa (Jesaja 65:17—25). Ja mõtle perekondade õnnelikule taaskohtumisele, kui surnud ärkavad taas ellu! (Johannese 5:28, 29.) Pärast viimast katset on kadunud kogu kurjus (Ilmutuse 20:7—10). Pärast seda on maakera igavesti täidetud täiuslike inimestega, kes on ’päästetud kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse’.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida tähendab ’võtta eluvett ilma hinnata’?

◻ Millistel põhjustel võime Jumalale tänulikud olla, vaatamata sellele, kas meie lootus on taevane või maine?

◻ Millisel iga-aastasel tähtpäeval me kõik peaksime viibima?

◻ Mis ootab tulevikus Jehoova rahva enamikku?

[Pilt lk 18]

Miljonid on hakanud ’võtma eluvett ilma hinnata’. Kas ka sina oled nende hulgas?