Pea kalliks seda, et oled kristlane

„Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova.” (JESAJA 43:10)

 1. Missuguseid inimesi Jehoova enda juurde tõmbab?

VAATA kuningriigisaalis hoolikalt ringi. Keda sa näed selles jumalateenimispaigas? Võib-olla püüdlikke noori Pühakirja tarkust taga nõudmas (Laul 148:12, 13). Küllap näed ka pereisasid, kes üritavad Jumalale meelepäraselt elada maailmas, kus perekonnaelu ei väärtustata. Vahest jääb su pilk peatuma kallitel eakatel, kes hoolimata kõrge eaga kaasnevatest hädadest elavad järjekindlalt Jehoovale pühendunult (Õpetussõnad 16:31). Kõik armastavad Jehoovat südamest. Jehoova on hea meelega rajanud nendega lähedased suhted. „Ükski ei või tulla minu juurde,” kinnitas Jumala Poeg, „kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud” (Johannese 6:37, 44, 65).

2., 3. Miks pole kerge pidada kalliks seda, et oleme kristlased?

² Kas me ei rõõmusta selle üle, et kuulume rahva hulka, keda Jehoova heaks kiidab ja õnnistab? Ent neil „rasketel aegadel” pole sugugi kerge pidada kalliks seda, et oleme kristlased (2. Timoteosele 3:1). See käib eriti kristlikes peredes üles kasvavate noorte kohta. „Ma käisin küll kristlikel koosolekutel,” tunnistab üks noor, „aga mul polnud konkreetseid vaimseid eesmärke ega ausalt öelda mingit selget soovi teenida Jehoovat.”

³ Teisi, kel ehk on siiras soov Jehoovat teenida, võivad õigelt teelt kõrvale kallutada eakaaslaste tugev surve, maailma mõju ja patused kalduvused. Surve all võime vähehaaval kaotada silmist selle, et oleme kristlased. Näiteks paljude arvates on Piibli moraalimõõdupuud praegusel ajal vanamoodsad ja ebarealistlikud (1. Peetruse 4:4). Osa inimeste meelest pole vaja kummardada Jumalat tema juhtnööride järgi (Johannese 4:24). Kirjas efeslastele räägib Paulus maailma „vaimust” ehk valitsevast hoiakust (Efeslastele 2:2). See vaim mõjutab inimesi võtma omaks mõtteviisi, mis on omane ühiskonnale, kes Jehoovat ei tunne.

 4. Mismoodi Jeesus rõhutas, et meil tuleb hoida kristlaste selgeid tunnusjooni?

⁴ Jehoovale pühendunud teenijatena mõistame hästi, et kui keegi meist – olgu ta noor või vana – peaks kaotama kristlasele iseloomulikud tunnused, on sel kurvad tagajärjed. Õige arusaam sellest, mida tähendab olla kristlane, rajaneb Jehoova mõõdupuudel ja tema ootustel meie suhtes. See on igati põhjendatud, sest oleme loodud tema näo järgi (1. Moosese 1:26; Miika 6:8). Piibel võrdleb kristlaste selgeid tunnusjooni riietega, mis on kõigile nähtavad. Seoses meie ajaga hoiatas Jeesus: „Vaata, ma tulen kui varas! Õnnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei käiks alasti ja et ei nähtaks tema häbi” (Ilmutuse 16:15).a Me ei taha endilt nii-öelda seljast võtta kristlikke omadusi ja käitumisnorme ega lubada Saatana maailmal end kujundada. Kui me seda teeme, kaotame need „riided”. See oleks kurb ja häbiväärne.

5., 6. Miks on vaimne kindlus oluline?

⁵ Sellest, kuivõrd selgelt on meil meeles, mida tähendab olla kristlane, sõltub meie elu suund. Miks võib nii öelda? Kui Jehoova teenija ei mõista enam hästi, miks ta on kristlane, võib ta lõpuks kaotada elusihi ja kindlapiirilised eesmärgid. Piibel annab korduvalt teada, kui ohtlik on niisugune kahevahel olek. „Kes kahtleb,” hoiatas jünger Jakoobus, „sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab. Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt; ta on kaksipidise meelega mees, ebakindel kõigil oma teedel” (Jakoobuse 1:6–8; Efeslastele 4:14; Heebrealastele 13:9).

⁶ Kuidas me võime pidada kalliks seda, et oleme kristlased? Mis aitab meil paremini hinnata eesõigust olla Kõigekõrgema teenijad? Vaadelgem järgnevaid mõtteid.

Ole kindlameelne kristlane

 7. Miks on kasulik paluda Jehooval meid uurida?

⁷ Tugevda jätkuvalt oma suhteid Jehoovaga. Kristlase kalleim vara on isiklikud suhted Jumalaga (Laul 25:14; Õpetussõnad 3:32). Kui meid hakkavad vaevama kahtlused seoses sellega, miks me oleme kristlased, on aeg uurida hoolikalt nende suhete kvaliteeti ja sügavust. Laulukirjutaja anus: „Katsu mind läbi, Jehoova, ja kiusa mind, sulata mu neerud ja mu süda!” (Laul 26:2). Miks on selline uurimine vajalik? Kuna me ise ei suuda õigesti hinnata oma sügavamaid motiive ja varjatumaid kalduvusi. Ainult Jehoova mõistab üdini meie seesmist isiksust – meie motiive, mõtteid ja tundeid (Jeremija 17:9, 10).

 8. a) Kuidas tuleb meile kasuks see, kui Jehoova meid katsele paneb? b) Millist abi oled sina saanud, et kristlasena edeneda?

⁸ Kui palume Jehooval meid uurida, kutsume teda üles meid katsele panema. Ta võib lasta areneda situatsioonidel, mis toovad nähtavale meie tegelikud motiivid ja paljastavad selle, mis peitub meie südames (Heebrealastele 4:12, 13; Jakoobuse 1:22–25). Selliseid katseid ei tuleks pahaks panna, sest need annavad meile võimaluse tõestada oma lojaalsust Jehoovale. Neist võib ka selguda, kas oleme igakülgselt „täiuslikud ja laitmatud” (Jakoobuse 1:2–4). Samal ajal võime vaimselt kasvada (Efeslastele 4:22–24).

 9. Kas on vaja teha endale selgeks, mis on Piibli tõde? Selgita.

⁹ Omanda Piibli tõde põhjalikult. Meie soov olla Jehoova teenija nõrgeneb, kui see ei põhine kindlalt Pühakirja tundmisel (Filiplastele 1:9, 10). Igal kristlasel – nii noorel kui vanal – on tarvis endale selgeks teha, et tema uskumused on tõesti tõde, mis on Piiblist leitav. Paulus ergutas kaasusklikke: „Katsuge kõike läbi; pidage kinni, mis hea on!” (1. Tessalooniklastele 5:21). Jumalakartlikku perekonda kuuluvad kristlikud noored peaksid mõistma, et nad ei saa elada oma vanemate usu najal. Saalomoni isa Taavet ergutas oma poega: „Õpi tundma oma isa Jumalat ja teeni teda siira südamega” (1. Ajaraamat 28:9, meie kursiiv). Sellest ei oleks piisanud, kui Saalomon oleks vaadanud, kuidas tema isa tugevdab usku Jehoovasse. Ta pidi ise Jehoovat tundma õppima ja seda ta tegigi. Ta palus härdalt Jumalat: „Anna nüüd mulle tarkust ja mõistust minna ja tulla selle rahva eesotsas” (2. Ajaraamat 1:10).

10. Miks pole vale küsida õigetel motiividel siiraid küsimusi?

¹⁰ Tugeva usu aluseks on teadmised. „Nii tuleb siis usk kuuldust,” nentis Paulus (Roomlastele 10:17). Mida ta sellega mõtles? Seda, et Jumala Sõnast toitudes tugevdame oma usku Jehoovasse, tema tõotustesse ja tema organisatsiooni. Ausad küsimused Piibli kohta saavad rahuldustpakkuvad vastused. Lisaks leiame Roomlastele 12:2 Pauluse nõuande uurida, „mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine”. Kuidas seda teha? Omandades „tõe täpse tundmise” (Tiitusele 1:1, UM). Jehoova vaim aitab aru saada ka keerukatest teemadest (1. Korintlastele 2:11, 12). Meil tuleks paluda Jumala abi, kui meil on raske millestki aru saada (Laul 119:10, 11, 27). Jehoova tahab, et me mõistaksime tema Sõna, usuksime seda ja võtaksime seda kuulda. Tal on hea meel puhastel motiividel esitatud siiraste küsimuste üle.

Tee kindel otsus meeldida Jumalale

11. a) Missugune loomupärane soov võib meid lõksu meelitada? b) Kuidas me võime koguda julgust eakaaslaste survele vastu seismiseks?

¹¹ Otsi Jumala, mitte inimeste heakskiitu. On loomulik, et meie isiksus sõltub teatud määral meie kaaslaste ringist. Igaüks vajab sõpru ja teiste tunnustust. Noorukieas, nagu hiljemgi, võib eakaaslaste tugev mõju tekitada vastupandamatu soovi teisi jäljendada ja neile meeldida. Sõbrad ja eakaaslased aga ei pea alati silmas meie parimaid huve. Mõnikord tahavad nad lihtsalt kaaslasi, kellega koos kurja teha (Õpetussõnad 1:11–19). Kui kristlane annab järele eakaaslaste negatiivsele mõjule, püüab ta tavaliselt varjata seda, kes ta on (Laul 26:4). „Ärge laske ümbritseva maailma käitumisel ennast kujundada,” hoiatas apostel Paulus (Roomlastele 12:2, The Jerusalem Bible). Jehoova annab meile sisemist jõudu, mida vajame mis tahes välise surve vastu võitlemiseks (Heebrealastele 13:6).

12. Milline põhimõte ja näide aitavad meil kindlaks jääda, kui on vaja Jumalat usaldada?

¹² Kuna väline surve ähvardab nõrgendada meie soovi olla tuntud kui kristlased, on hea meeles pidada, et avalikust arvamusest või üldistest suundumustest hoopis tähtsam on olla lojaalne Jumalale. Mõistlik põhimõte leidub kirjakohas 2. Moosese 23:2: „Ära järgne jõugule kurja tegema.” Kui suurem osa iisraellasi kahtles Jehoova võimes täita oma tõotused, keeldus Kaaleb kindlameelselt enamikuga kaasa minemast. Ta oli veendunud Jumala tõotuste usaldusväärsuses ja selline hoiak tõi talle rikkaliku tasu (4. Moosese 13:30; Joosua 14:6–11). Kas sina oled samamoodi valmis seisma vastu üldsuse arvamusele, et hoida oma suhteid Jumalaga?

13. Miks on tark teha teistele teatavaks, et oled kristlane?

¹³ Tee teatavaks, et oled kristlane. Kui tahame olla tuntud kristlastena, sobib rakendada kõnekäändu „Parim kaitse on rünnak”. Esra päevil elanud ustavad iisraellased, kellele avaldati vastupanu Jehoova tahte täitmise pärast, ütlesid: „Meie oleme taeva ja maa Jumala sulased” (Esra 5:11). Kui laseme vaenulike inimeste reageeringul ja kriitikal end mõjutada, võib hirm meilt jõu võtta. Soov kõigile meele järele olla kahandab tegutsemiskindlust. Niisiis, ära lase end hirmutada. Alati on hea anda teistele selgelt teada, et oled Jehoova tunnistaja. Selgita lugupidavalt, ent kindlalt oma väärtushinnanguid, uskumusi ja kristlikku seisukohta. Las teised saavad teada, et oled otsustanud pidada kinni Jehoova kõrgetest moraalimõõdupuudest. Anna selgelt mõista, et sinu kristlik laitmatus on kaljukindel. Näita, et oled uhke oma moraalimõõdupuude üle (Laul 64:11). Kui paistad silma vankumatu kristlasena, tugevdab ja kaitseb see sind, ning võib-olla isegi ajendab kedagi Jehoova ja tema rahva kohta rohkem teada saama.

14. Kas pilkamine või vastupanu peaksid meilt julguse röövima? Selgita.

¹⁴ On küll tõsi, et mõned võivad sind pilgata või sulle vastupanu osutada (Juuda 18). Kui üritad teistele oma väärtushinnanguid selgitada, aga sind ei taheta kuulda võtta, ära lase end sellest heidutada (Hesekiel 3:7, 8). Ükskõik kui kindlameelne sa oled, ei suuda sa kunagi veenda inimesi, kes ei soovi end veenda lasta. Tuleta meelde vaaraod. Ükski nuhtlus ega imetegu – isegi mitte omaenda esmasündinu kaotus – ei suutnud vaaraod veenda selles, et Mooses rääkis Jehoova nimel. Sellepärast ära lase inimesekartusel enda üle võimust võtta. Jumala peale lootmine aitab hirmust üle saada (Õpetussõnad 3:5, 6; 29:25).

Õpi minevikust, et rajada tulevikku

15., 16. a) Mis on meie vaimne pärand? b) Kuidas tuleb meile kasuks see, kui mõtiskleme Jumala Sõna põhjal oma vaimse pärandi üle?

¹⁵ Pea kalliks oma vaimset pärandit. Kristlastel on kasulik Jumala Sõna põhjal mõtiskleda oma kalli vaimse pärandi üle. See pärand on muu hulgas Jumala Sõna tõde, igavese elu lootus ja au esindada Jumalat hea sõnumi kuulutajatena. Kas sa näed oma kohta tema tunnistajate seas, inimeste keskel, kel on eesõigus teha elupäästvat Kuningriigi kuulutustööd? Pea meeles, et ei keegi muu kui Jehoova ise kinnitab: „Teie olete minu tunnistajad” (Jesaja 43:10).

¹⁶ Võid endalt küsida: kui kallis on see vaimne pärand minu jaoks? Kas hindan seda piisavalt, nii et Jumala tahte täitmine on minu elus kõige tähtsam? Kas hoolin sellest nii väga, et seisan kindlalt vastu igale kiusatusele, mille tõttu võiksin selle kaotada? Vaimne pärand annab meile ka vaimse kindlustunde, mida võib leida vaid Jehoova organisatsioonist (Laul 91:1, 2). Kui vaatleme, milliseid hämmastavaid sündmusi on Jehoova organisatsiooni nüüdisajaloos toimunud, toonitab see meile, et mitte ükski inimene ega miski muu ei saa Jehoova rahvast maa pealt hävitada (Jesaja 54:17; Jeremija 1:19).

17. Mida on vaja peale selle, et loodame oma vaimsele pärandile?

¹⁷ Loomulikult ei ole vaimsele pärandile lootmine ainus oluline asi. Igaühel on vaja rajada Jumalaga lähedased suhted. Pärast seda, kui apostel Paulus oli näinud palju vaeva, et Filipi kristlaste usku üles ehitada, kirjutas ta neile: „Nõnda siis, mu armsad, otsekui te ikka olete olnud sõnakuulelikud, mitte üksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nüüd veel rohkem minu ära olles, nõudke oma päästet kartuse ja värinaga!” (Filiplastele 2:12). Me ei saa jääda lootma kellelegi teisele, kui tegemist on meie endi päästega.

18. Miks võib öelda, et kristlik tegevus tugevdab meie soovi olla kristlane?

¹⁸ Ole hõivatud kristliku tegevusega. Öeldakse, et töö teeb inimese. Tänapäeval on kristlastele antud ülesanne teha tähtsat Kuningriigi kuulutustööd ja rääkida head sõnumit Jumala rajatud Kuningriigist. Paulus teatas: „Sedavõrd kui ma olen paganate apostel, austan ma oma ametit” (Roomlastele 11:13). Kuulutustöö, mida teeme, eristab meid maailmast ja selles osalemisel on tähtis koht meie kui kristlaste elus. Kui oleme hõivatud ka teiste teokraatlike tegevustega, milleks on näiteks kristlikud koosolekud, koosolekupaikade ehitamine, abivajajate aitamine ja muu sellesarnane, tugevneb meie soov olla kristlane (Galaatlastele 6:9, 10; Heebrealastele 10:23, 24).

Kristlik elu toob tõelisi õnnistusi

19., 20. a) Kuidas on sulle kasuks tulnud see, et oled kristlane? b) Mille alusel me võime öelda, kes me tegelikult oleme?

¹⁹ Mõtle viivuks neile õnnistustele ja eelistele, mis meil on tänu sellele, et oleme tõelised kristlased. Meil on eesõigus saada Jehoova tunnustuse osaliseks. Prohvet Malakia ütles: „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” (Malakia 3:16). Jumal peab meid oma sõpradeks (Jakoobuse 2:23). Meie elul on sügav tähendus ning kasulikud ja viljakad eesmärgid. Meil on ka lootus igikestvale tulevikule (Laul 37:9).

²⁰ On hea meeles pidada, et see, kes sa tegelikult oled ja milline on sinu väärtus, peitub selles, kuidas Jumal sind hindab, mitte selles, mida inimesed sinust arvavad. Teised võivad hinnata meid inimeste puudulike normide järgi. Jumala armastus ja isiklik huvi aga näitavad meie tõelist väärtust – me kuulume talle (Matteuse 10:29–31). Armastus Jumala vastu tekitab meis omakorda tugeva soovi olla kristlane ja annab meie elule selge suuna. „Kes armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud.” (1. Korintlastele 8:3.)

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Miks on meil tähtis pidada kalliks seda, et oleme kristlased?

• Mis aitab meil olla kindlameelsed kristlased?

• Mis aitavad meil langetada õiget otsust, kui küsimuse all on, kellele meeldida?

• Kuidas kujundab meie tulevikku see, kui meil on tugev soov olla kristlane?

[Pildid lk 21]

Kui oleme hõivatud kristliku tegevusega, tugevneb meie soov olla kristlane