Jehoova on pikameelne Jumal

„Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest.” (2. MOOSESE 34:6)

1., 2. a) Kes said minevikus kasu Jehoova pikameelsusest? b) Mida tähendab olla pikameelne?

NOA päevil elanud inimesed, koos Moosesega kõrbes rännanud iisraellased, Jeesuse ajal elanud juudid – kõik nad elasid erisugustes tingimustes. Ent nad kõik said kasu ühest ja samast Jehoova loomuomadusest, nimelt pikameelsusest. Mõnedele tähendas see isegi ellujäämist. Jehoova pikameelsus võib tähendada elu ka meile.

² Mis on pikameelsus? Millal Jehoova seda ilmutab ja miks? Olla pikameelne tähendab kannatlikult taluda ebaõiglust või provotseerimist ning mitte kaotada lootust, et sassiläinud suhted paranevad. Sel omadusel on seega eesmärk. Eriti peab see silmas selle inimese heaolu, kes on ebameeldiva olukorra põhjustanud. Pikameelsus ei tähenda aga ebaõiglusega ükskõikselt leppimist. Kui on saavutatud eesmärk, mille tõttu ollakse pikameelne, või kui pole enam mõtet mingit olukorda taluda, siis pikameelsus lõpeb.

 3. Mis on olnud Jehoova pikameelsuse eesmärk ja kus on selle piir?

³ Kuigi ka inimesed võivad olla pikameelsed, annab Jehoova selle omaduse ilmutamises ülimat eeskuju. Paljude aastate jooksul alates ajast, mil patt rikkus suhted Jehoova ja inimeste vahel, on meie Looja ilmutanud kannatlikkust ning teinud korraldusi, et kahetsevad inimesed saaksid oma suhteid temaga parandada (2. Peetruse 3:9; 1. Johannese 4:10). Ent kui Jumala pikameelsus on oma eesmärgi saavutanud, hakkab ta tahtlike õiguserikkujate vastu tegutsema ja teeb lõpu praegusele kurjale süsteemile (2. Peetruse 3:7).

Kooskõlas Jumala peamiste omadustega

 4. a) Kuidas väljendatakse Piibli heebreakeelses tekstis mõistet „pikameelsus”? (Vaata ka allmärkust.) b) Kuidas kirjeldab prohvet Nahum Jehoovat ning mida see näitab Jehoova pikameelsuse kohta?

⁴ Heebrea Kirjades väljendatakse pikameelsuse mõistet kahe heebreakeelse sõnaga, mis tähendavad otsetõlkes ’ninasõõrmete pikkus’.a Rääkides Jumala pikameelsusest, ütles prohvet Nahum: „Jehoova on pika vihaga [„pika meelega”, Suur Piibel] ja rammult suur ja Jehoova ei jäta kedagi karistamata!” (Nahum 1:3). Järelikult ei näita Jehoova pikameelsus tema nõrkust ning see ei kesta lõputult. Tõsiasi, et kõigeväeline Jumal on samal ajal nii pika meelega kui ka rammult suur, näitab, et tema pikameelsus on sihikindla enesevalitsemise tulemus. Tal on võimu karistamiseks, kuid ta hoidub seda otsekohe tegemast, et anda õiguserikkujale võimalus end muuta (Hesekiel 18:31, 32). Jehoova pikameelsus on seega armastuse väljendus ning see näitab, kui targalt ta oma võimu kasutab.

 5. Mil viisil on Jehoova pikameelsus kooskõlas tema õiglusega?

⁵ Jehoova pikameelsus on kooskõlas ka tema õiglusega. Ta ilmutas end Moosesele kui „halastaja ja armuline Jumal, [kes on] pika meelega ja rikas heldusest ning tõest” (2. Moosese 34:6). Aastaid hiljem laulis Mooses Jehoova kiituseks: „Kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane!” (5. Moosese 32:4). Tõepoolest, Jehoova halastus, pikameelsus ja õiglus on omavahel kooskõlas.

Jehoova pikameelsus enne veeuputust

 6. Kui tähelepanuväärselt on Jehoova ilmutanud pikameelsust Aadama ja Eeva järeltulijate vastu?

⁶ Aadama ja Eeva mäss Eedeni aias rikkus jäädavalt nende väärtuslikud suhted oma armastava Looja Jehoovaga (1. Moosese 3:8–13, 23, 24). See võõrdumine mõjutas ka nende järglasi, kes pärisid patu, ebatäiuslikkuse ja surma (Roomlastele 5:17–19). Ehkki esimene inimpaar patustas tahtlikult, lubas Jehoova neil lapsi saada. Hiljem tegi ta armastavalt korraldusi, et Aadama ja Eeva järeltulijad võiksid saada temaga lepitatud (Johannese 3:16, 36). Apostel Paulus selgitas: „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime; kui palju enam me nüüd, olles õigeks saanud tema veres, pääseme tema kaudu viha eest. Sest kui meid Jumalaga lepitati tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased, kui palju enam päästetakse meid tema elu läbi nüüd, kus me juba oleme lepitatud” (Roomlastele 5:8–10).

 7. Kuidas ilmutas Jehoova pikameelsust enne veeuputust ning miks oli tolleaegse põlvkonna hävitamine õigustatud?

⁷ Jehoova pikameelsus ilmnes Noa päevil. Rohkem kui sada aastat enne veeuputust „Jumal vaatas maad, ja näe, see oli raisku läinud, sest kõik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud” (1. Moosese 6:12). Sellegipoolest oli Jehoova inimeste vastu pikameelne, ehkki seda küll piiratud aja jooksul. Ta ütles: „Minu vaim ei pea igavesti jääma inimesse, sest ta on ikkagi ainult liha. Olgu ta elupäevi sada kakskümmend aastat!” (1. Moosese 6:3). Selle 120 aasta jooksul oli ustaval Noal aega luua omale perekond ning – kui Jumal andis talle korralduse – ehitada ka laev ja hoiatada oma kaasaegseid läheneva veeuputuse eest. Apostel Peetrus kirjutas: „Jumala pikk meel ootas Noa päevil, kui ehitati laeva, millel mõned üksikud, see on kaheksa hinge, päästeti läbi vee” (1. Peetruse 3:20). Tõsi küll, need, kes ei kuulunud Noa perekonda, „ei pööranud tähelepanu” tema kuulutustööle (Matteuse 24:38, 39, UM). Kui aga Jehoova pani Noa laeva ehitama ja tõenäoliselt mitmeks aastakümneks „õigusekuulutajana” teenima, andis ta Noa kaasaegsetele rohkesti võimalusi meelt parandada ja pöörduda oma kurjadelt teedelt Teda teenima (2. Peetruse 2:5; Heebrealastele 11:7). On täiesti õigustatud, et see kuri põlvkond lõpuks hävitati.

Suurepärane pikameelsus Iisraeli vastu

 8. Kuidas oli Jehoova Iisraeli rahva vastu pikameelne?

⁸ Jehoova oli Iisraeli vastu pikameelne tunduvalt kauem kui 120 aastat. Rohkem kui 1500 aasta jooksul, mil iisraellased olid Jumala väljavalitud rahvas, oli väga vähe ajajärke, mil nad ei pannud Jumala pikameelsust viimase piirini proovile. Vaid mõned nädalad pärast imelist vabanemist Egiptusest pöördusid nad ebajumalat teenima, olles äärmiselt lugupidamatud oma Päästja vastu (2. Moosese 32:4; Laul 106:21). Järgnevate aastakümnete jooksul iisraellased kaeblesid toidu pärast, mida Jehoova neile kõrbes imeliselt andis, nurisesid Moosese ja Aaroni vastu, rääkisid vastu Jumalale, hoorasid paganatega ja osalesid koguni Baali kummardamises (4. Moosese 11:4–6; 14:2–4; 21:5; 25:1–3; 1. Korintlastele 10:6–11). Jehooval oleks olnud täielik õigus oma rahvas hävitada, kuid ta oli pikameelne (4. Moosese 14:11–21).

 9. Kuidas ilmnes kohtumõistjate ja kuningate ajal, et Jehoova on pikameelne Jumal?

⁹ Kohtumõistjate ajal hakkasid iisraellased korduvalt ebajumalaid teenima. Kui nad tegid seda, jättis Jehoova nad vaenlaste kätte. Ent kui nad kahetsesid ja temalt abi palusid, näitas ta üles pikameelsust ja tõstis kohtumõistjad neid vabastama (Kohtumõistjate 2:17, 18). Pika kuningate aja jooksul olid vaid üksikud kuningad Jehoovale täielikult pühendunud. Ning isegi nende ustavate kuningate ajal segas rahvas tihtipeale õige kummardamise valega. Kui Jehoova saatis oma prohvetid rahvast ustavusetuse pärast hoiatama, eelistasid inimesed kuulata pigem rikutud preestreid ja valeprohveteid (Jeremija 5:31; 25:4–7). Iisraellased kiusasid taga Jehoova ustavaid prohveteid ning mõned neist nad isegi tapsid (2. Ajaraamat 24:20, 21; Apostlite teod 7:51, 52). Sellest hoolimata oli Jehoova nende vastu edaspidigi pikameelne (2. Ajaraamat 36:15).

Jehoova pikameelsus ei lõppenud

10. Millal tuli Jehoova pikameelsusele piir?

¹⁰ Ajalugu näitab, et Jehoova pikameelsusel on ka piir. Aastal 740 e.m.a lubas ta assüürlastel kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi vallutada ning selle elanikud pagendusse saata (2. Kuningate 17:5, 6). Aastal 607 e.m.a lasi ta babüloonlastel tungida kahest suguharust koosnevasse Juuda kuningriiki ning hävitada Jeruusalemma koos selle templiga (2. Ajaraamat 36:16–19).

11. Kuidas oli Jehoova pikameelne isegi siis, kui ta viis täide oma kohtuotsust?

¹¹ Ent isegi siis, kui Jehoova viis täide oma kohtuotsuseid Iisraeli ja Juuda vastu, ei unustanud ta olla pikameelne. Prohvet Jeremija kaudu kuulutas ta ette oma väljavalitud rahva taaskogumise. Ta ütles: „Kui seitsekümmend Paabeli aastat täis saab, kannan ma hoolt teie eest ja teen tõeks teie kohta oma hea sõna, tuues teid tagasi siia paika! Ja ma lasen teid mind leida ... ja ma pööran teie vangipõlve ning kogun teid kõigi rahvaste seast ja kõigist paigust, kuhu ma teid olen tõuganud” (Jeremija 29:10, 14).

12. Miks võib öelda, et Juudamaale tagasipöörduv juutide jääk tegutses Jumala juhtimisel, kui pidada silmas Messia tulekut?

¹² Pagendatud juutide jääk pöördus tõepoolest Juudamaale tagasi ning hakkas uuesti Jeruusalemma taastatud templis Jehoovat teenima. Jehoova eesmärke ellu viies oli see jääk otsekui „kaste Jehoovalt”, mis toob värskendust ja heaolu. See võis olla ka julge ja tugev otsekui „lõukoer metselajate seas” (Miika 5:6, 7). Viimati nimetatud väljend viitab ilmselt Makabeide ajale, mil juudid tõrjusid Makabeide pere juhtimisel oma vaenlased Tõotatud Maalt välja ning pühitsesid uuesti templi, mida oli rüvetatud. Niiviisi säilitati maa ja tempel, nõnda et teine ustav jääk sai võtta rõõmuga vastu Jumala Poja, kes ilmus sinna Messiana (Taaniel 9:25; Luuka 1:13–17, 67–79; 3:15, 21, 22).

13. Kuidas oli Jehoova juutide vastu pikameelne isegi pärast seda, kui need olid tapnud tema Poja?

¹³ Isegi pärast seda, kui juudid olid surmanud tema Poja, oli Jehoova nende vastu pikameelne veel kolm ja pool aastat ning andis neile ainulaadse võimaluse saada Aabrahami vaimse seemne osaks (Taaniel 9:27, EP 97).b Enne ja pärast aastat 36 m.a.j võtsid mõned juudid selle kutse vastu, ning nagu Paulus hiljem väljendas, oli „jääk alles jäänud armuvaliku järgi” (Roomlastele 11:5, EP 97).

14. a) Kellele anti aastal 36 m.a.j eesõigus saada samuti Aabrahami vaimse seemne osaks? b) Kuidas väljendas Paulus oma tundeid seoses sellega, mil viisil Jehoova valib vaimse Iisraeli liikmeid?

¹⁴ Aastal 36 m.a.j anti esimest korda ka neile, kes polnud ei juudid ega proselüüdid, eesõigus saada Aabrahami vaimse seemne osaks. Kõik, kes avaldasid positiivset vastukaja, said tunda Jehoova ärateenimata lahkust ja pikameelsust (Galaatlastele 3:26–29; Efeslastele 2:4–7). Paulus hindas sügavalt tarkust ja eesmärki, mis on Jehoova halastava pikameelsuse taga – selle abil toob Jumal esile kõik need, kes moodustavad vaimse Iisraeli. Ta hüüatas: „Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!” (Roomlastele 11:25, 26, 33; Galaatlastele 6:15, 16).

Pikameelne oma nime pärast

15. Mis on Jumala pikameelsuse peamine põhjus ning millise vaidlusküsimuse lahendamiseks oli vaja aega?

¹⁵ Miks on Jehoova pikameelne? Eelkõige selleks, et ülistada oma püha nime ja mõista õigeks oma suveräänsus (1. Saamueli 12:20–22). Saatana tõstatatud vaidlusküsimus selle kohta, kuidas Jehoova kasutab oma suveräänsust, nõudis aega, et see saaks kõigi loodute jaoks rahuldavalt lahendatud (Iiob 1:9–11; 42:2, 5, 6). Kui tema rahvast rõhuti Egiptuses, ütles Jehoova vaaraole: „Ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas” (2. Moosese 9:16).

16. a) Kuidas oli Jehooval tänu oma pikameelsusele võimalik valmistada rahvas oma nimele? b) Kuidas pühitsetakse Jehoova nimi ja mõistetakse õigeks tema suveräänsus?

¹⁶ Apostel Paulus tsiteeris neid sõnu, mida Jehoova vaaraole oli öelnud, kui ta selgitas, mis roll on Jumala pikameelsusel Tema püha nime ülistamisel. Seejärel Paulus kirjutas: „Eks Jumal, tahtes osutada oma viha ja teha teatavaks oma väge, [on] suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks, ja teinud seda selleks, et ilmutada oma au rikkust armuastjate vastu, mis ta ette oli valmistanud aulisteks, nõnda nagu tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast? Nõnda nagu ta ütleb ka Hoosea raamatus: „Ma tahan hüüda omaks rahvaks neid, kes ei olnud mu rahvas.”” (Roomlastele 9:17, 22–25). Kuna Jehoova oli pikameelne, sai ta võtta „oma nimele rahva” paganate seast (Apostlite teod 15:14). Jeesus Kristuse juhtimisel pärib see „püha rahvas” Kuningriigi, mida Jehoova kasutab oma suure nime pühitsemiseks ja oma suveräänsuse õigeksmõistmiseks (Taaniel 2:44; 7:13, 14, 27; Ilmutuse 4:9–11; 5:9, 10).

Jehoova pikameelsus toob pääste

17., 18. a) Kuidas me võime Jehoovat tema pikameelsuse pärast tahtmatult kritiseerida? b) Kuidas meid julgustatakse suhtuma Jehoova pikameelsusesse?

¹⁷ Alates ajast, mil inimkond langes pattu, kuni tänase päevani on Jehoova näidanud, et ta on pikameelne Jumal. Tema pikameelsus enne veeuputust andis aega kohaseks hoiatamiseks ja päästevahendi ehitamiseks. Kuid tema kannatlikkusel oli ka piir ning seepärast tuli veeuputus. Nii on ka tänapäeval. Jehoova on väga pikameelne ning see on kestnud kauem, kui mõned on osanud arvata. Siiski pole mingit põhjust lootust kaotada. See võrduks sellega, kui kritiseerida Jumalat pikameelsuse pärast. Paulus küsis: „[Kas] põlgad sa tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama?” (Roomlastele 2:4).

¹⁸ Keegi meist ei või teada, kui suures ulatuses me vajame Jumala pikameelsust, et olla kindlad tema heakskiidus ja päästes. Paulus soovitab meil ’nõuda oma päästet kartuse ja värinaga’ (Filiplastele 2:12). Apostel Peetrus kirjutas kaaskristlastele: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9, meie kursiiv).

19. Kuidas me saame kasutada seda aega, mil Jehoova on pikameelne?

¹⁹ Ärgem seega olgem kannatamatud selles suhtes, kuidas Jehoova olukorra lahendab. Järgigem hoopis Peetruse nõuannet ja ’pidagem meie Issanda pikka meelt päästeks’. Kelle päästeks? Meie endi ja ka paljude teiste, kes peavad veel kuulma „kuningriigi evangeeliumi” (2. Peetruse 3:15, EP 97; Matteuse 24:14). See aitab meil hinnata Jehoova külluslikku pikameelsust ja ajendab meid olema pikameelsed teistega suheldes.

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Mida tähendab Piibli järgi olla pikameelne?

• Kuidas ilmutas Jehoova pikameelsust enne veeuputust, pärast Babüloonia vangipõlve ja esimesel sajandil m.a.j?

• Millistel olulistel põhjustel on Jehoova olnud pikameelne?

• Kuidas me peaksime suhtuma Jehoova pikameelsusesse?

[Pilt lk 9]

Jehoova pikameelsus enne veeuputust andis inimestele rohkesti võimalusi kahetsemiseks

[Pilt lk 10]

Pärast Babüloni langemist said Jehoova pikameelsusest kasu juudid

[Pilt lk 11]

Esimesel sajandil said Jehoova pikameelsusest kasu nii juudid kui ka mittejuudid

[Pildid lk 12]

Tänapäeval kasutavad kristlased hästi aega, mil Jehoova on pikameelne