Anna avalikult tunnistust päästeks
”Igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse.” (ROOMLASTELE 10:13, UM)
1. Milliseid hoiatussõnumeid on ajaloo vältel kuulutatud?
AJALUGU kirjeldab mitut ”Jehoova päeva”. Noa-aegne veeuputus, Soodoma ja Gomorra hukk ning Jeruusalemma häving aastatel 607 e.m.a. ja 70 m.a.j. olid suured ja kardetavad Jehoova päevad. Need olid päevad, mil maksti kätte neile, kes mässasid Jehoova vastu (Malakia 3:23; Luuka 21:22). Neil päevil hävisid paljud oma kurjuse tõttu. Kuid osa inimesi jäi ellu. Jehoova lasi kuulutada hoiatussõnumeid, milles ta teatas kurjadele neid ähvardavast katastroofist ja andis õiglase südamega inimestele võimaluse saada pääste.
2., 3. a) Millist prohvetlikku hoiatust tsiteeriti nelipühil? b) Mida hakkas Jehoova nime appihüüdmine hõlmama alates 33. aasta nelipühist?
2 Üheks silmapaistvaks näiteks on Jeruusalemma häving aastal 70 m.a.j. Prohvet Joel kuulutas seda ligi 900 aastat ette sõnadega: ”Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid! Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Jehoova päev, suur ja kardetav!” Kuidas võis keegi sel kohutaval ajal ellu jääda? Joel kirjutas inspiratsiooni all: ”Sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Jehoova nime, pääseb! Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääs, nõnda nagu Jehoova on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Jehoova kutsub!” (Joel 3:3—5).
3 Nelipühil aastal 33 m.a.j. pöördus apostel Peetrus Jeruusalemmas suure hulga juutide ja proselüütide poole, tsiteeris Joeli prohvetiennustust ning selgitas kuulajatele, et veel nende ajal täituvad sõnad: ”Ma annan näha imesid ülal taevas ja tunnustähti all maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid! Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda [”Jehoova”, UM] päev, suur ja auline! Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda [”Jehoova”, UM] nime, pääseb!” (Apostlite teod 2:16—21). Rahvahulgad, kes olid Peetrust kuulamas, olid kõik Moosese Seaduse all ning seetõttu oli Jehoova nimi neile tuttav. Peetrus selgitas, et siitpeale hõlmab Jehoova nime appihüüdmine midagi enamat. Nüüdsest oli iseäranis oluline lasta end ristida Jeesuse nimel, kes oli tapetud ja äratatud üles surematule taevasele elule (Apostlite teod 2:37, 38).
4. Millist sõnumit kristlased kuulutasid?
4 Alates nelipühist hakkasid kristlased levitama sõnumit ülestõusnud Jeesusest (1. Korintlastele 1:23). Nad teatasid, et inimesed võivad saada Jehoova Jumala vaimseteks poegadeks ning osaks uuest ”Jumala Iisraelist” — vaimsest rahvast, kes ’kuulutab [Jehoova] aulisi tegusid’ (Galaatlastele 6:16; 1. Peetruse 2:9). Need, kes jäävad surmani ustavaks, pidid saama surematu taevase elu Jeesuse kaaspärijatena tema taevases Kuningriigis (Matteuse 24:13; Roomlastele 8:15, 16; 1. Korintlastele 15:50—54). Lisaks pidid need kristlased kuulutama Jehoova suure ja kardetava päeva tulekut. Nad pidid hoiatama juudi ühiskonda viletsuse eest, mis ületab kõik möödunud hädad, mis on tabanud Jeruusalemma ja rahvast, kes väidab end kuuluvat Jumalale. Kuid osa inimesi pidi jääma ellu. Kes? Need, kes hüüavad appi Jehoova nime.
”Viimseil päevil”
5. Millised prohvetiennustused on tänapäeval täitunud?
5 Toonased sündmused kujutasid mitmeti ette tänapäevaseid sündmusi. Alates 1914. aastast on inimkond elanud erilisel ajaperioodil, mida Piibel nimetab ”lõpuajaks”, ”maailmaajastu lõpetuseks” ja ”viimseteks päevadeks” (Taaniel 12:1, 4; Matteuse 24:3—8; 2. Timoteosele 3:1—5, 13). Käesoleval sajandil on metsikud sõjad, ohjeldamatu vägivald, ühiskonna laostumine ja keskkonna hävitamine viinud märkimisväärselt täide Piibli prohvetiennustused. Kõik need nähtused on osa Jeesuse ennustatud tundemärgist, mis pidi näitama, et peagi tabab inimkonda viimne ja otsustav, kardetav Jehoova päev. See kulmineerub Harmagedooni lahingus, mis on haripunktiks ”suurele viletsusele, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi” (Matteuse 24:21; Ilmutuse 16:16).
6. a) Mida on Jehoova alandlike päästmiseks teinud? b) Kust me leiame Pauluse nõuanded selle kohta, kuidas ellu jääda?
6 Selle hävingupäeva lähenedes teeb Jehoova ettevalmistusi alandlike päästmiseks. Käesoleval ”lõpuajal” on ta kogunud kokku vaimse ”Jumala Iisraeli” viimased liikmed ning alates 1930. aastatest on ta pööranud oma maiste sulaste tähelepanu sellele, et on tarvis koguda kokku ”suur hulk rahvast, keda ükski ei [või] ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest”. Need inimesed kui grupp ”tulevad suurest viletsusest” elusatena (Ilmutuse 7:9, 14). Mida peab aga iga üksikisik tegema, et ellu jääda? Apostel Paulus vastab sellele küsimusele. Roomlastele 10. peatükis annab ta ellujäämiseks häid nõuandeid — nõuandeid, mis olid usaldusväärsed tema ajal ja on seda ka nüüd.
Palve pääste pärast
7. a) Millisest lootusest räägitakse Roomlastele 10:1, 2? b) Miks laseb Jehoova nüüd ”evangeeliumi” ulatuslikumalt kuulutada?
7 Kui Paulus roomlastele kirjutas, oli Jehoova Iisraeli kui rahva juba ära tõuganud. Siiski kinnitas apostel: ”Minu südame hea meel ja palve Jumala poole nende eest on, et nad õndsaks saaksid!” Ta soovis, et juudid kui üksikisikud õpiksid Jumala tahet täpselt tundma ja saaksid seeläbi päästetud (Roomlastele 10:1, 2). Pealegi tahab Jehoova päästa kogu inimmaailmast neid, kes ilmutavad usku, nagu näitab Johannese 3:16: ”Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” See suurejooneline pääste on võimalik tänu Jeesuse lunastusohvrile. Nagu Noa päevil ja ka järgnevatel kohtupäevadel, laseb Jehoova nüüdki kuulutada ”evangeeliumi”, mis juhatab pääseteele (Markuse 13:10, 19, 20).
8. Kelle vastu tänapäeval tõelised kristlased Paulust eeskujuks võttes headust ilmutavad ja kuidas?
8 Paulus ilmutas headust nii juutide kui mittejuutide vastu, kuulutades igal võimalusel. Ta ”äratas juute ja kreeklasi usule”. Ta ütles Efesose kogudusevanematele: ”Kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse” (Apostlite teod 18:4; 20:20, 21). Samamoodi püüavad Jehoova tunnistajad tänapäeval kuulutada võimalikult paljudele: mitte ainult nendele, kes väidavad end olevat kristlased, vaid kõigile rahvastele, neilegi, kes elavad ”maailma otsas” (Apostlite teod 1:8; 18:5).
Tunnistuse andmine ”usu sõnast”
9. a) Missugusele usule õhutab meid Roomlastele 10:8, 9? b) Millal ja kuidas me peaksime oma usust tunnistust andma?
9 Pääste saamise eelduseks on vastupidav usk. Tsiteerides teksti 5. Moosese 30:14, kuulutas Paulus: ””Sõna on sinule ligidal, sinu suus ja sinu südames!” See on usu sõna, mida me kuulutame!” (Roomlastele 10:8). Kui me kuulutame seda ”usu sõna”, tungib see üha sügavamale meie südamesse. Nii oli see Pauluse puhul ning tema järgmised sõnad võivad tugevdada meie otsustavust tema sarnaselt oma usku jagada: ”Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on tema surnuist üles äratanud, siis sa saad õndsaks!” (Roomlastele 10:9). See pole mitte üksnes tunnistus, mida inimene annab teiste ees siis, kui ta laseb end ristida, vaid see peab olema pidev innukas avalik rääkimine kõigist tõe võrratutest tahkudest. See tõde keskendub Suveräänse Issanda Jehoova kallihinnalisele nimele, meie Messias-Kuningale ja Lunastajale Issandale Jeesusele Kristusele ning suurepärastele Kuningriigiga seotud tõotustele.
10. Mida me kooskõlas tekstiga Roomlastele 10:10, 11 peaksime ”usu sõnaga” tegema?
10 Päästet pole võimalik saada kellelgi, kes ei võta omaks ega rakenda ellu ”usu sõna”, nagu apostel järgnevalt ütleb: ”Südamega usutakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse õndsuseks. Sest Kiri ütleb: ”Ükski, kes temasse usub, ei jää häbisse!”” (Roomlastele 10:10, 11). Me peame seda ”usu sõna” täpselt tundma õppima ning seda oma südames pidevalt toitma, et oleksime ajendatud rääkima seda teistelegi. Jeesus andis meeldetuletuse: ”Kes häbeneb minu ja mu sõnade pärast selles abielurikkujas ja patuses tõus, selle pärast häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma Isa auhiilguses ühes pühade inglitega!” (Markuse 8:38).
11. Kui ulatuslikult peab hea sõnum saama kuulutatud ja miks?
11 Nagu prohvet Taaniel ette kuulutas, nähakse praegu lõpuajal ”mõistlikke” paistmas ”nagu taevalaotuse hiilgus”, kuna kuningriigi-kuulutustöö laieneb maailma otsteni. Nad ”saadavad paljusid õiguse teele” ning arusaamine on tõepoolest kasvanud, sest Jehoova heidab lõpuaega puudutavatele prohvetiennustustele üha heledamat valgust (Taaniel 12:3, 4). Siin on päästesõnum, mida kõik tõe- ja õiglusearmastajad ellujäämiseks kindlasti peavad teadma.
12. Kuidas on Roomlastele 10:12 seotud ingli ülesandega, mida kirjeldatakse Ilmutuse 14:6?
12 Apostel Paulus jätkab: ”Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad” (Roomlastele 10:12). ”Evangeeliumi” peab kuulutatama tänapäeval isegi veel suuremas ulatuses — ülemaailmselt, kõigile rahvastele maailma otsteni. Ingel, kellest räägib Ilmutuse 14:6, lendab jätkuvalt kesktaeva kohal ning ta on usaldanud meile ”igavese evangeeliumi, et armuõpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kõigile rahvahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele”. Millist kasu saavad need, kes seda kuulda võtavad?
Jehoova nime appihüüdmine
13. a) Mis on meie 1998. aasta aastatekst? b) Miks on see aastatekst ülimalt ajakohane?
13 Tsiteerides kirjakohta Joel 3:5, teatab Paulus: ”Igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse” (Roomlastele 10:13, UM). Kui kohane on küll see, et need sõnad on valitud Jehoova tunnistajate 1998. aasta aastatekstiks! Rohkem kui kunagi varem on nüüd tähtis liikuda edasi, usaldades Jehoovat ning tehes teatavaks tema nime ja võrratuid eesmärke, millega see nimi on seotud! Nagu esimesel sajandil, nõnda kaigub ka praeguse laostunud asjadesüsteemi viimseil päevil hüüe: ”Laske endid päästa sellest pöörasest soost!” (Apostlite teod 2:40). Otsekui pasunahäälel kutsutakse kõiki jumalakartlikke inimesi igal pool maailmas hüüdma appi Jehoovat, et pääste võiks saada osaks nii neile endile kui kõigile, kes võtavad kuulda head sõnumit, mida nad avalikult räägivad (1. Timoteosele 4:16).
14. Millise Kalju varjus me võime pääste saada?
14 Mis sünnib siis, kui maa peal puhkeb suur Jehoova päev? Enamik inimesi ei otsi Jehoovalt päästet. Inimkond üldiselt ’ütleb mägedele ja kaljudele: ”Langege meie peale ja varjake meid selle palge eest, kes aujärjel istub, ja Talle viha eest!” ’ (Ilmutuse 6:15, 16). Nad panevad oma lootuse mäesarnastele organisatsioonidele ja selle asjadesüsteemi institutsioonidele. Kui palju enam tasuks neil loota suurima Kalju, Jehoova Jumala peale! (5. Moosese 32:3, 4.) Tema kohta ütles kuningas Taavet: ”Jehoova on mu kalju, mu mäelinnus ja mu päästja.” Jehoova on ’meie päästekalju’ (Laul 18:3; 95:1). Tema nimi on ”tugev torn”, ainuke ”torn”, mis on piisavalt tugev, et meid saabuval hädaajal kaitsta (Õpetussõnad 18:10). Seega on eluliselt tähtis, et nii paljusid kui võimalik ligi kuuest miljardist praegusaja inimesest õpetataks Jehoova nime ustavate ja siirastena appi hüüdma.
15. Mida Roomlastele 10:14 näitab usu kohta?
15 Apostel Paulus jätkab kohase küsimusega: ”Kuidas nad nüüd saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud?” (Roomlastele 10:14). Väga paljudel inimestel saaks veel ehk aidata võtta omaks ”usu sõna”, et nad võiksid pääste saamiseks Jehoovat appi hüüda. Usk on ülimalt tähtis. Paulus märgib ühes teises kirjas: ”Ilma usuta on võimatu olla [Jumalale] meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Aga kuidas saavad veel miljonid hakata Jumalasse uskuma? Kirjas roomlastele küsib Paulus: ”Ja kuidas nad võivad uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud?” (Roomlastele 10:14). Kas Jehoova hoolitseb selle eest, et nad saaksid kuulda? Päris kindlasti hoolitseb! Pane tähele Pauluse järgmisi sõnu: ”Ja kuidas nad saavad kuulda ilma kuulutajata?”
16. Miks on Jumala korralduses kuulutajad ülitähtsal kohal?
16 Pauluse arutluskäik teeb selgemast selgeks, et on vaja kuulutajaid. Jeesus näitas, et see vajadus püsib kuni ”maailma-ajastu otsani” (Matteuse 24:14; 28:18—20). Kuulutamine on ülitähtsal kohal korralduses, mille Jumal on teinud, aitamaks inimestel pääste saamiseks Jehoova nime appi hüüda. Isegi enamik ristiusulisi ei tee mitte midagi, et Jumala kallihinnalist nime austada. Paljude meeltes on Jehoova lootusetult segamini kahe teise isikuga seletamatus kolmainsuse dogmas. Samuti peavad paljude puhul paika sõnad, mis on kirjas Lauludes 14:1 ja 53:2 (UM): ”Mõistmatu on öelnud oma südames: ”Jehoovat ei ole!”” Neile tuleb teada anda, et Jehoova on elav Jumal, ning nad peavad mõistma kõike, millega tema nimi on seotud, kui nad tahavad eelolevas suures viletsuses pääste saada.
Kuulutajate ’armsad jalad’
17. a) Miks on kohane, et Paulus tsiteerib üht taastamisennustust? b) Mis on ’armsate jalgadega’ seotud?
17 Apostel Paulusel on veel üks tähtis küsimus: ”Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata? Nõnda nagu on kirjutatud: ”Kui armsad on nende sammud [”jalad”, UT], kes häid sõnumeid kuulutavad!”” (Roomlastele 10:15). Paulus tsiteerib siin kirjakohta Jesaja 52:7, osa taastamisennustusest, mis on täitunud alates aastast 1919. Ka tänapäeval saadab Jehoova taas ’sõnumitooja, kes kuulutab rahu, kes toob häid sõnumeid, kes kuulutab päästet’. Jumala võitud ”valvurid” ja nende kaaslased hõiskavad kuulekalt (Jesaja 52:7, 8). Nende jalad, kes tänapäeval päästet kuulutavad, võivad majast majja käies väsida ja koguni määrduda, ent nende näod säravad rõõmust! Nad teavad, et Jehoova on andnud neile ülesande kuulutada head sõnumit rahust, lohutada leinajaid ja aidata neil hüüda appi Jehoova nime, et saada pääste.
18. Mida ütleb Roomlastele 10:16—18 hea sõnumi kuulutamise lõpptulemuse kohta?
18 Ükskõik kas inimesed ’usuvad meie kuulutust’ või eelistavad sellele mitte kuuletuda, osutuvad tõeks Pauluse sõnad: ”Kas nad siis ei ole kuulnud? On küll! ”Üle kogu ilmamaa käib nende hääl ja maailma otsteni nende sõna!”” (Roomlastele 10:16—18). Nõnda kui ”taevad jutustavad Jumala au”, nagu loomistöö seda näitab, nõnda peavad ka tema maised tunnistajad kuulutama ”Jehoova meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid” (Laul 19:2—5; Jesaja 61:2).
19. Millised on tulemused, kui me praegusel ajal ’hüüame appi Jehoova nime’?
19 Suur ja kardetav Jehoova päev jõuab järjest lähemale. ”Oh seda päeva! Sest Jehoova päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt!” (Joel 1:15; 3:4.) Me palvetame, et veel paljud-paljud inimesed haaraksid heast sõnumist pakilisustundega kinni ja tuleksid Jehoova organisatsiooni (Jesaja 60:8; Habakuk 2:3). Meenuta, et möödunud Jehoova päevad tõid kurjadele hävingu — nõnda oli Noa päevil, Loti päevil ning ärataganenud Iisraeli ja Juuda päevil. Me seisame praegu suurimatest suurima viletsuse künnisel, Jehoova tormi ootel, mis pühib kurjad maa pealt minema, puhastab maa, et sellest võiks saada jääv rahuküllane paradiis. Kas sina jääd ustavaks ja ’hüüad appi Jehoova nime’? Kui see on nii, siis rõõmutse! Sul on Jumala tõotus, et saad päästetud (Roomlastele 10:13).
Kuidas sa vastad?
◻ Mida uudset hakati kuulutama pärast 33. aasta nelipühi?
◻ Kuidas peaksid kristlased pöörama tähelepanu ”usu sõnale”?
◻ Mida tähendab ’Jehoova nime appi hüüda’?
◻ Mis mõttes on Kuningriigi sõnumitoojatel ’armsad jalad’?
[Pildid lk 18]
Jumala rahvas kuulutab Jumala aulisi tegusid Puerto Ricos, Senegalis, Peruus, Paapua Uus-Guineas — jah, igas maakera osas