Jaakob hindas vaimseid väärtusi

JAAKOBI elu iseloomustavad võitlused ja hädad. Oma kaksikvenna mõrvarliku viha tõttu on Jaakob sunnitud elu eest põgenema. Selle asemel et saada kaasaks armastatud naine, meelitatakse ta pettusega abielluma esmalt kellegi teisega, ning lõpuks on tal neli naist ja sellest tulenevalt palju probleeme (1. Moosese 30:1–13). 20 aastat töötab ta mehe heaks, kes teda enda huvides ära kasutab. Ta võitleb ingliga ja saab püsiva vigastuse. Tema tütar vägistatakse, pojad panevad toime veresauna ning ta leinab taga oma lemmikpoja ja -naise traagilist kaotust. Sunnitud kõrges eas nälja eest mujale rändama, tunnistab ta, et tema päevad on olnud „piskud ja kurjad” (1. Moosese 47:9). Kõigest hoolimata on Jaakob vaimne inimene, kes loodab Jumalale. Kas tema usk on asjatu? Mida võib juba ainuüksi mõnest Jaakobi kogemusest õppida?

Täiesti erinev oma vennast

Jaakobi ja ta venna vaheliste lahkhelide põhjuseks oli see, et Jaakob hindas vaimseid rikkusi, mida Eesav aga põlgas. Jaakobit huvitas Aabrahamile antud lepingutõotus ja ta hoolitses pühendunult pere eest, kelle Jumal oli määranud selle tõotuse pärijaks. Seetõttu Jehoova armastas teda. Jaakob oli „vagane mees”, mis viitab tema moraalsele laitmatusele. Vastandina Jaakobile hoolis Eesav väga vähe oma vaimsest pärandist, mille ta müüs Jaakobile tühise toiduportsjoni eest. Kui Jaakob Jumala heakskiidul endale kuuluvat nõudis ja vennale määratud õnnistuse sai, muutus Eesav maruvihaseks ning soovis kätte maksta. Jaakob jättis seejärel maha kõik, keda ta armastas. Ent sündmused, mis sellele järgnesid, tõid kindlasti tema murtud meelele kosutust (Malakia 1:2, 3; 1. Moosese 25:27–34; 27:1–45).

Unenäo kaudu sai Jaakob Jumalalt ilmutuse, kuidas inglid maa ja taeva vahel mööda redelit (ehk „tõusvat kividest astmestikku”, UM allmärkus) üles ja alla käisid, ning Jumal teatas, et ta kaitseb Jaakobit ja tema sugu. „Sinu ja su soo nimel õnnistavad endid kõik maailma suguvõsad! Ja vaata, mina olen sinuga ja hoian sind kõikjal, kuhu sa lähed ning toon sind taas sellele pinnale, sest ma ei jäta sind maha, kuni olen teinud, mis ma sulle olen öelnud!” (1. Moosese 28:10–15.)

Kui julgustav! Jehoova kinnitas, et Aabrahamile ja Iisakile antud tõotused teevad Jaakobi pere vaimselt rikkaks. Jaakob sai teada, et inglid võivad teenida neid, kel on Jumala heakskiit, ning talle kinnitati, et Jumal kaitseb teda. Kõike seda mõistes tõotas Jaakob tänumeeles Jehoovale ustavaks jääda (1. Moosese 28:16–22).

Ei ole sugugi õige väita, nagu oleks Jaakob Eesavi pärandi vägivaldselt omandanud. Enne poiste sündi ütles Jehoova, et „vanem orjab nooremat” (1. Moosese 25:23). Kuid mõni võib mõelda, et olukord oleks ju hoopis lihtsam olnud, kui Jumal oleks lasknud Jaakobil esimesena sündida. Kõik, mis hiljem aset leidis, õpetas tähtsaid tõdesid. Jumalal pole varuks õnnistusi inimestele, kellel enda arvates on neile õigus, vaid ta osutab ärateenimata lahkust neile, keda tema välja valib. Esmasünniõigus läks seega Jaakobile, mitte tema vanemale vennale, kes seda ei hinnanud. Kuna ka sünnipärased juudid ilmutasid rahvana samasugust hoiakut nagu Eesav, asendati nad vaimse Iisraeliga (Roomlastele 9:6–16, 24). Tänapäeval ei saa keegi häid suhteid Jehoovaga kunagi lihtsalt niisama pärandiks, isegi kui keegi on kasvanud üles jumalakartlikus peres või keskkonnas. Kõik, kes tahavad Jumalalt õnnistusi, peavad pingutama, et olla jumalakartlikud, ja hindama sügavalt vaimseid asju.

Laabani vastuvõtt

Jõudnud Mesopotaamiasse, et endale sugulaste hulgast naist otsida, kohtas Jaakob kaevu juures oma nõbu Raahelit, Laabani tütart. Ta veeretas raske kivi kaevusuult, et joota loomi, keda naine hoidis.a Raahel jooksis kiiresti koju Jaakobi tulekust teatama ning Laaban ruttas Jaakobile vastu. Kui Laabanile meenusid rikkused, mida ta pere Aabrahami sulaselt oli saanud, pidi ta pettuma, sest Jaakob oli tulnud tühjade kätega. Kuid ilmselt nägi Laaban midagi, mida oma huvides ära kasutada – hoolsat töömeest (1. Moosese 28:1–5; 29:1–14).

Jaakob jutustas oma loo. Pole teada, kas ta mainis kavalust, mille abil ta esmasünniõiguse sai, või mitte, kuid kuulnud „kõik, mis oli sündinud”, ütles Laaban: „Sa oled tõesti minu luu ja liha!” Üks õpetlane sõnas, et see fraas võis tähendada sooja küllakutset Jaakobile või seda, et Laaban tunnistas oma sugulusest tulenevat kohust Jaakobit kaitsta. Mida Laaban selle väljendiga silmas ka ei pidanud, mõtles ta peagi välja, kuidas oma õepoega ära kasutada.

Laaban tõstatas teema, millest sai tüliküsimus järgmiseks 20 aastaks. „Kas sa sellepärast, et oled mu sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata?” küsis ta. „Nimeta mulle oma palk!” Kuigi Laaban näis olevat heasoovlik onu, muutis ta veresuguluse Jaakobiga teenistuslepinguks. Kuna Jaakob oli Raahelisse armunud, vastas ta: „Ma teenin sind seitse aastat su noorema tütre Raaheli pärast!” (1. Moosese 29:15–20).

Kihlus kuulutati üldiselt välja mõrsjaluna maksmisega pruudi perele. Hiljem määras Moosese Seadus 50 hõbeseeklit võrgutatud neitsi hinnaks. Õpetlane Gordon Wenham usub, et see oli „maksimaalne mõrsjaluna”, mis enamjaolt aga oli „palju madalam” (5. Moosese 22:28, 29). Jaakobil polnud võimalik maksta. Ta pakkus Laabanile seitset teenistusaastat. „Kuna juhutöölised said vanababüloonia ajal palgaks pool kuni üks seeklit kuus,” (42 kuni 84 seeklit seitsme täisaasta eest) jätkab Wenham, „pakkus Jaakob Laabanile Raaheli käe eest väga heldet mõrsjaluna.” Laaban võttis pakkumise meeleldi vastu (1. Moosese 29:19).

Seitse aastat tundusid Jaakobile nagu „üksikud päevad”, nii suur oli tema armastus Raaheli vastu. Nende möödudes nõudis ta oma looritatud pruuti, oskamata Laabanit pettuses kahtlustada. Kujutle, kui rabatud ta järgmisel hommikul oli, leides, et ta oli Raaheli asemel maganud tema õe Leaga! Jaakob nõudis selgitust: „Mis sa mulle oled teinud! Eks ma ole Raaheli pärast sind teeninud? Mispärast sa mind petsid?” Laaban vastas: „Ei ole meie pool kombeks anda noorem enne vanemat! Pea sellega pulmanädal ära, siis me anname ka teise sulle teenistuse eest, kui sa mind veel teist seitse aastat teenid!” (1. Moosese 29:20–27). Kaitsetu ja lõksuaetuna ei jäänud Jaakobil üle muud, kui nende tingimustega nõustuda, kui ta Raahelit endale naiseks tahtis.

Vastupidi esimesele seitsmele aastale olid järgmised aastad kibedad. Kuidas Laabani alatut riugast unustada? Ja millega õigustada pettuses osalenud Lead? Loomulikult ei tundnud Laaban sugugi muret Lea ja Raaheli rahutu tuleviku pärast, mis neid tema tõttu ees ootas. Teda huvitas vaid omakasu. Raaheli vimmale lisandus ka armukadedus, kui Lea sünnitas lühikeste vaheaegade järel neli poega, samal ajal kui Raahel oli viljatu. Seejärel, meeleheitlikust soovist lapsi saada, pakkus Raahel oma teenijat asendusemaks, ning et õele mitte alla jääda, tegi Lea sedasama. Jaakobil oli lõpuks 4 naist, 12 last ja kõike muud kui õnnelik pereelu. Ometi tegi Jehoova Jaakobi suureks rahvaks (1. Moosese 29:28–30:24).

Jehoova andis rikkust

Katsumustest hoolimata nägi Jaakob, et Jumal on temaga, nagu ta oli lubanud. Laaban märkas seda samuti, sest nendest vähestest loomadest, mis tal enne Jaakobi tulekut oli, sai tema õepoja hoole all suur kari. Soovimata Jaakobit ära lasta, palus Laaban tal nimetada edasise teenistuse eest palk, milleks Jaakob küsis ebaharilikku värvi loomi, kes Laabani karja sünnivad. Selles piirkonnas olid lambad tavaliselt valged ning kitsed mustad või tumepruunid; üksnes väike osa loomi olid kirjud. Niisiis, arvates, et tehing on väga soodne, nõustus Laaban sellega meelsasti ja viis kohe kõik ebatavalised tähnidega loomad kaugele eemale, et need ei puutuks kokku Jaakobi hoole alla jäänud karjadega. Ilmselt uskus ta, et Jaakob saab kokkuleppest vähe tulu, kindlasti mitte 20 protsenti vastsündinud kitse- ja lambatalledest, mis oli vanal ajal tavaliselt karjaste tasu. Kuid Laaban eksis, sest Jehoova oli Jaakobiga (1. Moosese 30:25–36).

Jumala juhtimisel aretas Jaakob tugevaid soovitud värvusega loomi. Tema arusaam tõuaretusest oli aga vale. Sellegipoolest võis „teaduslikult soovitud tulemusi saada, ristates järjestikku ... ühevärvilisi loomi, kes kandsid tähne tekitavaid retsessiivseid geene”, selgitab õpetlane Nahum Sarna, ja „need loomad on äratuntavad ... hübriidile iseloomuliku elujõulisuse poolest”.

Tulemusi märgates üritas Laaban muuta kokkulepet selle kohta, millised loomad tema õepojale kuuluvad, kas vöödilised, laigulised, kirjud või tähnilised. Laaban otsis omakasu, aga ükskõik, kuidas ta lepingut ka ei muutnud, Jehoova tegi nii, et Jaakobi kari aina kasvas. Laaban võis vaid hambaid kiristada. Peagi oli Jaakob kogunud endale suure rikkuse – karju, teenijaid, kaameleid ja eesleid –, mitte tänu oma leidlikkusele, vaid tänu Jehoova toele. Hiljem selgitas ta Raahelile ja Leale: „Teie isa narritas mind ja muutis mu palka kümme korda. Jumal aga ei ole lubanud teda mulle kurja teha. ... Jumal [võttis] teie isa karja ja andis mulle.” Lisaks kinnitas Jehoova Jaakobile, et ta on näinud kõike, mida Laaban teeb, ja et Jaakobil pole vaja muretseda. Jumal ütles: „Mine tagasi oma maale ja oma sugulaste seltsi, siis ma teen sulle head!” (1. Moosese 31:1–13; 32:10).

Vabanenud viimaks kahepalgelisest Laabanist, suundus Jaakob kodu poole. Kuigi 20 aastat oli möödunud, kartis ta ikka veel Eesavit, iseäranis kui talle toodi sõna, et Eesav liigub neljasaja mehega talle vastu. Mida Jaakob tegi? Alati vaimse inimesena, kes loodab Jumalale, tegutses ta usus. Ta palvetas, tunnistades, et ta ei vääri Jehoova heldust, ja palus, et Jumal oma tõotuste kohaselt päästaks tema ja ta pere Eesavi käest (1. Moosese 32:3–13).

Siis juhtus midagi ootamatut. Öösel heitles Jaakobiga üks võõras, kes oli tegelikult ingel, ja lõi ühe löögiga Jaakobi puusa liigesest välja. Jaakob keeldus lahti laskmast, kui ingel teda ei õnnista. Hiljem lausus prohvet Hoosea, et Jaakob „nuttis, et anuda endale soosingut” (UM). (Hoosea 12:3–5; 1. Moosese 32:25–30.) Jaakob teadis, et varasemad inglite ilmumised olid seotud Aabrahami lepingu täideminekuga tema seemne kaudu. Sellepärast võitles ta jõuliselt ja sai õnnistuse. Tol korral muutis Jumal tema nime Iisraeliks, mis tähendab „Jumalaga võitleja” või „Jumal võitleb”.

Kas sa oled valmis võitlema?

Ingliga heitlemine ja Eesaviga taaskohtumine ei olnud ainsad raskused, mis Jaakobil tuli ületada. Siiski näitavad siin käsitletud juhtumid seda, milline inimene ta oli. Samal ajal kui Eesav ei nõustunud esmasünniõiguse pärast natukenegi nälga kannatama, võitles Jaakob terve elu, et saada õnnistusi, heideldes isegi ingliga. Nagu Jumal lubas, koges Jaakob jumalikku juhatust ja kaitset, saades suure rahva eelkäijaks ja Messia esiisaks (Matteuse 1:2, 16).

Kas sa oled valmis Jehoova soosingu nimel pingutama ehk nii-öelda võitlema? Tänapäeval on elu Jumala tahte täitjaile raskusi ja katsumusi täis ning mõnikord on vaja võidelda, et teha õigeid otsuseid. Ent Jaakobi hea eeskuju annab meile tugeva ajendi, et loodaksime kindlalt tasule, mille Jehoova on meie ette seadnud.

[Allmärkus]

[Pildid lk 31]

Jaakob võitles terve elu, et saada õnnistusi