Jehoova armastab neid, kes „vastu pidades vilja kannavad”

1., 2. a) Miks on nii julgustav näha kuulutajaid, kes on oma töös ustavad, kuigi vastukaja on kesine? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mida sõnas Jeesus kuulutamise kohta oma kodukandis? (Vaata allmärkust.)

SERGIO JA OLINDA on üle 80 aasta vanad. Nad on pioneeridest abielupaar Ameerika Ühendriikides. Jalad ei luba neil enam palju ringi liikuda. Aga nad on juba aastakümneid kõndinud hommikul kella seitsmeks linnaväljakule bussipeatuse juurde, kus nad pakuvad möödakäijatele piiblikirjandust. Enamik ei tee neist välja, aga nemad naeratavad ja püsivad omal kohal. Lõuna ajal jalutavad nad pikkamisi koju. Järgmisel hommikul kell seitse on nad jälle platsis. Ja nii kuus korda nädalas, aasta läbi.

² Sergio ja Olinda ei ole erand. Üle ilma on paljud ustavad vennad ja õed kümneid aastaid kuulutanud oma kodukandis, kuigi vastukaja on kesine. Kas sina oled üks neist? Me kiidame kogu südamest sind vastupidamise eest.a Sinu kindlameelsus Jehoova teenistuses julgustab mitmeid – isegi paljunäinud kaasusklikke. Pane tähele järgmisi ütlusi ringkonnaülevaatajatelt. „Koostöö selliste ustavate vendade ja õdedega annab mulle uut energiat.” „Nende ustavus aitab mul vastu pidada ja oma teenistuses julge olla.” „Nende eeskuju teeb südame soojaks.”

 3. Millist kolme küsimust me arutama hakkame ja miks?

³ Arutame nüüd kolme küsimust, mis tugevdavad meie otsusekindlust viia lõpule Jeesuselt saadud ülesanne. Miks võib kuulutustöö olla vahel heidutav? Kuidas on meil võimalik vilja kanda? Mis aitab meil vilja kandes vastu pidada?

 4. a) Mis tunne oli Paulusel näha juutide tõrjuvat hoiakut? b) Miks oli see Paulusele nii valus?

⁴ Kui sa oled tundnud, et kesise vastukaja tõttu pole kuulutustöö kerge, siis mõistad Pauluse tundeid. Umbes 30 aasta jooksul aitas Paulus tublil hulgal inimestel saada Kristuse jüngriks. (Ap. t. 14:21; 2. Kor. 3:2, 3.) Polnud aga eriti palju juute, kes Paulust oleksid kuulda võtnud. Nad tõrjusid teda ja koguni kiusasid teda taga. (Ap. t. 14:19; 17:1, 4, 5, 13.) Mis tunne oli Paulusel näha oma suguvendade vaenulikkust? Ta väljendas end selliselt: „Mu südames on suur kurbus ja lakkamatu valu.” (Rooml. 9:1–3.) Miks oli see Paulusele nii valus? Sest ta kuulutas juutidele heast südamest, ta tõesti hoolis neist. Aga ta pidi nägema, kuidas nad Jumala armu tagasi lükkavad.

 5. a) Miks me kuulutustööd teeme? b) Miks pole ime, et kuulutustöö on vahel heidutav?

⁵ Me kuulutame inimestele, sest hoolime neist siiralt nagu Paulus. (Matt. 22:39; 1. Kor. 11:1.) Miks? Me teame omast käest, kuidas Jehoova oma teenijaid õnnistab. Kui mõtleme oma territooriumil elavatele inimestele, küsime endalt: „Kuidas küll neile selgeks teha, millest nad ilma jäävad?” Seepärast räägime neile kannatlikult Jehoovast ja tema eesmärgist inimkonnaga. Kuulutades me justkui ütleme: „Meil on teile kallis kingitus. Palun võtke see vastu.” Pole ime, et kui inimesed seda kingitust ei taha, on meie südames valu. See valu ei näita mitte meie usupuudust, vaid seda, et oleme südamega asja juures. Jah, kuulutustöö on vahel heidutav, aga me peame vastu. Ilmselt nõustume Elenaga, kes on olnud rohkem kui 25 aastat pioneerteenistuses ja ütleb nii: „Kuulutustöö on päris raske. Aga ma ei vahetaks seda ühegi teise töö vastu.”

 6. Mis küsimusele me vastust otsime ja kust?

⁶ Kas meil on võimalik vilja kanda ükskõik millisel territooriumil kuulutades? See on tähtis küsimus, ja sellele vastuse leidmiseks käsitleme kahte Jeesuse mõistujuttu, milles räägitakse viljakandmisest. (Matt. 13:23.) Esimene on viinapuust.

 7. a) Kes on aednik, viinapuu ja oksad? b) Mis küsimus on veel vastamata?

⁷ Loe Johannese 15:1–5, 8. Pane tähele neid Jeesuse sõnu apostlitele: „Mu isale toob au see, kui te kannate palju vilja ja olete tõesti mu jüngrid.” Jeesus nimetas oma isa aednikuks, iseennast tõeliseks viinapuuks ja oma jüngreid oksteks.b Ent mis on siis vili, mida Kristuse jüngrid kannavad? Selles mõistujutus Jeesus seda otse ei ütle, aga seda on võimalik järeldada.

 8. a) Miks ei saa selles mõistujutus mainitud vili tähendada uusi jüngreid? b) Mida võib öelda kõige kohta, mida Jehoova meilt ootab?

⁸ Jeesus ütles oma isa kohta: „Ta lõikab minu küljest ära iga oksa, mis vilja ei kanna.” On selge, et Jehoova peab oma sulasteks vaid neid, kes vilja kannavad. (Matt. 13:23; 21:43.) Niisiis on loogiline, et selles mõistujutus ei saa vili tähendada uusi jüngreid, sest igaühel ei avane võimalust uurida Piiblit kellegagi, kellest saab Jeesuse jünger. (Matt. 28:19.) Muidu oleksid kõik need ustavad tunnistajad, kes kogevad oma territooriumil vähest vastukaja, viljatud oksad. Aga see on kujuteldamatu! Kedagi ei saa ju jüngriks sundida. Jehoova ei oleks armastav, kui ta hülgaks oma sulased, kuna nood ei saa hakkama millegagi, mis pole nende võimuses. Kõik, mida Jehoova meil teha palub, on meile jõukohane. (5. Moos. 30:11–14.)

 9. a) Mis töös tuleb viljakandmiseks osaleda? b) Mis mõistujuttu me hakkame arutama ja miks?

⁹ Mis on see vili, mida me peame kandma? Jõudsime arusaamisele, et see peab olema midagi igaühele jõukohast. Milles viljakandmine siis seisneb? See seisneb selles, et kuulutame head sõnumit Jumala kuningriigist.c (Matt. 24:14.) Seda järeldust kinnitab mõistujutt külvajast. Vaadakem seda lähemalt.

10. a) Mis on selles mõistujutus seeme ja maa? b) Mis on nisutaime vili?

¹⁰ Loe Luuka 8:5–8, 11–15. Mõistujutus külvajast on seeme „Jumala sõnum” ehk kuningriigisõnum. Maa on inimese südameseisund. Hea maa peale kukkunud viljatera idanes, juurdus ja kasvatas näiteks nisutaime. Ja siis „kandis see sajakordselt vilja”. Mis on nisutaime vili? Kas väiksed nisutaimed? Ei, nisutaime vili on uued viljaterad, millest omakorda võivad kasvada uued taimed. Selles mõistujutus saadi ühest seemnest sada uut seemet. Kuidas on see seotud meie teenistusega?

11. a) Kuidas on mõistujutt külvajast seotud meie teenistusega? b) Miks võib öelda, et meie viljaks on kuningriigiseemned?

¹¹ Kui meie vanemad või teised tunnistajad rääkisid meile head sõnumit, külvasid nad meisse seemne. Meie süda ehk maa osutus heaks ja neil oli rõõm näha, et võtame selle sõnumi vastu. Seeme juurdus ja kasvatas taime, mis oli valmis vilja kandma. Ja nii nagu nisutaime viljaks on terad, mitte uued nisutaimed, ei ole ka meie viljaks mitte uued jüngrid, vaid kuningriigiseemned, mis on samasugused nagu see, mis külvati meie südamesse.d Me toodame neid seemneid juurde iga kord, kui kuulutame kuningriigisõnumit. (Luuka 6:45; 8:1.) See mõistujutt õpetab meile, et nii kaua kui me kuulutame kuningriiki, kanname ka vilja.

12. a) Mida võime õppida Jeesuse mõistujuttudest viinapuust ja külvajast? b) Mis tundeid õpitu sinus tekitab?

¹² Mida Jeesuse mõistujuttudest viinapuust ja külvajast õppida? Et viljakandmine ei sõltu sellest, kuidas inimesed meie tööle reageerivad. See sõltub hoopis meie ustavusest. Paulus kinnitas seda fakti, öeldes: „Istutaja ja kastja töötavad ühtsuses ning kumbki saab tasu oma töö järgi.” (1. Kor. 3:8.) Tasu antakse töö järgi, mitte töö tulemuste järgi. 20-aastase pioneerikogemusega Matilda sõnab: „Mind rõõmustab teadmine, et Jehoova tasub meile meie vaevanägemise eest.”

13., 14. Mis põhjustel ei loobunud Paulus kuulutamast neile, kes ei tahtnud kuningriigisõnumit kuulda võtta, nagu näeme piiblitekstist Roomlastele 10:1, 2?

¹³ Mis aitab meil vilja kandes vastu pidada? Paulus, nagu rääkisime, oli kurb, et juudid ei tahtnud kuningriigisõnumit kuulda võtta. Aga ta ei loobunud neile kuulutamast. Pane tähele, mida ta kirjutas juutide kohta Roomas elavatele kristlastele: „Minu südamesoov ja palve Jumala poole nende eest on see, et nad pääseksid. Ma tunnistan, et nad teenivad Jumalat innukalt, kuid mitte õiget arusaamist mööda.” (Rooml. 10:1, 2.) Mis ajendas Paulust tema sõnade järgi oma teenistust jätkama?

¹⁴ Esiteks oli Pauluse „südamesoov”, et juudid pääseksid. (Rooml. 11:13, 14.) Teiseks oli see tema „palve Jumala poole nende eest”. Ta anus Jumalalt abi, et ka juutide hulgas oleks neid, kes kuningriigisõnumi vastu võtavad. Kolmandaks ta lisas: „Nad teenivad Jumalat innukalt.” Paulus otsis inimestes head. Ta teadis omast kogemusest, et kui nende inimeste ind õigesse kohta suunata, võiksid neist saada tublid Kristuse jüngrid.

15. Kuidas Pauluse eeskuju järgida? Too näiteid.

¹⁵ Kuidas Pauluse eeskuju järgida? Esiteks hoiame alal oma südamesoovi leida kedagi, kes on „valmis vastu võtma tõde, mis viib igavesse ellu”. Teiseks palvetame, et Jehoova avaks siiraste inimeste südamed. (Ap. t. 13:48; 16:14.) Silvana, kes on olnud pioneer peaaegu 30 aastat, ütleb: „Territooriumile jõudes palun Jehoovalt positiivset suhtumist.” Me palume ka seda, et Jumala inglid juhataksid meid ausameelsete inimeste juurde. (Matt. 10:11–13; Ilm. 14:6.) Üle 30 aasta pioneerina teeninud Robert lausub: „Mind paelub mõte, et töötan koos inglitega, kes näevad, mis inimeste elus toimub.” Kolmandaks, me otsime inimestes head. Carl on kogudusevanem ja ristiti rohkem kui 50 aastat tagasi. Ta sõnab: „Püüan tabada väikseidki positiivseid märke, näiteks naeratust, lahket pilku või siirast küsimust.” Jah, meiegi võime vastu pidada nagu Paulus.

16., 17. a) Mida õpetlikku on piiblitekstis Koguja 11:6? b) Kuidas meie külvitöö võib ümbritsevaid inimesi mõjutada?

¹⁶ Võib tunduda, et meie kuulutatav hea sõnum ei jõua inimeste südameni, aga me ei tohiks oma külvitöö mõju alahinnata. (Loe Koguja 11:6.) Tõepoolest, paljud ei kuula meid, aga nad näevad meid. Nad panevad tähele meie korralikku välimust, viisakat käitumist ja lahket naeratust. See, mida nad näevad, võib aidata neil kord mõista, et nende eelarvamused on olnud ekslikud. Sergio ja Olinda, kellest rääkisime artikli alguses, märkasid taolisi muutusi.

¹⁷ Sergio jutustab: „Olime haiged ja ei saanud linnaväljakule minna. Ja siis, kui tagasi olime, küsisid möödujad: „Mis juhtus? Tundsime teist puudust.”” Olinda naeratab ja lisab: „Bussijuhid lehvitasid meile ja mõned hüüdsid rooli tagant: „Väga tublid!” Nad tahtsid isegi ajakirju.” Vanapaari üllatuseks peatus üks mees stendi juures, ulatas neile kimbu lilli ja tänas neid nende töö eest.

18. Miks sa tahad vastu pidades vilja kanda?

¹⁸ Kui me ei anna kuningriigiseemet külvates „oma kätele puhkust”, oleme osalised tunnistuse andmises kõigile rahvastele. (Matt. 24:14.) Aga kõige rohkem rõõmu teeb meile teadmine, et oleme Jehoovale meele järgi, sest ta armastab neid, kes „vastu pidades vilja kannavad”.